Tule ja vaktsineri oma lemmikloom
Film “Kurvilise tee legendid”
Tule neljapäval, 18. mail Voose Rahvamajja kohtuma filmi stsenaristi Kaidi Kleiniga ning vaatama“Ott Tänak – The Movie” tegijatelt Sterotek Filmi valminud uut dokumentaali Eesti rallilegendidest, kes 80ndatel aastatel NSV Liidu koondises kihutasid. Eestlased olid nii võimekad, et Liidu koondises sõitis igal hooajal mitu meie ekipaaži.
N.Liidu koondise liikme staatus oli tipp ja sinna pääsemine iga võidusõitja unistus, suuresti ka sellepärast, et see oli uks raudse eesriide taha. Sõideti FIA B-rühma homologeeringut omava Lada VFTS-iga, mida valmistati N. Liidu autoekspordiga tegeleva ettevõte Avtoeksport tellimusel aastatel 1982-1987 Vilniuse Transpordivahendite Tehases Lühend VFTS tähendab lihtsustatult Vilniuse transpordivahendite tehast (Vilniusskaja fabrika transportnych sredstv – vene k.). Selle suurejoonelise projekti eestvedajaks oli teenekas võidusõitja, leedulane Stasys Brundza.
Eesti auto-entusiastid on aga üles leidnud meie sõitjate endised masinad ja puhunud neile uue elu sisse. Filmis näidatakse kolme auto taassündi, millega sõitsid omal ajal Ilmar Raissar- Rein Talvar, Vello Õunpuu-Aarne Timusk ja Hardi Mets-Udo Mets.
Tollest ajast on meie rallilegendidel tohutul hulgal rääkimata ja tänapäeval uskumatuna tunduvaid lugusid elust autosportlastena absurdses nõukogude süsteemis ja maailma ralliradadel. Need mehed on ühel aastakümnel olnud Eesti edukaimad sportlased ja oleks kurb, kui väga oluline osa meie autospordist koos nendega lihtsalt ajaloo prügikasti kaoks.
Film “Kurvilise tee legendid”
Ott Tänak – The Movie” tegijate uus 80ndate ajastu ja rallifilm “Kurvilise tee legendid” on lugu Eesti tipp-rallisõitjatest sportlastena Nõukogude Liidu absurdses süsteemis.
Eestlased olid 80ndatel nii kiired, et N.Liidu koondises sõitis igal hooajal mitu meie ekipaaži. Ott Tänaku ja Markko Märtini kombel maailma tipptiimides sõitmine oli tollaste sportlaste jaoks siiski kättesaamatu unistus. Nende jaoks oligi tipp Nõukogude Liidu koondise liikme staatus, sest kaugemale ei olnud võimalik raudse eesriide tõttu pürgida. „Ei olnud mõtet unistadagi, see oli meie saatus,“ ütleb filmis endine kaardilugeja ja Harju KEK-i rallitiimi juht Toomas Diener.
N. Liidu koondise sõitja koha nimel käis tihe rebimine, seal sõitmine oli iga võidusõitja unistus teiselgi põhjusel – riigis, kus kõik oli defitsiit, sõltus välismaale pääsemisest ka meeste majanduslik heaolu.
Filmis saab osa ka nelja peategelase, Ilmar Raissare, Vello Õunpuu, Hardi Metsa ja Vallo Sootsi, kunagiste autode taassünnist.
Filmi tootis Sterotek Film, produtsent Eero Nõgene, režissöör Tarvo Mölder, stsenarist Kaidi Klein.
Kestvus 2h 15min
Mängufilm “Apteeker Melchior. Timuka tütar”
Keskaegse krimipõneviku kolmandas filmis juhtub Melchiori naine Keterlyn jõhkra kallaletungi tunnistajaks. Tundmatu noormehe elu õnnestub päästa, kuid mälu kaotanud ohver ei tea, kes ta on ja kuidas enda jaoks võõrasse Tallinnasse sattus.
Sündmuskohalt leitud sõrmus juhatab Melchiori öise vennaskonna jälile, küsimusi tekitab ka laadapäeval esinenud veiderdajate trupp. Hirmuäratavad märgid vihjavad, et ohus pole üksnes tapmiskatsest toibuv tundmatu, vaid ka teda ravivad Melchior ja Keterlyn.
