Pärast Vabadussõja lõppu püstitati edukate lahingute paikadesse mälestusmärgid. Anija vallas pandi need Priske lahinguvälja juurde, Lahinguväljal toimunud Kehra lahingu asukohta, ka Vetlasse ja Voosele. Voose-Saia liini mälestusmärk ehitati Kaitseliidu ja tuletõrjeühingu eestvõttel. Kohaliku tuletõrjeühingu esimees oli Vetla veski omanik Hugo Pärnamägi, aseesimees Velta metsaülem Ants Anderson ning Kaitseliidu kompaniiülem Peeter Kruusement. Külamehed vedasid hobustega kivid kohale, Tallinnast kutsuti meister  kohalikke  töömehi  juhendama.
Voose-Saia ausammas kujutas endast kaheastmelisele betoonalusele kuhjatud kividest kaljut. Aluse nurkades olid mürsud ning samba tippu müüriti Vabadussõja-aegse kahuri toru, mis oli suunatud itta. Sambale kinnitati plaat, millele oli trükitähtedes tekst: „Siia maani ja mitte enam hüüdsid tuhanded eestlaste huuled 1918-1920“.
Mälestussamba avas 20. juulil 1930, riigivanem Jaan Teemant, õnnistas Kose kirikuõpetaja Richard Jõgis. Kümme aastat hiljem, 13. oktoobril 1940 lasid Kose kommunistid samba õhku.
Voose külamehed aga taastasid samba ning avamine toimus 24.08.1991 Voose kodukandipäeval.