Gongide ja helikausside teraapiliselt meditatiivne muusika on eriline ja tulemuslik viis keha ja meele jõuvarude taastamiseks ning stressiga toimetulekuks. Rännak helides toimib kui vibratsioonimassaaž, meditatsioon ja sügavalt lõõgastav puhkus. Heliteraapia lõdvestab, värskendab aju- ja mõttetööd, rahustab ning taastab närvisüsteemi. Helides mediteerides on inimesel võimalik kõikehõlmavat ühendvälja oma meeles kogeda.
Mediteerides tajume maailma tundlikumalt ja avaramalt ning sügav lõdvestus lubab ajul ja ratsionaalsel mõistusel samal ajal puhata. Meditatsioon ehk ka sügav lõõgastusprotsess võib üles tuua alateadvuses peituvaid olulisi sümboleid, mis aitavad ennast tundma õppida, sihte seada, muutuda ja terveneda.
Heliteraapia toimeaine helisagedus/ vibratsioon vabastab kehasse kogunenud pinged, luues just sulle selles hetkes hea ja tervendava keskkonna.
Helisagedused mõjutavad positiivselt nii füüsilist emotsionaalset kui ka vaimset heaolu, aktiveerides ja puhastades energiakeskuste ehk tšakrate energiavoogu. Heliteraapia on abiks erinevate terviseprobleemide korral, nagu ärevus, stress, liigese- ja lihasvalud, väsimus, peavalud jpm.
Osalustasu: 15€
Soovitav on tulla mugavas riietuses, sest heliseanss toimub lamades, peal soe pleed. Võta kaasa oma lamamisalus ja pleed! (soovi korral saad kohapealt ka!).
Anna oma tulekust varakult teada, kaiakarjatse@gmail.com, telefon 5536006
Tema loomingut esitavad vokaalansamblid: Miraaz ja Vanaisad.
Külalistena esinevad Peeter Podelski ja Mati Tibar.
Emakeelepäeva kontsert 16. märtsi õhtul kell 18:00.
Esinejad on Patika külakoor ja Tabasalu kammerkoor.
Räägime rõõmudest ja muredest ning võimalusel valime uue külavanema.
Koosolekul osalevad volikogu esimees Jaanus Kalev, vallavanem Riivo Noor ja arendusjuht Janne Kallakmaa.
EV kontsert Alavere Mõmmila lastelt, pale kontset kaetud kohvilaud.
Eakate tugigrupp Kehra sotsiaalkeskuses 13.03.2024 kell 11.00
Emmed-issid, vanaemad-vanaisad! Võtke pühapäevahommikul oma mudilased kaasa ja tulge Anija mõisa toredale lastehommikule, kus tuntud pilli- ja naljamees Jaan Kirss teeb muusikat nii ise kui paneb ka lapsed musitseerima!
Hommikut saate jätkata, tutvudes soodushinnaga mõisa interaktiivse püsinäitusega ja/või nautides hõrke maitseid mõisakohvikus. Soovitame kohvikus laud eelnevalt broneerida tel. 5138611.
Info tel. 55530038 või info@anijamois.ee
“Neeme Järvi. Muusika üle kõige”, režissöör ja produtsent Erik Norkroos.
Neeme Järvi on üks enim plaadistanud dirigente või koguni muusikuid maailmas. Tema nimi figureerib enam kui poole tuhande heliplaadi esikaanel, lisaks veel sadakond helikandjat, millel ta on üks paljudest tegijatest. “Kui sa mõtled väikselt, ei saa sa teha suurt muusikat,” ütleb selle kohta Neeme Järvi. Lisaks rahvusvahelisele haardele ning mitmete maailma orkestrite peadirigendiks olemisele on tal aga ka missioon kultuurisaadikuna.
Film jälgib rahvusvaheliselt tunnustatud ja rahva poolt armastatud Neeme Järvit tema viimase nelja aasta tegemistel nii Eestis kui ka Prahas, Viinis, Glasgows ja Ameerikas. Neeme Järvi olemust avavad tema perekonnaliikmed ja sõbrad ning temaga kontsertidel üles astunud muusikud Nicola Benedetti, Catriona Morison, Thomas Hampson, Joshua Bell jpt.
Filmi vaatamisele järgneb kohtumine režissöör Erik Norkroosiga.
“Vara küps” toob esmakordselt kaamera ette metsadebatis osalenud metsatööstuse, Riigimetsa majandamise keskuse ja loodusteadlased, et saada selgust, mis Eesti metsaga on toimunud ning millise pärandi jätame järeltulevastele põlvedele tulevikus. Enam kui 60nes Eesti eri paigas üles võetud loodusfilm avab vaatajale Eesti metsade hetkeseisu ning näitab kuidas poliitilised otsused on meie ühise vara kasutamist mõjutanud.
Film pakub lahendusi, et debati ummikseisust välja liikuda ning suunab tähelepanu teravikele, mis metsasõja infomüras on mattunud juhitud kommunikatsiooni sõnumite alla. Aga tõstatab ka küsimuse, kuidas metsasõja algusajast vahetunud üheksa valitsust on jätkuva passiivsusega riigi vara, metsaga, hoolimatult ringi käinud.
“Vara küps” loodusfilmina on meie aja peegeldus, mis meid eestlasi kui metsarahvast halastamatult portreteerib.
