Anija Valla liikumisväljakutse
Ajavahemik: 20.04.2026 – 31.05.2026 (6 nädalt)
Anija Valla liikumisväljakuste on 6-nädalane liikumiskampaania, mille eesmärk on innustada võimalikult paljusid valla elanikke igapäevaselt aktiivne olema ning samme tegema. Iga liigutus loeb – olgu selleks jalutamine, rattasõit või sportimine. Tule kaasa ja panustame koos paremasse tervisesse!
Aktiivsuse ja sammude registreerimiseks kasutatakse FitSphere rakendust.
Täpsem info peagi.
Eesti komöödiafilm “Svingerid 2”.
Neljapäeval, 16. aprill kell 15.00 ja 19.00 Kehra Rahvamajas
Pilet 6 eurot, sooduspilet 5 eurot.
Pikkus: 1h 31min
K-14
Kui sa oled luumurrule plaastri pannud, kas sa siis imestad, et kohe püsti karata ja jooksu pista pole väga võimalik? Tuleb välja, et samamoodi on lood svingimisega. Õigemini sellega, kui loodetakse, et väike (aga mitte kunagi süütu) paarivahetus kõik sinu suhteprobleemid otsekui võluvitsa abil lahendab.
Seda peavad kahjuks omal nahal tundma nii Indrek ja Elen kui ka Tiina ja Andrus. Need kaks erineva taustaga paari on endiselt kimpus oma suhte värskena hoidmisega. Põhjuseid selleks jagub muidugi kuhjaga – Indrek, varem nii enesekindel ja bravuurikas, on pidanud kõrvalt vaatama, kuidas tema toimekas abikaasa on saavutanud suurt äriedu samal ajal, kui rohked hulljulged investeeringud keeruliste nimedega riikides on mehe majanduslikus seisus suuri korrektuure teinud ja ta naise rahakotist sõltuma pannud. Oma vajakajäämisi on ta aga varmas korvama vallutustega vasakult ja paremalt, kuni tema teed ristuvad Ingaga, kes ei kavatse olla mingi suvaline vallutus. Indrek saab nüüd omal nahal tunda, mida tähendab sihikindla vastassoo esindaja märklauaks olemine.
Andrus tunneb, et elurõõm on sõrmede vahelt libisemas ja üritab oma tunnetest Tiinale teada anda, tehese seda aga õnnetuseks täpselt nii sujuvalt, kui seda ühelt keskmiselt eesti mehelt oodata on.
Lahendus kõikidele nendele probleemidele näib olevat uus, intensiivne paariteraapia uues ja trendikas keskuses nimega “Draama-Maa”, kus saab läbi mängida kõikvõimalikud paaristsenaariumid ja nagu tuleb välja – tulla lagedale ka täiesti uute ja ennekuulmatute probleemidega, millele aitab omalt poolt kaasa ka erinevad värvikad tegelased, kes samuti näivad arvavat, et väike annus draamat saab suhtele ainult head teha…
“Svingerid 2” on 2017. aastal Eesti kinosid vallutanud muretu komöödia järg, kus esimesest filmist tuttavad tegelased püüavad muutuvate aegadega sammu pidada ja samas vaadata, et neil endil oleks ikka piisavalt aega sellele, mis elus tegelikult tähtis on.
Oled oodatud vaatama Kehra Lasteaiad etendusi.
ESMASPÄEVAL, 6. aprillil kell 10.00 Kehra Rahvamajas
TEISIPÄEVAL, 7. aprillil kell 10.00 Kehra Rahvamajas
NELJAPÄEVAL, 9. aprillil kell 10.00 Lastetares
REEDE, 10. aprillil kell 10.00 Kehra Rahvamajas
Kevad on kappide tuulutamiseks sobiv aeg. Tule laupäeval, 11.04.26 Alavere rahvamajja müüma kõike seda, mida ise enam ei vaja või kappi kauaks seisma jäänud. Osalemine tasuta.
