JÄÄB ÄRA: Andrus Vaariku monolavastus “Elu on parim meelelahutus”

28. oktoobril – kell 20:00 – Kehra Rahvamajas – Andrus Vaarik oma menuka monolavastusega “Elu on parim meelelahutus”.
„Elu on parim meelelahutus (pärast surma jõuab mossitada küll)“ on Andrus Vaariku enda poolt loodud ja esitatud lugu, mis vaatleb inimelu läbi huumoriprisma. “Mul pole tegelikult midagi karta ja miks mitte kõigest avameelselt ja valehäbita rääkida. Me oleme siin maailmas ju esimest korda ja me ei tea ise ka, mida ja kuidas teha. Ma olen esimest korda eestlane, esimest korda olen ma isa. Ma pole harjutada saanud. Ma kirjutan oma elu ühe jutiga puhtandina valmis. Aga see ei tähenda, et elu ei võiks lõbus olla. Elu on parim meelelahutus! Pärast surma jõuab mossitada küll.“ See ei ole valmis tekstiga etendus, vaid sünnib igal õhtul uuesti. Publikul on võimalik näitlejaga kaasa rääkida ja küsimusi esitada, mis toob ootamatuid pöördeid ja lõpptulemus on alati erinev. Nalja saab muidugi ka, nagu alati Vaariku puhul – hoolimata sellest, et ta seekord Ivan Oravana rahva ette ei astu.
Piletid müügil: PILETITASKU

Anija valla sammud – august 2025

ANIJA VALLA SAMMUD – AUGUST 2025

Teeme ühe mõtestatud liikumiskuu ja paneme aktiivse eluviisi suuremaks prioriteediks! Kogume kamba peale kokku nii palju samme kui võimalik ja selgitame välja valla suurima tatsaja 🫡

📆 Millal liigume?

Terve augustikuu vältel ootan rohket osalust, et panustada sammukatlasse!

🏆 Kuidas osaleda?

Kui tavaliselt kasutatakse sellisteks üleskutseteks mingit spetsiaalset äppi, siis mind üldjuhul sarnastes väljakutsetes see uus lisavidin peletab kohe eemale. Seega astume tehnoloogias kohati ehk sammu (🤭) tagasi ning selleks kontrollivaks kehaks olen mina isiklikult! Kui sa kuskil endale meeldivas keskkonnas samme jälgid, siis saada mulle lihtsalt kuvatõmmis (screenshot) koos sammude arvu ja kuupäevaga ning mina lisan selle omakorda kõigile nähtavasse tabelisse. Mulle oma samme saates lisa juurde ka oma täisnimi, siis on kõikidele arusaadav, kes on kes 😊

Saada enda sammud mulle, kasutades:

  • Messengeri (Joonas Kuuskla)
  • SMS (5386 9440)
  • Whatsapp (+372 5386 9440)
  • email kuuskla@gmail.com

🙋‍♂️ Kes osalevad?

Kuna tegu siiski Anija valla sammudega, siis pisut ikkagi piiranguid peale panen. Ei, see ei tähenda, et ainult siin vallas tehtud sammud arvesse lähevad 🧐 Aga mingi seos võiks siiski Anija vallaga olla! Näiteks elad siin; oled siit pärit; käid siin tööl; õpid siin; sul elavad siin vanavanemad ja käid tihti külas 👵👴 Kontrollima ma ilmselgelt ei hakka, vaid see jääb igaühe enda südametunnistusele 😇

🎁 Auhinnad

Kõige suurem auhind on ilmselgelt suurem füüsiline aktiivsus, mis annab sulle igapäevaseks eluks kõvasti energiat ja rõõmu juurde!

Aga pisikeseks motivatsiooniks loosin iga nädal välja auhindu ning premeerin ka kolme tublimat sammukogujat terve kuu kokkuvõttes 🤗

Täiendan infot jooksvalt! Kõik küsimused otse minule.

VIII mõisakultuuripäev Anija mõisas

VIII mõisakultuuripäev ja pärtlipäeva laat Anija mõisas

Mõisakultuuripäev on traditsiooniline koguperesündmus, mille eesmärgiks on väärtustada Eesti mõisaid ning tutvustada traditsioonilist mõisate kultuuripärandit (loodus/park, arhitektuur, toit ja lauakombed, riietus jne). Ühtlasi toimub samas ka pärtlipäeva laat, kus kohalikud kaupmehed ja käsitöölised pakuvad oma tooteid.

