Bariton frakis

Seansid: kell 15:00 ja 19:00

Film on pühendatud armastatud laulja Georg Otsa teatri- ja kontserditegevusele.

Filmis tuleb esile erakordse laulja kaks poolust, tema enda ülim tagasihoidlikkus oma võimete suhtes ning samas meenutajate vastupidised, tihtipeale superlatiivsed arvamused Otsast. Neist kahest poolest kokku moodustubki filmi jooksul arusaam, millise isiksusega täpsemalt tegemist oli. Osa filmist võtavad enda alla intervjuud Eesti, Soome ja Venemaa lauljatega, kes kunagi Georg Otsaga koos teatri- ja kontserdilavadel esinesid. Vaatluse all Georg Ots ooperi-, opereti- ja kontserdilauljana. Filmi kannavad Georg Otsa arusaamised enda kui laulja ja näitleja võimalustest, mõtted oma loomingust, võtmerollide – Jevgeni Onegini, Don Giovanni, Jago, Rigoletto, Deemoni – ainulaadsus ja omapära, temaga koos esinenud rahvusvaheliselt tuntud lauljate ning dirigentide ja teatriteadlaste meenutused aastateks meeldejäänud koostööst.

“Eesti aga ka maailmakultuuri seisukohast on oluline, et saime jäädvustada võimalikult paljude Georg Otsaga koos esinenud oluliste inimeste meenutused Otsa kunsti suurusest ja temast kui erakordsest isiksusest,” kommenteerib filmi produtsent Karmo Kaasik.

Filmis saavad sõna Estonia teatri endised solistid Anu Kaal, Margarita Voites, Voldemar Kuslap, Mati Palm, Urve Tauts jt. Oma tähelepanekuid Georg Otsast kui põnevast loojanatuurist jagab Estonia teatri endine peanäitejuht Arne Mikk, isiklikemail teemadel peatub Georg Otsa õde, meditsiinikandidaat dr. Maret Purde. Armastatud laulja kohta jagub tunnustust ning huvitavaid fakte mitmetel Moskva ja Peterburi muusikategelastel, nende hulgas Venemaa Suure Teatri endised solistid Irina Arhipova, Vladislav Pjavko, Klara Kadinskaja ja Aleksei Maslennikov, Peterburi Mihhailovski Teatri endised solistid Tamara Bogdanova ja Aleksander Švetsov ning dirigent Georgi Jeržemski.

Filmivõtteid toimusid nii Eestis, Soomes kui ka Venemaal Moskvas ja Peterburis.

Filmi režissöör-stsenarist on Jaak Järvine, operaator Arvo Vilu, produtsent Karmo Kaasik.

Filmi on tootnud Estfilm.

Filmi toetajad on Tallinna linn, MTÜ Barclay de Tolly Sõprade Klubi, Saarte Filmifond ja mitmed erasponsorid

FILM/ Apteeker Melchior. Timuka tütar

Apteeker Melchiori triloogia põhineb raamatumüügi edetabelite tipust tuntud Apteeker Melchiori romaanidel.
AEGVIIDU RAHVAMAJAS 17.APRILL KELL 19:30
TÄISPILET 5€
SOODUSPILET 4€
Keskaegse krimipõneviku kolmandas filmis juhtub Melchiori naine Keterlyn jõhkra kallaletungi tunnistajaks. Tundmatu noormehe elu õnnestub päästa, kuid mälu kaotanud ohver ei tea, kes ta on ja kuidas enda jaoks võõrasse Tallinnasse sattus.
Sündmuskohalt leitud sõrmus juhatab Melchiori öise vennaskonna jälile, küsimusi tekitab ka laadapäeval esinenud veiderdajate trupp. Hirmuäratavad märgid vihjavad, et ohus pole üksnes tapmiskatsest toibuv tundmatu, vaid ka teda ravivad Melchior ja Keterlyn.
Samal ajal saabub linna paavsti saadik, keda teatakse halastamatu nõiakütina…
Režissöör: Elmo Nüganen
Kestvus: 105 min

Dokumentaalfilm Savvusanna sõsarad

Eesti esimese dokumentaalfilmina maineka Sundance´i filmifestivali võistlusprogrammis esilinastunud „Savvusanna sõsarad“ on kaasaegne portreefilm naistest, kes suitsusauna kaitsvas pimeduses kokku tulevad, oma sügavamaid saladusi jagavad ning kehasse kogunenud häbi ja valu maha pesevad. „Savvusanna sõsarad“ tutvustab ka Lõuna-Eesti suitsusauna kombestikku („savvusanna kombõ“), mis on kantud UNESCO inimkonna vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja.

