Reedel, 13. jaanuaril kell 11 – 14 toimub Kehra Rahvamajas DOONORIPÄEV. Verd saavad loovutada isikud, kes on 18 – 60 aastased, kaaluvad rohkem kui 50 kg, on terved, puhanud ja söönud. Vereloovutuseks saab aja broneerida aadressil www.verekeskus.ee. Võtke kaasa isikut tõendav dokument.
Kohvik-klubi eakatele 25.01.2023
Külaliseks harrastuskunstnik Jüri Sikka
Käsitööring koos Anuga 18.01.2023 kell 12.00
Käsitööring 18.01.2023. Juhendajaks Anu Mäeorg. Heegeldame hargipitsi.
“Katastroofi retseptid”
Dokumentaalfilm „Katastroofi retseptid“
Millennium Film 2008, režissöör John Webster
See on vaimukas film katastroofilisel teemal. Režissöör John Websteri sõnul süüdistame me selles, et planeedil halvasti läheb, suuri ettevõtteid ja tehaseid. Me eksime rängalt. Tegelikud süüdlased oleme meie. Sina ja mina! Film jälgib ühte aastat, mil režissöör oma perega püüab üle minna naftavabale tarbimisele. Igapäevased otsused: asjad, mis tegemata jätame või oleme sunnitud tegema, on katastroofi retseptide koostisained. Naftavaba aasta seab filmis kahtluse alla pere väärtushinnangud, pannes proovile nende tahtejõu ning koguni õnne.
Filmi kommenteerib ringmajanduse ekspert Liisa Aavik
Filmiõhtuid toetab kohaliku omaalgatuse programm.
Relvarahu 103. aastapäev
3. jaanuaril kell 10.30 möödub 103. aastat hetkest, mil Eesti – N. Vene rindel vaikisid relvad. Eesti oli Vabadussõja ohvrite hinnaga kindlustanud endale püsimajäämise. Lahinguväljal oli langenud 2121 meest, haavadesse-haigustesse suri 2058. Ühtekokku kaotati üle kuue tuhande surnuna, haavatuid oli kaksteist tuhat.
Anti välja 3224 vabaduse risti, neist 2077 Eesti kodanikele, välismaalastest enim inglastele ja soomlastele. Sõjale järgnenud kahe aastakümne jooksul püstitati 170 peamiselt kihelkondlikku mälestusmärki, millest kaheksa elasid ime kombel üle N. Liidu okupatsiooni.
Kolmkümmend kaks aastat tagasi taastas Eesti Muinsuskaitse Selts relvarahu mälestushetke avalikult, üldrahvalikuna. 3. jaanuaril 1990 kell 10.30 saatis Eesti Raadio eetrisse vastava märguande, mispeale linnaliiklus osaliselt seiskus. Sestsaadik on mälestushetke peetud igal aastal.
Kutsume Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeval kogu Anija valla rahvast peatuma, 3. jaanuaril kell 10.30 minutiks, et anda au nendele, kelle ohvrimeelsus tegi võimalikuks meie oma riigi sünni.
Tutvume Haabersti päevakeskusega 11.01.2023
Sõidame Haabersti päevakeskusesse 11.01.2023
Andrus Kivivrähk “Aabitsa kukk”.
Neljapäeval, 16. veebruaril kell 19 etendub Kehra Rahvamajas Andrus Kivirähu näident “Aabitsa kukk”.
Mauno käis esimeses klassis kaheksa aastat. Kui tal juba habe kasvama hakkas, pakkus õpetaja välja, et võiks poisi teise klassi üle viia. Mauno seda aga ei soovinud ja nii tema koolitee lõppeski. Tema jaoks oli ja on oluline aabits. Läbi aabitsatekstide tõlgendab Mauno nii maailma kui ka inimesi enda elus ja selle ümber. Ta usub, et kõik, mis aabitsas kirjas on, on tõsi. Sellepärast ei armasta ta ka pakse ja peenikese kirjaga juturaamatuid. Nendes pole ju midagi sellist, mida aabitsas ei ole. Aabitsasse talletatu peale on aga Maunol hea mälu – kõik luuletused, mõistatused ja jutud on tal peas. Nii ta istubki päevad läbi oma koduaknal, vaadeldes elu selle taga ning vanu mälupilte enda sees. Kuid lisaks aabitsale on Maunol ka üks tähtis töö ja suur saladus….
“Aabitsa kukk” on Andrus Kivirähki mononäidend, mis ilmus raamatuna 2006. aastal. Eesti Draamateatris tuli „Aabitsa kukk“ lavale 2004. aastal (lavastaja Andrus Kivirähk), esietendus toimus Tartus komöödiafestivalil Lutsu Teatrimajas. Tõnu Oja mängis peategelase Mauno rolli üle kolmesaja korra ja kokku üheksa aastat.
„Aabitsa kukk“ on komöödia, mille mitmed tasandid puudutavad erinevaid teemasid ja probleeme, mis avatakse üsnagi ühiskonnakriitilisel viisil. Näidendi põhiteema on pisikene ja vaene inimene, kellele pidevalt ülekohut tehakse. Siiski on sellel pisikesel inimesel maailmas mille või kelle peale loota – aabitsa ja oma onu peale. Aabitsast leiab vastuse igale küsimusele. Onu jällegi toetab Maunot, öeldes talle mida teha ja kuidas elada. Nii muutub vaese inimese toimetulek elus lihtsamaks, sest oma peaga ei peagi ju ilmtingimata mõtlema.
Etendue pikkus 1 h 25 min (vaheajata)
Uus eesti film “Kuulsuse narrid”.