2025 aastal toimub mõisakultuuripäev Anija mõisas pühapäeval, 17. augustil ning see on järjekorras juba kaheksas.

VIII mõisakultuuripäev ja pärtlipäeva laat

Anija mõisas 17. augustil 2025

Ajakava

11.15             Avasõnad (Anija vallavanem ja Anija mõisa tegevjuht)

11.30 – 12.00      Keskaja rõivamoe pärlid (Rahvusooper Estonia)

12.00 – 12.30      Triin Lellepi kontsert (I osa)

12.35 – 12.45      Krattide meisterdamise võistluse algus

12.45 – 13.30     Vestlusring Marju Kõivupuuga “Hää on härra leiba süüa… Mõis ja mõisnikud rahvapärimuses”

13.40 – 14:00     Muusikaline etendus “Ei ole midagi uut siin päikese all ehk pildikesi mõisaelust” (Rocca al Mare Kooli ja muusikakooli õpetajad ning õpilased)

14.00 – 14.15      Krattide hindamine ja parimate autasustamine

14.15 – 14.45      Triin Lellepi kontsert (II osa)

15.00            Päeva lõpetamine

Päeva juhib Arlet Palmiste

Mõisapäeva pilet sisaldab ka Anija mõisa härrastemaja püsinäituse “Mõisa aja lugu“ ja Eldor Renteri lavastuste kostüümide erinäituse külastust.

Lisaks laval toimuvale saab osa võtta ka muudest põnevatest tegevustest: Pärtlipäeva laat kohalike kauplejatega, Rahvusooper Estonia kostüümide demonstratsioon ja proovimine, hobu- ja ponisõidud, töötoad ja meisterdamine, lasteala, näomaalingud, õnneloos, hõrgud maitsed ja keelekaste.

Rõõmsa kohtumiseni mõisakultuuripäeval!

* Korraldaja jätab endale õiguse teha kavas muudatusi.

Lisainfo: info@anijamois.ee, 5553 0038, anijamois.ee

Väljasõit: Nõmbra Metsarestorani ümbruskond ja rajad

Ida-Harju Koostöökoja meetme ”Sotsiaalse kaasatuse tugevdamine” raames on võimalus tegevuspiirkonna sihtrühmal alates vanusest 16+ (erivajadusega inimesed) ja vanemaealised alates 55+ inimestel saada osa looduses käimise traditsioonidest, mis on osa Eesti kultuuripärandist.
Väljasõit toimub kahel erineval kuupäeval:
17. juuli – juhendatud korilusretk metsagiidiga + Nõmbra Metsarestorani töötuba ja lõuna. (GRUPP ON TÄITUNUD).
4. august – juhendatud metsakümblus (teadlik looduses viibimise ja metsas olemise praktika) metsagiidiga + Nõmbra Metsaresorani töötuba ja lõuna.
Lisainfo ja registreerimine tel. 5563 4733, Triin Vespere.

Väljasõit: Nõmbra metsarestorani ümbruskond ja rajad

Ida-Harju Koostöökoja meetme ”Sotsiaalse kaasatuse tugevdamine” raames on võimalus tegevuspiirkonna sihtrühmal alates vanusest 16+ (erivajadusega inimesed) ja vanemaealised alates 55+ inimestel saada osa looduses käimise traditsioonidest, mis on osa Eesti kultuuripärandist.
Väljasõit toimub kahel erineval kuupäeval:
17. juuli – juhendatud korilusretk metsagiidiga + Nõmbra Metsarestorani töötuba ja lõuna. (GRUPP ON TÄITUNUD).
4. august – juhendatud metsakümblus (teadlik looduses viibimise ja metsas olemise praktika) metsagiidiga + Nõmbra Metsaresorani töötuba ja lõuna.
Lisainfo ja registreerimine tel. 5563 4733, Triin Vespere.

