Esimese Eesti dokumentaalfilmina maineka Sundance´i filmifestivali võistlusprogrammis esilinastunud ja seal maailmakino dokumentaalfilmide võistlusprogrammi parima režissööri preemia võitnud „Savvusanna sõsarad“ on kaasaegne film naistest, kes suitsusauna kaitsvas pimeduses kokku tulevad, oma sügavamaid saladusi jagavad ning kehasse kogunenud häbi ja valu maha pesevad.
Film tutvustab ka Vana-Võromaa suitsusauna kombestikku („savvusanna kombõ“), mis on kantud UNESCO inimkonna vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja.
Filmi „Savvusanna sõsarad“ režissöör ja stsenarist on Anna Hints.
Mittesoovitav-12.a
“Vetelkõndija” on film naiseks olemisest, jutustatuna läbi armastatud poetess Kristiina Ehini elu ja loomingu. Tema ausad, ilusad ja valusad jagamised avavad meile, millistest kogemustest on ta pidanud läbi tulema, et kasvada selleks naiseks ja poeediks, kellena me teda täna tunneme. Ükskõik kui muinasjutuline filmi peategelase elu ja isiksus kõrvaltvaatajale paistab, aimavad vaid vähesed, kuidas ta ise selle muinasjutu enda elus reaalsuseks on loonud. See film puudutab paljude vaatajate südameid. Naised leiavad siit kindlasti rohkelt äratundmist, meestel aitab see ehk paremini mõista õrnema soo hingeelu.
Filmis on teemasid, mida Kristiina nõustus esmakordselt jagama alles “Vetelkõndija” võtetel.
Koos Kristiinaga on kinolinal ka abikaasa Silver Sepp, ema Ly Seppel-Ehin, õde Eliisa Ehin, ansambel Naised Köögis ja paljud teised.
Kestvus 1h 26min
“Vetelkõndija” on film naiseks olemisest, jutustatuna läbi armastatud poetess Kristiina Ehini elu ja loomingu. Tema ausad, ilusad ja valusad jagamised avavad meile, millistest kogemustest on ta pidanud läbi tulema, et kasvada selleks naiseks ja poeediks, kellena me teda täna tunneme. Ükskõik kui muinasjutuline filmi peategelase elu ja isiksus kõrvaltvaatajale paistab, aimavad vaid vähesed, kuidas ta ise selle muinasjutu enda elus reaalsuseks on loonud. See film puudutab paljude vaatajate südameid. Naised leiavad siit kindlasti rohkelt äratundmist, meestel aitab see ehk paremini mõista õrnema soo hingeelu.
Filmis on teemasid, mida Kristiina nõustus esmakordselt jagama alles “Vetelkõndija” võtetel.
Koos Kristiinaga on kinolinal ka abikaasa Silver Sepp, ema Ly Seppel-Ehin, õde Eliisa Ehin, ansambel Naised Köögis ja paljud teised.
Kino kell 15:00 ja 19:00!
Uus mängufilm “Taevatrepp” on lugu ajast ja muusikast, sõprusest ning armastusest ja surmast, elust tänapäeval ja 70ndate lapsepõlves. Lugu saab alguse, kui oma viimsel hingetõmbel usaldab kunstnikust sõber filmi peategelasele Uule saladuse, kuidas käia minevikus. Uu on insener ja imedesse ei usu, aga trikk toimib. Minevikus on mõnus, igavene suvi, pikad juuksed, tüdrukud ja Jenkki näts. Tema päriselus on sügis, sõbrad on kibestunud, tüdrukud abielus ja isa raskelt haige. Kõige lõpuks peab Uu siiski otsustama, millises ajas oma elu edasi elada – mineviku suves või oleviku sügises. Mittesoovitav alla 12. a.
Ajarändajast Uud kehastab täiskasvanuna Mait Malmsten ning noorena Timotheus Sammul. Teistes rollides teevad kaasa Raivo Trass (sõber Georg), Ivo Uukkivi (noor Georg), Rita Raave (Georgi abikaasa Ruth), Harriet Toompere (Uu abikaasa Tiuks), Tõnu Oja ja Kaarel Pogga (Uu sugulane Paul), Kersti Heinloo ja Lena Barbara Luhse (Pauli pruut Ülle), Kaie Mihkelson (Uu ema), Voldemar Kuslap (Uu isa), Külli Teetamm (noore Uu ema), Hannes Hermaküla (noore Uu isa), Taavi Teplenkov ja Rasmus Ermel (Uu sõber Doktor) jt.
“Karneval ja kartulisalat” ja “Tont ja Facebook” ainetel valminud film räägib igatsusest, sõprusest, armastusest, perekonnast ja hirmudest, millel on sageli suured silmad. Kummaliste tegelaste seiklused on vürtsitatud Kivirähkile iseloomuliku sooja ja julge huumoriga, kududes vaimukalt kokku lastele omase piiritu fantaasia ja moodsa maailma eluolu. Film pakub emotsioone, põnevust ja tibake ka närvikõdi nii väikestele kui suurtele vaatajatele.
Kestvus 1h 10 min
Uus mängufilm “Taevatrepp” on lugu ajast ja muusikast, sõprusest ning armastusest ja surmast, elust tänapäeval ja 70ndate lapsepõlves. Lugu saab alguse, kui oma viimsel hingetõmbel usaldab kunstnikust sõber filmi peategelasele Uule saladuse, kuidas käia minevikus. Uu on insener ja imedesse ei usu, aga trikk toimib. Minevikus on mõnus, igavene suvi, pikad juuksed, tüdrukud ja Jenkki näts. Tema päriselus on sügis, sõbrad on kibestunud, tüdrukud abielus ja isa raskelt haige. Kõige lõpuks peab Uu siiski otsustama, millises ajas oma elu edasi elada – mineviku suves või oleviku sügises. MIttesoovitav alla 12. a.
