Kallis sõber!
Tule ja lase jõulurahul südamesse voolata.
Aeg: 7.12.25 kell 16
Koht: Alavere Rahvamaja (Kose mnt1, Alavere, Anija vald)Esimese advendiküünla süütab Aegviidu Aleksandri Koguduse õpetaja Tõnu Linnasmäe. Võta kaasa latern või küünal, et viia advendituli koju.
Kohtume Aegviidu kuuse juures, Raudtee tn 5a.
Ootame sind osalema avatud arutelul, kus keskendume sotsiaalvaldkonnale ja tervishoiule.
Aegviidu Rahvamajas
Esmaspäeval, 1.detsembril kell 16.00.
26. detsembril toimub Kehra spordihoones võrkpalliturniir!
Platsile on oodatud eelisjärjekorras Anija valla tegusad ja mängulusti täis võrkpallihuvilised.
Mängime klassikalist võrkpalli vastavalt üldtunnustatud segavõistkonna reeglitele:
naisi ei tohi sulustada,
hüppelt serv on keelatud,
platsil on 6 mängijat, kellest vähemalt 2 on naised.
Kõik reeglid kordame üle ka võistluspäeva hommikul.
Turniiri täpne formaat selgub pärast seda, kui kõik võistkonnad on registreerunud.
Saal on avatud alates kell 9.45 ning mängudega alustame hiljemalt 10.15.
Kohapeal on olemas päeva peakohtunik, kes juhib turniirisüsteemi. Iga võistkond paneb aga mängudeks välja oma kohtunikud: vilekohtuniku ja punktikohtuniku.
Tule pere ja sõpradega viimasel novembrikuu päeval ühisele 1. advendiküünla süütamisele Alavere poe kuuse juurde.
Advendiküünla süütamisega algab armas jõuluootus ja lõppeb külaseltsi tegus 20. juubeliaasta.
Taas vilksab laste rõõmuks varajane jõuluvana ja saab kuulda jõululaule. 
Külaselts ja rahvamaja pakuvad piparkooke, kringlit ning kuuma teed ja glögi.𝟑𝟎. 𝐧𝐨𝐯𝐞𝐦𝐛𝐫𝐢𝐥 𝐤𝐞𝐥𝐥 𝟏𝟒 advendiküünla süütamine Kehra linnaväljakul.
Jõulurõõmu toovad Heli Laulustuudio lauljad, rahvatantsijad.
Advendiküünla süütab Harju-Jaani koguduse õpetaja Jaan Nuga. Tasuta.
Ootame kuni 5-liikmelisi võistkondi. Osalustasu 10 € meeskonna peale.
Küsimusi koostab ja mängu juhib Mart Schmeidt.
Tsaari-Venemaal, sh Eestimaa ja Liivimaa kubermangus, lubati eraettevõtjatel ametlikult postkaarte kujundada ja müüa pärast 1894. aasta 19. oktoobril ilmunud siseministeeriumi määrust. Kohe järgnevatel aastatel asusid kohalikud raamatupoodnikud, kirjastajad ja fotograafid usinasti piltpostkaarte kujundama. Varaseimad postkaardid olid põhiliselt linnamotiividega, millele võis olla lisatud ka näiteks saksakeelne uusaasta- või jõulutervitus.1900-ndate algusaastatel tellisid Eesti raamatukaupmehed õnnitluskaarte peamiselt Saksa, Rootsi, Austria, Itaalia kirjastajatelt ja trükikodadest. Esialgu olid postkaartide saatjateks pisut haritumad nooremapoolsed ja peamiselt saksa päritolu linnainimesed. Mõne aastaga lisandusid postkaartidele ka eestikeelsed tekstid, mille tulemusena muutus postkaartide saatmine pühadeks ka eestlaste hulgas üha populaarsemaks. Tänapäeval, kui nooremapoolsed inimesed enam postkaarte ei saada, on need nostalgiliseks meenutuseks.
Näitusel on mitusada 20. sajandi esimese poole jõulupostkaarti Marti Sepmanni kogust.