Tühjad kõhud aitab täita Burgeribuss.
Anna oma osalussoovist teada tel 523 4627 Anna või kirjuta voose@anija.ee
Kino “Midagi tõelist” Kehra rahvamajas.
Neljapäeval, 9. aprillil kell 15.00 ja 19.00.
Tavapilet 5 eurot, sooduspilet 6 eurot.
Keskealine Leo elab koos naise Diana ja kahe lapsega äärelinna ridaelamus. Abikaasade vaheline armastus on hääbunud ning alles on vaid üksluine, harjumusest tingitud kooselu. Leod lohutab vaid lastega koosveedetud aeg, sest ta on loobunud nii abielus kui ka karjääris paremuse poole püüdlemisest. Pärast piinlikku intsidenti netipornoga hakkab Leo igatsema millegi tõelise järele – ta tahab leida kedagi, kes suudaks talle päriselt lähedust pakkuda. Seda tunnet taga ajades, satub Leo kriminaalse taustaga Karli väljapressimislõksu ning seisab ühtäkki silmitsi millegi väga tõelisega, mille tõttu võib Leo kaotada kõik.
Film „Midagi tõelist“ põhineb Martin Alguse 2018. aastal ilmunud samanimelisel debüütromaanil, mis on pälvinud kriitikute tunnustuse ning jõudnud ka teatrilavadele.
Filmi režissöör on Evar Anvelt. Stsenaariumi autor on Martin Algus („Reetur“, „Elu ja armastus“, „Sangarid“, „Kalev“). „Midagi tõelist“ operaator on Mihkel Soe ja filmi kunstnik on Kaia Tungal. Filmi produtsentideks on Andreas Kask ja Esko Rips, kaasprodutsentideks on Tanel Tatter, Veiko Esken ja Lukas Trimonis.
Filmis näitlevad Jan Uuspõld (Leo), Kristo Viiding (Karl), Ester Kuntu (Diana), Jaanika Arum (Leila), Derek Leheste (Markus), Kitty Liis Kallas (Marta) jt.
Põnevus, Krimi, Eesti film
Režissöör: Evar Anvelt
Pikkus: 1h 53min
Kino “Midagi tõelist” Kehra rahvamajas.
Neljapäeval, 9. aprillil kell 15.00 ja 19.00.
Tavapilet 5 eurot, sooduspilet 6 eurot.
Keskealine Leo elab koos naise Diana ja kahe lapsega äärelinna ridaelamus. Abikaasade vaheline armastus on hääbunud ning alles on vaid üksluine, harjumusest tingitud kooselu. Leod lohutab vaid lastega koosveedetud aeg, sest ta on loobunud nii abielus kui ka karjääris paremuse poole püüdlemisest. Pärast piinlikku intsidenti netipornoga hakkab Leo igatsema millegi tõelise järele – ta tahab leida kedagi, kes suudaks talle päriselt lähedust pakkuda. Seda tunnet taga ajades, satub Leo kriminaalse taustaga Karli väljapressimislõksu ning seisab ühtäkki silmitsi millegi väga tõelisega, mille tõttu võib Leo kaotada kõik.
Film „Midagi tõelist“ põhineb Martin Alguse 2018. aastal ilmunud samanimelisel debüütromaanil, mis on pälvinud kriitikute tunnustuse ning jõudnud ka teatrilavadele.
Filmi režissöör on Evar Anvelt. Stsenaariumi autor on Martin Algus („Reetur“, „Elu ja armastus“, „Sangarid“, „Kalev“). „Midagi tõelist“ operaator on Mihkel Soe ja filmi kunstnik on Kaia Tungal. Filmi produtsentideks on Andreas Kask ja Esko Rips, kaasprodutsentideks on Tanel Tatter, Veiko Esken ja Lukas Trimonis.
Filmis näitlevad Jan Uuspõld (Leo), Kristo Viiding (Karl), Ester Kuntu (Diana), Jaanika Arum (Leila), Derek Leheste (Markus), Kitty Liis Kallas (Marta) jt.