Põhjamaa. Mõisamängud Anijal

Kammermuusikute suvefestival mõisates 2025
Põhjamaa
Katrin Helena Kuslap (sopran), Kadri-Ann Sumera (klaver)
Kavas: Tubin, Strauss, Sibelius, Clarke
Terve festivali kava: http://kammermuusikud.ee/suvefestival-2025/
Sel aastal on juubelisünnipäev paljudel eesti heliloojatel, nende seas ka Eduard Tubinal, kelle sünnist möödub 120 aastat. Toome tema muusika varasalvest ettekandele laule Ernst Enno ja Juhan Liivi tekstidele. Muidu üsna süngemeelse helilooja loomingus on oma koht ka helgematel värvidel ja just need tulevad esile Enno lootusrikka igatsuse ning Liivi looduspiltide viisistustes.
Üha enam kogub (taas)tuntust inglise-ameerika helilooja Rebecca Clarke, kelle laulud kannavad kargelt poeetilist ilu. Ettearvamatu Põhjameri on tema helikeelele kindlasti oma pitseri vajutanud. Põhjamaad on esindatud Soome tuntuima helilooja Jean Sibeliuse jõuliselt omapäraste lauludega.
Richard Straussi laululooming on saksa Lied’i raudvara. Armastuse õrnust ja joobumust pole vist keegi osanud täpsemini muusikaliselt kirjeldada. Üks on selge – armastus teeb inimese paremaks ning annab tiivad, et ületada ka kuristikke!
Inglise helilooja Benjamin Britteni helikeel on reibas ning toniseeriv ka tõsistel teemadel rääkides. Tsüklis „On this Island” („Sellel saarel”) käsitletakse elu ja surma, lootuste ja nende purunemise, võimu ja rõhutute, päeva askelduste ning öö-leevenduse vaheldumist, aga teose tundetoon on julgustav ja tujutõstev.
Praegu on Eestimaa täis lilleõisi, muude seas õitsevad rukkililled, moonid ja vesiroosid. Just neist kirjutab Richard Strauss oma laulutsükli „Neiulilled”, võrreldes iga lille ühe tütarlapse karakteriga. Lisaks õitsevatele kaunitaridele on siin kirjeldatud ka luuderohtu – tagasihoidlikku, tuge vajavat, ent nii kaunist varju ja igirohelust pakkuvat taime.
Kontserdikava:
Eduard Tubin (1905-1982)
Ernst Enno laulud
Igatsus (1941)
Hall laul (1926)
Kesk laotusi (1927/1965)
Hällilaul (1939)
Richard Strauss (1864-1949)
Die Nacht (Öö)
Das Rosenband (Roosipael)
Die Georgine (Daalia)
Zueignung (Pühendus)
Morgen (Homme)
Jean Sibelius (1865-1957)
Norden (Põhjamaa)
Flickan kom ifrån sin älsklings möte (Tüdruk tuli kohtamiselt)
Rebecca Clarke (1886-1979)
The Seal Man
Shy One
The Cloths of Heaven
Eduard Tubin
Juhan Liivi laulud
Sügise päikene
Punane õunapuu õis
Lumehelbeke
Katrin Helena Kuslap alustas lauluõpinguid Tartus Heino Elleri nim. Muusikakoolis Taavi Tampuu klassis. Aastast 2017 on ta õppinud Kopenhaagenis Taani Kuninglikus Muusikaakadeemias professor Hanna Hjorti juures, ning aastal 2024 lõpetas sealsamas Postgraduate Soloist Program’i professor Helene Gjerrise juhendamisel.
Katrin Helena on tegev väga erinevates muusikavaldkondades kammermuusikast ooperini ning barokist kaasaegse muusikani. Ta on osalenud nii ooperiproduktsioonides (Suor Angelica/Puccini – Kopenhaageni Ooperifestival; Teravkõrvalise Vixeni seiklused/Janacek – Taani Kuninglik Muusikaakadeemia; The Pit: “Greed”+”A Hand of Bridge”/Dove&Barber – Taani Kuninglik Lavakunstikool) kui vokaalsümfoonilistes suurvormides (Suveöö unenägu/Mendelssohn, Requiem/Faure, Ein deutsches Requiem/Brahms, Oratorio de Noël/Saint-Saens jm) ning teinud koostööd mitmete tunnustatud dirigentide, pianistide ja orkestritega (Concerto Copenhagen. The Copenhagen Philharmonic Orchestra, Danish Chamber Orchestra, Camerata Øresund). Soolo-laulu kõrvalt võib Katrin Helenat kuulda nii Taani Raadio Kontsertkooris kui ka mitme professionaalse vokaalansambli koosseisus.
Koos Lied-duo partneri Hazel Friedmaniga on Katrin Helena muuhulgas saavutanud 2. koha Rued Langgaardi konkursil Taanis (2022) ning eripreemia parima taanikeelse teose eest Kopenhaageni Lied-Duo konkursil (2023). Koos on nad osalenud põnevatel meistrikursustel Malcolm Martineau, Roger Vignolese, Katherine Ciesinski, Anne Sofie von Otteri ja Keval Shah käe all. Samuti osalesid nad prestiižsel Schuberti- ja Kaasaegse Muusika konkursil Austrias, Grazis. Aprillis võib neid juba kuulda Sibeliuse konkursil Soomes. Lied-duona otsivad nad pidevalt uusi värve ja helisid nii kaasaegse kui klassikalise lied-repertuaari hulgast. Nende repertuaarist võib leida põnevaid heliloojaid nagu Libby Larsen, Unsuk Chin, George Crumb, Isabel Mundry, Moritz Eggert ja Nick Martin. Nende lavaline koostöö ja musitseerimine leiavad alati äramärkimist oma ühtsuse, musikaalsuse ja põneva energia osas.
Kadri-Ann Sumera on mitmekülgne pianist, kes on ühtviisi tegev nii solisti, kammermuusiku kui ka lauljate kontsertmeistrina ning kelle repertuaar hõlmab teoseid barokist tänapäeva uusima muusikani. Olulisel kohal tema repertuaaris on eesti ja eriti ta isa Lepo Sumera muusika, kelle klaveriloomingu on ta salvestanud plaadile. Koostöös Iris Oja ja teiste lauljatega on käsil Mart Saare laulupärandi salvestamine, millest seni on ilmunud kolm albumit, samuti on Kadri-Ann virtuaalalbumina välja andnud Mart Saare klaverimuusikat ning koos pianist Talvi Hundiga Ardo Ran Varrese ja Heino Elleri palad Eesti rahvaviisidele. Kadri-Ann on ka sage nüüdismuusika esitaja.
Kadri-Ann on õppinud Tallinna Muusikakeskkoolis (õpetajad Merike Bürger, Ülle Sisa, Maigi Pakri), Eesti Muusikaakadeemias (professor Peep Lassmann) ning Kölni Muusikakõrgkoolis (professsor Arbo Valdma), kust sai nov. 2004 magistridiplomi (Konzertexamen). Oli aastal 2004/5 Ensemble Modern`i stipendiaat Frankfurdis.
Kadri-Ann on teinud saatejuhina koostööd Klassikaraadioga ning olnud pedagoog ja kontsertmeister Tartu Heino Elleri nimelises muusikakoolis. Hooajal 2015/16 töötas ta õppejõuna Darmstadti muusikaülikoolis (Akademie für Tonkunst Darmstadt), alates sügisest 2016 Georg Otsa nim. Tallinna muusikakoolis ning alates 2022 sügisest Tallinna Muusika- ja Balletikoolis (MUBA). Aastaid on ta MTÜ Kammermuusikute tegevliikmena vedanud koolikontsertide projekte. Muuhulgas tegeleb ta aktiivselt süstasõiduga ning matkad on teda viinud Euroopastki kaugemale – Malawisse Aafrikas, Gröönimaale ja Fidžile.
Aastast 2023 on Kadri-Ann Sumera ka Eesti Kirjanike Liidu liige. Tema sulest on ilmunud eluloolistel seikadel põhinev raamat „Seitsme aja raja taga” ja romaan „Basiliski lapsed”.