Neljapäeval, 19. jaanuaril kell 19 linastub Kehra Rahvamajas uus eesti film “Kuulsuse narrid”
Eduard Bornhöhe samanimelisel jutustusel põhinev mängufilm „Kuulsuse narrid“ viib vaataja aega, kus eestlaste rahvuslik iseteadvus oli alles tärkamas. Komöödia peategelasteks on mehed, kelle rinnus pakitseb soov oma rahvale midagi igavikulist kinkida – olgu selleks siis õhus lendav imemasin või maakeeli kirja pandud väärtkirjandus.
Kolkakülast saabub tillukesse provintsilinna Saalomon Vesipruul, kes, pärast mitmeid põrumisi erinevates ametites, otsustab läbi lüüa vabakutselise kirjanikuna. Ta rendib endale väikese toakese pesunaisest üksikema Agnese tagasihoidlikus elamises. Paraku pole Vesipruuli üllad kavatsused määratud teostuma, sest oma kutsumusse sisse elades tuleb tal tutvust teha oma naabri – looduseuurija ja leiutaja Jaan Tatikaga. Saatuse tahtel ja paljude iseäralike juhtumiste tõttu ei sünni siit suurt ja südamlikku sõprust, vaid risti vastupidi – otsatu vastastikune vihkamine. Olukorda ei tee sugugi lihtsamaks seegi, et Saalomon korteriperenaises oma muusat näeb. Tatikal on Agnesega sootuks omad plaanid ja nende nimel on ta valmis tulest ja veest läbi minema. Sortsu õli valab tulle ka liiakasuvõtjast Värdi, kel samuti kahtlaselt tihti Agnese juurde asja. Ka Agnesel on omad soovid ja unistused – leida armastus, kes suudaks olla isaks tema väänkaelast pojale.
„Kuulsuse narrid“ on film kõrgetest püüdlustest rasketel aegadel. Lugu sellest, kuidas utoopiliste ideaalide teostumine võib takerduda kõige maisematesse asjadesse ja mis seal salata – ka ande ja vaimse ettevalmistuse puudumisse.
Filmis mängivad Karl Robert Saaremäe (Saalomon Vesipruul), Veiko Porkanen (Tatikas), Maiken Pius (pesunaine Agnes), Ott Sepp (Värdi), Saara Nüganen, Marian Heinat, Loviise Kapper, Argo Aadli, Margo Mitt, Vallo Kirs, Margus Jaanovits, Guido Kangur, Stefan Kristofer Soeson, Ott Raidmets, Tiit Sukk ja Jüri Lumiste.
Kuuskede põletamine.
Pühapäeval, 15. jaanuaril kell 17 toimub Kehra staadioni puhkealal asuval lõkkeplatsil (Kose mnt.13) KUUSKEDE PÕLETAMINE.
Jaanus Tüli trummishowga saadame ära veetiigri aasta
TOO KA OMA JÕULUPUU LÕKKEPLATSILE!
MÄNGUFILM “KUULSUSE NARRID”
16.JAANUAR KELL 19:30 AEGVIIDU RAHVAMAJAS MÄNGUFILM “KUULSUSE NARRID”.
TAVAPILET 5€
SOODUSPILET 4€
SOODUSPILET 4€
Eduard Bornhöhe samanimelisel jutustusel põhinev mängufilm „Kuulsuse narrid“ viib vaataja aega, kus eestlaste rahvuslik iseteadvus oli alles tärkamas. Komöödia peategelasteks on mehed, kelle rinnus pakitseb soov oma rahvale midagi igavikulist kinkida – olgu selleks siis õhus lendav imemasin või maakeeli kirja pandud väärtkirjandus.
Kolkakülast saabub tillukesse provintsilinna Saalomon Vesipruul, kes, pärast mitmeid põrumisi erinevates ametites, otsustab läbi lüüa vabakutselise kirjanikuna. Ta rendib endale väikese toakese pesunaisest üksikema Agnese tagasihoidlikus elamises. Paraku pole Vesipruuli üllad kavatsused määratud teostuma, sest oma kutsumusse sisse elades tuleb tal tutvust teha oma naabri – looduseuurija ja leiutaja Jaan Tatikaga. Saatuse tahtel ja paljude iseäralike juhtumiste tõttu ei sünni siit suurt ja südamlikku sõprust, vaid risti vastupidi – otsatu vastastikune vihkamine. Olukorda ei tee sugugi lihtsamaks seegi, et Saalomon korteriperenaises oma muusat näeb. Tatikal on Agnesega sootuks omad plaanid ja nende nimel on ta valmis tulest ja veest läbi minema. Sortsu õli valab tulle ka liiakasuvõtjast Värdi, kel samuti kahtlaselt tihti Agnese juurde asja. Ka Agnesel on omad soovid ja unistused – leida armastus, kes suudaks olla isaks tema väänkaelast pojale.
„Kuulsuse narrid“ on film kõrgetest püüdlustest rasketel aegadel. Lugu sellest, kuidas utoopiliste ideaalide teostumine võib takerduda kõige maisematesse asjadesse ja mis seal salata – ka ande ja vaimse ettevalmistuse puudumisse.
Filmis mängivad Karl Robert Saaremäe (Saalomon Vesipruul), Veiko Porkanen (Tatikas), Maiken Pius (pesunaine Agnes), Ott Sepp (Värdi), Saara Nüganen, Marian Heinat, Loviise Kapper, Argo Aadli, Margo Mitt, Vallo Kirs, Margus Jaanovits, Guido Kangur, Stefan Kristofer Soeson, Ott Raidmets, Tiit Sukk ja Jüri Lumiste.