Filmi „Savvusanna sõsarad“ režissöör ja stsenarist on Anna Hints. Produtsent on Marianne Ostrat (Alexandra Film, Eesti), kaasprodutsendid on Juliette Cazanave (Kepler22 Productions, Prantsusmaa), Hlín Jóhannesdóttir (Ursus Parvus Island) ja Eero Talvistu † (Eesti). Filmi operaator on Ants Tammik, monteerijad Hendrik Mägar, Tushar Prakash, Qutaiba Barhamji, Martin Männik ja Anna Hints. Heli salvestas Tanel Kadalipp ja Patrick McGinley. Helirežissöör on Huldar Freyr Arnarson ning heliloojad Edvard Egilsson ja ansambel EETER (Anna Hints, Marja-Liisa Plats, Ann Reimann).

Alla 12 a. mittesoovitatav

Dokumentaalfilm Vetelkõndija

Vetelkõndija” on film naiseks olemisest, jutustatuna läbi armastatud poetess Kristiina Ehini elu ja loomingu. Tema ausad, ilusad ja valusad jagamised avavad meile, millistest kogemustest on ta pidanud läbi tulema, et kasvada selleks naiseks ja poeediks, kellena me teda täna tunneme. Ükskõik kui muinasjutuline filmi peategelase elu ja isiksus kõrvaltvaatajale paistab, vähesed aimavad, kuidas ta ise selle muinasjutu enda elus reaalsuseks on loonud. See film puudutab paljude vaatajate südameid. Naised leiavad siit kindlasti rohkelt äratundmist, meestel aitab see ehk paremini mõista õrnema soo hingeelu.

Filmis on teemasid, mida Kristiina nõustus esmakordselt jagama “Vetelkõndija” võtetel.

Koos Kristiinaga on kinolinal ka abikaasa Silver Sepp, ema Ly Seppel-Ehin, õde Eliisa Ehin, ansambel Naised Köögis ja paljud teised.

Apteeker Melchior. Timuka tütar

Keskaegse krimipõneviku kolmandas filmis juhtub Melchiori naine Keterlyn jõhkra kallaletungi tunnistajaks. Tundmatu noormehe elu õnnestub päästa, kuid mälu kaotanud ohver ei tea, kes ta on ja kuidas enda jaoks võõrasse Tallinnasse sattus.

Sündmuskohalt leitud sõrmus juhatab Melchiori öise vennaskonna jälile, küsimusi tekitab ka laadapäeval esinenud veiderdajate trupp. Hirmuäratavad märgid vihjavad, et ohus pole üksnes tapmiskatsest toibuv tundmatu, vaid ka teda ravivad Melchior ja Keterlyn.

Samal ajal saabub linna paavsti saadik, keda teatakse halastamatu nõiakütina…

Apteeker Melchiori triloogia põhineb raamatumüügi edetabelite tipust tuntud Apteeker Melchiori romaanidel. Stsenaristid Indrek Hargla, Elmo Nüganen ja Olle Mirme põimisid triloogia kolmanda filmi stsenaariumis raamatust “Apteeker Melchior ja Timuka tütar” tuntud tegelased ja sündmused täiesti uute ja põnevate, filmi jaoks loodud keerdkäikudega.

Filmi režissöör on Elmo Nüganen (Nimed marmortahvlil, 1944), produtsentideks on Taska Film (O2, Fred Jüssi. Olemise ilu, Talve, Klassikokkutulek, Nimed Marmortahvlil, 1944), Nafta Films (O2, Supilinna salaselts), Apollo Film Productions (Talve, Vanamehe film, Soo ) ja HansaFilm (Tõde ja õigus). Apteeker Melchiori film valmib Eesti-Saksa-Läti-Leedu koostöös, kaastootjateks on Maze Productions Saksamaalt, Film Angels Productions Lätist ja InScript Leedust. Operaator on Mihkel Soe, kunstnik Matis Mäesalu, monteerija Marion Koppel, helilooja Liina Sumera, eriefektide juht Jan Viljus.

Režissöör: Elmo Nüganen

Dokumentaalfilm “Savvusanna sõsarad”

Esimese Eesti dokumentaalfilmina maineka Sundance´i  filmifestivali võistlusprogrammis esilinastunud ja seal maailmakino dokumentaalfilmide võistlusprogrammi parima režissööri preemia võitnud „Savvusanna sõsarad“ on kaasaegne film naistest, kes suitsusauna kaitsvas pimeduses kokku tulevad, oma sügavamaid saladusi jagavad ning kehasse kogunenud häbi ja valu maha pesevad.
Film tutvustab ka Vana-Võromaa suitsusauna kombestikku („savvusanna kombõ“), mis on kantud UNESCO inimkonna vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja.
Filmi „Savvusanna sõsarad“ režissöör ja stsenarist on Anna Hints.

