Eesti Vabariigi 107. aastapäeva puhul asetatakse pärjad Anija vallas järgmiste Vabadussõja mälestusmärkide juurde:
8.20 Vetla mälestussamba juurde
8.40 Saia mälestussamba juurde
9.10 Lahinguvälja mälestussamba juurde
9.30 Priske mälestussamba juurde
9:50 Kehra jaamahoone mälestustahvli juurde
Dokumentaalfilm “Kikilipsuga määsaja” esmaspäeval, 17. veebruaril kell 19.30 Aegviidu rahvamajas.
Dokumentalist, kes teeb viis aastat filmi Uue maailma hipidest, satub tööle presidendi kantseleisse. Mõne aja pärast hakkab dokumentalisti veri ikkagi vemmeldama ja teda tabab sisemine sund ja äratundmine: on sobiv hetk hakata tegema filmi presidendi elust. Ilmselgelt võimatu missioon, sest nende seinte vahel ei tohi ju filmida! Samuti ei oska filmi peategelane, president Ilves aimata, et lähikuudel ootab teda ees tema elu üks raskemaid perioode.
Tavapilet 6 €, sooduspilet 5 €.
Sound of Kehra saab üheaastaseks. Selle puhul peame ühe korraliku sünnipäevapeo. ![]()
![]()
![]()
![]()
Oleme tänulikud, et olete meie korraldatud pidudel käinud ja ootame teid ka sellel korral.![]()
![]()
![]()
Tulijaid ootab ÜLLATUS!!!!![]()
Peoga alustame 22:00.
6.02.25 kell 10 ja kell 19 Voose Rahvamajas komöödiafilm, mis viib vaataja äärelinna magalarajooni, kus elavad spordisaalis muskleid pumpav Uma, Soome tööle minekust unistavad sõbrannad Maret ja Sirje ning romantikust esoteerikahuviline Jüri, kes igatsevad kõik omal moel õnne ja armastust. Kui magalarajooni vahele sirelipõõsastesse tekib salapärastel asjaoludel must auk ja ilmuvad tulnukad, hiidämblik ning põlvpükstes austerlane, hakkavad juhtuma sündmused, mis seavad küsimärgi alla äärelinna elanike lootused helgemale elule. Lugu on inspireeritud Armin Kõomägi novellide kogumikust “Minu Mustamäe” ning Andrus Kivikrähki lühiloost “Inimväärne elu”.
K-14.a, filmi pikkus 115 min.
Näituse “Miniatuurimeister Richard Kaljo” on koostanud Kehrast pärit kunstikoguja Andres Aruoja oma eksliibriste kollektsioonist.
Eksliibrisekunstnikuna on Richard Kaljo (1914-1978) nimi tuntud üle kogu maailma. Alustanud eksliibriste loomist 1939. aastal, jõudis ta graveerida puusse sadu meeldejäävaid raamatuviitu. Süžeelt lihtsad, pretensioonideta sügavmõttelisusele, küll aga teravmeelsed, köitvalt kelmikad ning sageli kompositsiooniliselt uudsed, alati huvitavalt graveeritud — sellised on Richard Kaljo maailmakuulsuse võitnud eksliibrised.
Näitusega alustab Kehra muuseum raamatuaasta tähistamist, on ju eksliibris mõeldud eelkõige raamatusse kleepimiseks ja näitab, kellele raamat kuulub.