Samal ajal saabub linna paavsti saadik, keda teatakse halastamatu nõiakütina…
Peaosades: Märten Metsaviir, Maarja Johanna Mägi, Alo Kõrve, Karl Robert Saaremäe, Ott Raidmets, Hele Kõrve, Andres Mähar, Jan Uuspõld.
Režissöör: Elmo Nüganen, kestvus 1h 35min. Pilet 5€/4€
MS-12
Makrameetehnikas purgi kaunistamise töötuba
Kutsume Teid makrameetehnikas purgi kaunistamise töötuppa 
Dokumentaalfilm “Savvusanna sõsarad”
Esimese Eesti dokumentaalfilmina maineka Sundance´i filmifestivali võistlusprogrammis esilinastunud ja seal maailmakino dokumentaalfilmide võistlusprogrammi parima režissööri preemia võitnud „Savvusanna sõsarad“ on kaasaegne film naistest, kes suitsusauna kaitsvas pimeduses kokku tulevad, oma sügavamaid saladusi jagavad ning kehasse kogunenud häbi ja valu maha pesevad.
Film tutvustab ka Vana-Võromaa suitsusauna kombestikku („savvusanna kombõ“), mis on kantud UNESCO inimkonna vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja.
Filmi „Savvusanna sõsarad“ režissöör ja stsenarist on Anna Hints.
Mittesoovitav-12.a
Portreefilm Kristiina Ehinist “Vetelkõndija”
“Vetelkõndija” on film naiseks olemisest, jutustatuna läbi armastatud poetess Kristiina Ehini elu ja loomingu. Tema ausad, ilusad ja valusad jagamised avavad meile, millistest kogemustest on ta pidanud läbi tulema, et kasvada selleks naiseks ja poeediks, kellena me teda täna tunneme. Ükskõik kui muinasjutuline filmi peategelase elu ja isiksus kõrvaltvaatajale paistab, aimavad vaid vähesed, kuidas ta ise selle muinasjutu enda elus reaalsuseks on loonud. See film puudutab paljude vaatajate südameid. Naised leiavad siit kindlasti rohkelt äratundmist, meestel aitab see ehk paremini mõista õrnema soo hingeelu.
Filmis on teemasid, mida Kristiina nõustus esmakordselt jagama alles “Vetelkõndija” võtetel.
Koos Kristiinaga on kinolinal ka abikaasa Silver Sepp, ema Ly Seppel-Ehin, õde Eliisa Ehin, ansambel Naised Köögis ja paljud teised.
Makramee töötuba
Tule 25. märtsil Voose Rahvamajja MAKRAMEE TÖÖTUPPA, õpime üheskoos selgeks põhisõlmed ning punume ühe punutise. Juhendab Kati Kuusmann.
Osalustasu 10 eur. Registreeri oma osalus tel 5395 5318
Eesti Vabariik 105 Voosel
Kutsume üheskoos täistama Eesti Vabariigi sünnipäeva Voosele!
Kell 9:30 pärgade asetamine Saia Vabadussõja mälestussambale
Kell 10:00 kohvilaud Voose Rahvamajas
Kell 11:00 vaatame koos mängufilmi “Suvitajad” Pilet 5.-/4.-
Laana Riga maalide näitus Alavere ja Voose Rahvamajas
Kunstnik Laana Riga.on sündinud 1951.a, kunsti armastanud juba varajasest noorusest saadik, juba koolis käies olid enamus tema vihikukaaned ja vabad lehed täis joonistatud. Esimene töökohtki oli maalimisega seotud, nimelt maalis rahvariietes puunukke, on illustreerinud lasteraamatud ‘Muinasjutt Mailinnust’ ja ‘Kapsapea’.
Laana alustas õlivärvidega maalimist 6 aastat tagasi ja möödunud suvel toimus tema esimene näitus Rakveres. Sügisel avanes võimalus näidata maale kallis kodukohas Sakus.ja nüüd näeb aprilli lõpuni maale Alavere ja Voose Rahvamajades.