Mittesoovitav-12.a

Dokumentaalfilm “Savvusanna sõsarad”

Esimese Eesti dokumentaalfilmina maineka Sundance´i  filmifestivali võistlusprogrammis esilinastunud ja seal maailmakino dokumentaalfilmide võistlusprogrammi parima režissööri preemia võitnud „Savvusanna sõsarad“ on kaasaegne film naistest, kes suitsusauna kaitsvas pimeduses kokku tulevad, oma sügavamaid saladusi jagavad ning kehasse kogunenud häbi ja valu maha pesevad.
Film tutvustab ka Vana-Võromaa suitsusauna kombestikku („savvusanna kombõ“), mis on kantud UNESCO inimkonna vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja.
Filmi „Savvusanna sõsarad“ režissöör ja stsenarist on Anna Hints.

Mittesoovitav-12.a

Dokumentaalfilm “Vetelkõndija”

“Vetelkõndija” on film naiseks olemisest, jutustatuna läbi armastatud poetess Kristiina Ehini elu ja loomingu. Tema ausad, ilusad ja valusad jagamised avavad meile, millistest kogemustest on ta pidanud läbi tulema, et kasvada selleks naiseks ja poeediks, kellena me teda täna tunneme. Ükskõik kui muinasjutuline filmi peategelase elu ja isiksus kõrvaltvaatajale paistab,  aimavad vaid vähesed, kuidas ta ise selle muinasjutu enda elus reaalsuseks on loonud. See film puudutab paljude vaatajate südameid. Naised leiavad siit kindlasti rohkelt äratundmist, meestel  aitab see ehk paremini mõista õrnema soo hingeelu.

Filmis on teemasid, mida Kristiina nõustus esmakordselt jagama alles “Vetelkõndija” võtetel.

Koos Kristiinaga on kinolinal ka abikaasa Silver Sepp, ema Ly Seppel-Ehin, õde Eliisa Ehin, ansambel Naised Köögis ja paljud teised.

Kestvus 1h 26min

Portreefilm Kristiina Ehinist “Vetelkõndija”

“Vetelkõndija” on film naiseks olemisest, jutustatuna läbi armastatud poetess Kristiina Ehini elu ja loomingu. Tema ausad, ilusad ja valusad jagamised avavad meile, millistest kogemustest on ta pidanud läbi tulema, et kasvada selleks naiseks ja poeediks, kellena me teda täna tunneme. Ükskõik kui muinasjutuline filmi peategelase elu ja isiksus kõrvaltvaatajale paistab,  aimavad vaid vähesed, kuidas ta ise selle muinasjutu enda elus reaalsuseks on loonud. See film puudutab paljude vaatajate südameid. Naised leiavad siit kindlasti rohkelt äratundmist, meestel  aitab see ehk paremini mõista õrnema soo hingeelu.

Filmis on teemasid, mida Kristiina nõustus esmakordselt jagama alles “Vetelkõndija” võtetel.

Koos Kristiinaga on kinolinal ka abikaasa Silver Sepp, ema Ly Seppel-Ehin, õde Eliisa Ehin, ansambel Naised Köögis ja paljud teised.

Mängufilm “Taevatrepp” Kehra Rahvamaja

Kino kell 15:00 ja 19:00!

Uus mängufilm “Taevatrepp” on lugu ajast ja muusikast, sõprusest ning armastusest ja surmast, elust tänapäeval ja 70ndate lapsepõlves. Lugu saab alguse, kui oma viimsel hingetõmbel usaldab kunstnikust sõber filmi peategelasele Uule saladuse, kuidas käia minevikus. Uu on insener ja imedesse ei usu, aga trikk toimib. Minevikus on mõnus, igavene suvi, pikad juuksed, tüdrukud ja Jenkki näts. Tema päriselus on sügis, sõbrad on kibestunud, tüdrukud abielus ja isa raskelt haige. Kõige lõpuks peab Uu siiski otsustama, millises ajas oma elu edasi elada – mineviku suves või oleviku sügises. Mittesoovitav alla 12. a.

Ajarändajast Uud kehastab täiskasvanuna Mait Malmsten ning noorena Timotheus Sammul. Teistes rollides teevad kaasa Raivo Trass (sõber Georg), Ivo Uukkivi (noor Georg), Rita Raave (Georgi abikaasa Ruth), Harriet Toompere (Uu abikaasa Tiuks), Tõnu Oja ja Kaarel Pogga (Uu sugulane Paul), Kersti Heinloo ja Lena Barbara Luhse (Pauli pruut Ülle), Kaie Mihkelson (Uu ema), Voldemar Kuslap (Uu isa), Külli Teetamm (noore Uu ema), Hannes Hermaküla (noore Uu isa), Taavi Teplenkov ja Rasmus Ermel (Uu sõber Doktor) jt.