Kammermuusikute suvefestival mõisates 2025
Põhjamaa
Katrin Helena Kuslap (sopran), Kadri-Ann Sumera (klaver)
Kavas: Tubin, Strauss, Sibelius, Clarke
Sel aastal on juubelisünnipäev paljudel eesti heliloojatel, nende seas ka Eduard Tubinal, kelle sünnist möödub 120 aastat. Toome tema muusika varasalvest ettekandele laule Ernst Enno ja Juhan Liivi tekstidele. Muidu üsna süngemeelse helilooja loomingus on oma koht ka helgematel värvidel ja just need tulevad esile Enno lootusrikka igatsuse ning Liivi looduspiltide viisistustes.
Üha enam kogub (taas)tuntust inglise-ameerika helilooja Rebecca Clarke, kelle laulud kannavad kargelt poeetilist ilu. Ettearvamatu Põhjameri on tema helikeelele kindlasti oma pitseri vajutanud. Põhjamaad on esindatud Soome tuntuima helilooja Jean Sibeliuse jõuliselt omapäraste lauludega.
Richard Straussi laululooming on saksa Lied’i raudvara. Armastuse õrnust ja joobumust pole vist keegi osanud täpsemini muusikaliselt kirjeldada. Üks on selge – armastus teeb inimese paremaks ning annab tiivad, et ületada ka kuristikke!
Inglise helilooja Benjamin Britteni helikeel on reibas ning toniseeriv ka tõsistel teemadel rääkides. Tsüklis „On this Island” („Sellel saarel”) käsitletakse elu ja surma, lootuste ja nende purunemise, võimu ja rõhutute, päeva askelduste ning öö-leevenduse vaheldumist, aga teose tundetoon on julgustav ja tujutõstev.
Praegu on Eestimaa täis lilleõisi, muude seas õitsevad rukkililled, moonid ja vesiroosid. Just neist kirjutab Richard Strauss oma laulutsükli „Neiulilled”, võrreldes iga lille ühe tütarlapse karakteriga. Lisaks õitsevatele kaunitaridele on siin kirjeldatud ka luuderohtu – tagasihoidlikku, tuge vajavat, ent nii kaunist varju ja igirohelust pakkuvat taime.
Kontserdikava:
Eduard Tubin (1905-1982)
Ernst Enno laulud
Igatsus (1941)
Hall laul (1926)
Kesk laotusi (1927/1965)
Hällilaul (1939)
Richard Strauss (1864-1949)
Die Nacht (Öö)
Das Rosenband (Roosipael)
Die Georgine (Daalia)
Zueignung (Pühendus)
Morgen (Homme)
Jean Sibelius (1865-1957)
Norden (Põhjamaa)
Flickan kom ifrån sin älsklings möte (Tüdruk tuli kohtamiselt)
Rebecca Clarke (1886-1979)
The Seal Man
Shy One
The Cloths of Heaven
Eduard Tubin
Juhan Liivi laulud
Sügise päikene
Punane õunapuu õis
Lumehelbeke
Katrin Helena Kuslap alustas lauluõpinguid Tartus Heino Elleri nim. Muusikakoolis Taavi Tampuu klassis. Aastast 2017 on ta õppinud Kopenhaagenis Taani Kuninglikus Muusikaakadeemias professor Hanna Hjorti juures, ning aastal 2024 lõpetas sealsamas Postgraduate Soloist Program’i professor Helene Gjerrise juhendamisel.
Katrin Helena on tegev väga erinevates muusikavaldkondades kammermuusikast ooperini ning barokist kaasaegse muusikani. Ta on osalenud nii ooperiproduktsioonides (Suor Angelica/Puccini – Kopenhaageni Ooperifestival; Teravkõrvalise Vixeni seiklused/Janacek – Taani Kuninglik Muusikaakadeemia; The Pit: “Greed”+”A Hand of Bridge”/Dove&Barber – Taani Kuninglik Lavakunstikool) kui vokaalsümfoonilistes suurvormides (Suveöö unenägu/Mendelssohn, Requiem/Faure, Ein deutsches Requiem/Brahms, Oratorio de Noël/Saint-Saens jm) ning teinud koostööd mitmete tunnustatud dirigentide, pianistide ja orkestritega (Concerto Copenhagen. The Copenhagen Philharmonic Orchestra, Danish Chamber Orchestra, Camerata Øresund). Soolo-laulu kõrvalt võib Katrin Helenat kuulda nii Taani Raadio Kontsertkooris kui ka mitme professionaalse vokaalansambli koosseisus.