Koduleht: www.kadriannsumera.eu

Avatud talude päevad 12.-13. juulil

Pakume koostöös MTÜ Anija-Kuusemäe külaseltsi ning ümbruskonna inimestega põnevat programmi:

  • Anija mõisa härrastemaja püsinäituse külastus
    • Giidituurid härrastemaja püsinäituse piletiga tasuta (kl 10, 12, 14, 16)
    • Põllutöömasinate väljapanek (OÜ Koplimäe Agro)
    • Hobuvankrisõidud kell 13-17.00 (Arumäe tall)
    • Ponisõidud kell 13-17.00 (Arumäe tall)
    • Taluloomad (lambad, kanad) (Lillepõllu talu)
    • Lasteala vahvate tegevustega (MTÜ Anija-Kuusemäe külaselts)
    • Käsitöö ja talutoodete müük
    • Kodukohvikud
    • Avatud Mõisakohwik
    • Töötoad (mee vurritamine ja vaigukipsist alused)
    • Fotonurk (MTÜ Anija-Kuusemäe külaselts)
    • Kunstnik Eve Kruuse maalide näitus-müük
    • Mesilasteraapia

12.07 on kohal Kristjan Sallu Salmre driftiautoga
6.-13.07 Anija-Kehra kergliiklustee “liikuv viktoriin”

Liikuv viktoriin

Anija-Kehra kergliikusteel liigeldes märka viktoriinipunkte ja osale!