Põnevus, Krimi, Eesti film
Režissöör: Evar Anvelt
Pikkus: 1h 53min
Tule avasta Karepa looduse lummavaid hetki, mis on jäädvustatud pastelltehnikas.
Näitus pakub silmailu igas vanuses kunstisõbrale.
Anija valla laste lauluvõistlus ANIJA VALLA LAULULAPS 2026 toimub pühapäeval, 3. mail 2026.a. Kehra Rahvamajas.
Osaleda võivad kõik Anija vallas sissekirjutust omavad lapsed, olenemata sellest, millises üldhariduslikus- või huvikoolis nad õpivad ning millises lasteaias käivad.
Lauluvõistlus on eelvõistluseks “Harjumaa Laululaps 2026” võistlusele pääsuks.
Vanuserühmad Anija valla Laululaps võistlusel:
3 – 4aastased
5 – 6aastased
7 – 9aastased
10-12aastased
13-15aastased
16-18aastased (ka 19aastased, kui õpivad veel koolis).
Igast vanusegrupist pääsevad kaks parimat lauljat edasi maakondlikule lauluvõistlusele “Harjumaa Laululaps 2026”.
Dokumentaalfilm “Epp Maria. Elu maalides” jälgib kevadest kevadeni ühe aasta kulgu kunstniku Sepamaa talus, kus elu eemal linnakärast kulgeb looduse ja aastaaegade rütmis.
Filmis tegutsevad lisaks Epp Mariale tema kuldsete kätega abikaasa Jaak Arro ning nende lapsed – galerist ja keraamik Liisu Arro, kokaraamatute autor ja kohvikupidaja Anni Arro ning operaator ja fotograaf Johannes Arro koos oma perede ja koduloomadega. Režissöör Anu Auna sõnul on teda oma filmides huvitanud naiseks olemise erinevad tahud. “Epp Maria puhul köitis mind naine, kellel on sarnaselt olnud julgust käia oma rada ja oskus luua enda ümber maailm, kus tal endal ja tema lähedastel on hea olla. Ta ei ürita kellelegi meeldida. Talle lihtsalt on antud anne enda ümber igal sammul ilu luua – nii oma elus kui loomingus. See inspireerib inimesi. Inspireeris mindki. Tal on õnnestunud ühendada pühendumus kunstile ja perekonnale ning anda armastus ilu ja loomingu vastu edasi ka oma lastele. Mind huvitas, kuidas selline tasakaal sünnib,” ütles Aun.
Filmi produtsent on Maie Rosmann, operaatorid Heiko Sikka ja Johannes Arro, montaažirežissöör Mirjam Jegorov, helirežissöör Indrek Soe ning helilooja Mick Pedaja.(ERR)
Kolmapäeval, 25. märtsil kell 12:00 asetame pärjad ja süütame küünlad Kehra jaamahoone mälestuskivi juures.
Kuulame lauluklubi „Helin“ esituses laule ja palve peab Harju-Jaani koguduse õpetaja Jaan Nuga.
Tänavu möödub 77 aastat 1949. aasta märtsiküüditamisest – ühest traagilisemast peatükist Eesti ja Balti rahvaste ajaloos. Nõukogude okupatsioonivõim viis Eestist Siberisse üle 22 000 inimese, nende seas palju lapsi, eakaid ja terveid perekondi.
See päev tuletab meile meelde, kui habras on vabadus ja kui kergesti võivad inimõigused kaduda.
Täna näeme Euroopas taas sõda ja inimsusevastaseid kuritegusid. Ukrainas toimuv meenutab valusalt, et ajalugu võib korduda, kui me seda ei mäleta ega sellele vastu ei seisa.
25. märtsil süütame mälestusküünlad kõigi küüditatute ja totalitaarse vägivalla ohvrite mälestuseks.
Me mäletame. Ja seisame vabaduse, inimväärikuse ning õigluse eest.