Koos Lied-duo partneri Hazel Friedmaniga on Katrin Helena muuhulgas saavutanud 2. koha Rued Langgaardi konkursil Taanis (2022) ning eripreemia parima taanikeelse teose eest Kopenhaageni Lied-Duo konkursil (2023). Koos on nad osalenud põnevatel meistrikursustel Malcolm Martineau, Roger Vignolese, Katherine Ciesinski, Anne Sofie von Otteri ja Keval Shah käe all. Samuti osalesid nad prestiižsel Schuberti- ja Kaasaegse Muusika konkursil Austrias, Grazis. Aprillis võib neid juba kuulda Sibeliuse konkursil Soomes. Lied-duona otsivad nad pidevalt uusi värve ja helisid nii kaasaegse kui klassikalise lied-repertuaari hulgast. Nende repertuaarist võib leida põnevaid heliloojaid nagu Libby Larsen, Unsuk Chin, George Crumb, Isabel Mundry, Moritz Eggert ja Nick Martin. Nende lavaline koostöö ja musitseerimine leiavad alati äramärkimist oma ühtsuse, musikaalsuse ja põneva energia osas.
Kadri-Ann Sumera on mitmekülgne pianist, kes on ühtviisi tegev nii solisti, kammermuusiku kui ka lauljate kontsertmeistrina ning kelle repertuaar hõlmab teoseid barokist tänapäeva uusima muusikani. Olulisel kohal tema repertuaaris on eesti ja eriti ta isa Lepo Sumera muusika, kelle klaveriloomingu on ta salvestanud plaadile. Koostöös Iris Oja ja teiste lauljatega on käsil Mart Saare laulupärandi salvestamine, millest seni on ilmunud kolm albumit, samuti on Kadri-Ann virtuaalalbumina välja andnud Mart Saare klaverimuusikat ning koos pianist Talvi Hundiga Ardo Ran Varrese ja Heino Elleri palad Eesti rahvaviisidele. Kadri-Ann on ka sage nüüdismuusika esitaja.
Kadri-Ann on õppinud Tallinna Muusikakeskkoolis (õpetajad Merike Bürger, Ülle Sisa, Maigi Pakri), Eesti Muusikaakadeemias (professor Peep Lassmann) ning Kölni Muusikakõrgkoolis (professsor Arbo Valdma), kust sai nov. 2004 magistridiplomi (Konzertexamen). Oli aastal 2004/5 Ensemble Modern`i stipendiaat Frankfurdis.
Kadri-Ann on teinud saatejuhina koostööd Klassikaraadioga ning olnud pedagoog ja kontsertmeister Tartu Heino Elleri nimelises muusikakoolis. Hooajal 2015/16 töötas ta õppejõuna Darmstadti muusikaülikoolis (Akademie für Tonkunst Darmstadt), alates sügisest 2016 Georg Otsa nim. Tallinna muusikakoolis ning alates 2022 sügisest Tallinna Muusika- ja Balletikoolis (MUBA). Aastaid on ta MTÜ Kammermuusikute tegevliikmena vedanud koolikontsertide projekte. Muuhulgas tegeleb ta aktiivselt süstasõiduga ning matkad on teda viinud Euroopastki kaugemale – Malawisse Aafrikas, Gröönimaale ja Fidžile.
Aastast 2023 on Kadri-Ann Sumera ka Eesti Kirjanike Liidu liige. Tema sulest on ilmunud eluloolistel seikadel põhinev raamat „Seitsme aja raja taga” ja romaan „Basiliski lapsed”.