Osalemiseks tuleb kasutada QR koode, mis avavad küsimuse ja annavad võimaluse vastata. Viktoriin sulgub peale Avatud Talude päeva programmi lõppemist Anija mõisas. Võitjatega võetakse ühendust!

Avatud aiapäevad: Pühapäeval aiakontserdiga

AVATUD TALUDE raames avab “Elurikkuse aed”  oma lilleaia , et tutvustada rikkalikku aiaelu ja ravimtaimede kasvatamist koduaias.

NB! SEL AASTAL AVATUD KAHEL PÄEVAL.
PÜHAPÄEVAL kell 12.00 ja kell 15.00 AIAKONTSERT.
Populaarne rahvamuusik Eda mängib lilleaias lõõtspillil eestlastele lemmik lugusid nagu “Ukuaru valss”, ” Suur lilleaed”, “Sauna taga tiigi ääres”, “Kui õitseb valge sirel” , “Nõiaelu” jne
AIATUURID lilleaias ja pargis perenaise Helve Vaarmanni juhtimisel

LAUPÄEVAL 12. juulil avatud kell 10.00-kell 17.00
kell 10.30 aiatuur lilleaias ja põhjaliku tutvustusega “Kunksmooriaiast”
                   “Millised ravimtaimed pereapteeki koduaiast?”
kell 13.30 aiatuur kollektsioonaias 
kell 15.30  aiatuur kollektsioonaias
PÜHAPÄEVAL 13. juulil avatud kell 10.00-17.00
kell 10.30 ja  kell 13.30 aiatuur  kollektsioonaias

Ringkäigul lilleaias tutvustatakse :
– aia sünnilugu,
-Miks on aial selline nimi? Kuidas aeda tuua elurikkust? 
– Millised taimed toovad aeda kasulikke putukaid, kes toituvad lehetäidest?
– “Kunksmooriaias” vaatame üheskoos milliseid ravimtaimi koduaias kasvatada ja kuidas kasutada pereapteegis ja köögis ? Millistest taimedest teha saunavihta? Millistest maitseõlisid?
– Kuidas ja millega saame taimi turgutada peale külma ja rasket kevadet?
Külalistel on võimalus oma teadmised proovile panna taimede tundmis viktoriinis.
Suures ja avaras hektari suuruse lilleaias saab nautida põnevaid taimekooslusi ja kauneid vaateid kollektsioonaiale erinevatel pargipinkidel. Loo talu aias on kasvamas üle 1000 taksoni erineva taime.
Külastajale pakuvad silmailu purskkaevu sulina taustal sineses jaapani naistenõgese nn jões pargiroosid, hilised pojengid, aed-monardad, aed-kukekannused, sõrmkübarad, süüria tuliürt, kurerehad, esimesed vanaemade jörjenid jne. Omaette vaataisväärsus ja aiaehe on sel aastal terav kroonohakas.
KODUKOHVIK” Säuts ” pakub hubases pargis kehakinnitust maalähedaste roogadega.
Soojad pannkoogid otse pannilt, kodune kringel, populaarseks saanud kalaroad.
MÜÜGIL:
-ravimtaimeaia “Kunksmooriaed” tooted: siirupid
-Käsitsi kootud, sokke, põlvikuid ja sõrmkindaid.
-Taimede leiunurgas müügil “Elurikkuse aia” põnevaid püsilillede taimi: punanupud, kollane ängelhein , naistenõgesed. Ravimtaimedest näiteks iisopit, aedmonardat, piparmünti. Uut kodu otsivad esimesed sirelite istikud.
-Igavere Puukoolist ilupõõsaid, kõrrelisi, püsikuid.
Loterii-allegrii lastele. NB! Igaloos võidab!!
NB!. Kohvikus “Säuts” ja TAIMEDE LEIUNURGAS tasumine sularahas.

Tuletulemine Anna Raudkatsi kalmule

Laulu- ja tantsupeo “Iseoma” tuli jõuab 1. juulil kell 12.30 rahvatantsuema Anna Raudkatsi kalmule Aegviitu.

Kohapeal jagatakse soovijatele peotuld ning esineb Aegviidu lauluselts.🌻
Olete oodatud sündmusest osa saama!