Ajarändajast Uud kehastab täiskasvanuna Mait Malmsten ning noorena Timotheus Sammul. Teistes rollides teevad kaasa Raivo Trass (sõber Georg), Ivo Uukkivi (noor Georg), Rita Raave (Georgi abikaasa Ruth), Harriet Toompere (Uu abikaasa Tiuks), Tõnu Oja ja Kaarel Pogga (Uu sugulane Paul), Kersti Heinloo ja Lena Barbara Luhse (Pauli pruut Ülle), Kaie Mihkelson (Uu ema), Voldemar Kuslap (Uu isa), Külli Teetamm (noore Uu ema), Hannes Hermaküla (noore Uu isa), Taavi Teplenkov ja Rasmus Ermel (Uu sõber Doktor) jt.
Andrus Kivirähki raamatute “Kaka ja kevad”, “Karneval ja kartulisalat” ja “Tont ja Facebook” ainetel valminud film räägib igatsusest, sõprusest, armastusest, perekonnast ja hirmudest, millel on sageli suured silmad. Kummaliste tegelaste seiklused on vürtsitatud Kivirähkile iseloomuliku sooja ja julge huumoriga, kududes vaimukalt kokku lastele omase piiritu fantaasia ja moodsa maailma eluolu. Film pakub emotsioone, põnevust ja tibake ka närvikõdi nii väikestele kui suurtele vaatajatele.
«Kaka, kevad ja teised» režissöörideks on René Vilbre («Väikelinna detektiivid ja Valge Daami saladus»), Meelis Arulepp («Sipsik»), Oskar Lehemaa («Karv»), Mikk Mägi («Vanamehe film») ja Heiki Ernits (Lotte-filmid). Filmi produtsent on Kristel Tõldsepp. Heliloojad Tõnu Raadik, Richards Zalupe ja Jaanus Nõgisto. Eesti vaatajate jaoks annavad peategelastele oma hääle: Mait Malmsten, Peeter Oja, Vega Freya Luus, Priit Pius, Rasmus Ermel, Jan Uuspõld, Mari-Liis Lember ja teised.
- aastal allkirjastasid maailma suuremad šokolaaditootjad, nende seas Nestlé, Barry Callebaut ja Mars nn kakaoprotokolli, lubades teha 2008. aastaks kõik mis võimalik laste töö kaotamiseks kakaotootmisel. Ent jutud inimkaubandusest ja laste orjatööst kakaoistandustes on visad vaibuma.
Taani uuriv ajakirjanik Miki Mistrati asub varjatud kaameraga teele Aafrikasse, et valede ja salgamise võrgus välja selgitada, miks on šokolaad osale lastest nii kibe.
Filmi kommenteerivad AS Orkla Eesti spetsialistid Evelin Heiberg ja Peeter Kibe
Suvitajad” on kirge ja nalja täis suvine komöödia, mis põhineb Juhan Smuuli samanimelisel jutustusel. Film valmis seoses armastatud kirjaniku sajanda sünniaastapäevaga ning on ühtlasi ka austusavaldus samal algmaterjalil põhinevale kultuskomöödiale “Siin me oleme”. Imekaunil Muhu saarel toimuv legendaarne lugu on toodud julgelt tänapäeva, sest Smuuli terane nägemus vastandlikest inimtüüpidest on ajatu.
Kalur Ärni on otsustanud kehva kalasaagi tõttu jaaniajaks suvitajad võtta. Plaan pole ju paha, kuid tema kaunisse Muhumaa tallu saabuvad vägagi tülikad külalised: proua Sohvia, tema abikaasa Johan, nende poeg Juunior ja Sohvia kaunitarist õde Erna koos oma ärimehest kavaleri Ivoga. Juba esimesest pilgust on selge, et Ärnil ja tema naisel Lainel läheb selle seltskonnaga raskeks. Pealinnast saabunud suvitajad pakatavad tähtsusest ja nõuavad erikohtlemist, samas on nende klantsi pealispinna all piinlikke saladusi. Kuid jagelustesse tõmmatud maarahvas avastab nüüd ka enda elus üllatavaid kitsaskohti. Lugu muutub veelgi vürtsikamaks kui intriigide keskel tärkab pererahva tütre ja suvitajate poja vahel tõeline armastus. Naljakate segaduste ja noorusliku armastusloo saatel minnakse vastu jaaniööle ning koos võimsa lõkkega sütivad peoplatsil ka viimseni pingule timmitud kired.
Suvitajad” on kirge ja nalja täis suvine komöödia, mis põhineb Juhan Smuuli samanimelisel jutustusel. Film valmis seoses armastatud kirjaniku sajanda sünniaastapäevaga ning on ühtlasi ka austusavaldus samal algmaterjalil põhinevale kultuskomöödiale “Siin me oleme”. Imekaunil Muhu saarel toimuv legendaarne lugu on toodud julgelt tänapäeva, sest Smuuli terane nägemus vastandlikest inimtüüpidest on ajatu.
Kalur Ärni on otsustanud kehva kalasaagi tõttu jaaniajaks suvitajad võtta. Plaan pole ju paha, kuid tema kaunisse Muhumaa tallu saabuvad vägagi tülikad külalised: proua Sohvia, tema abikaasa Johan, nende poeg Juunior ja Sohvia kaunitarist õde Erna koos oma ärimehest kavaleri Ivoga. Juba esimesest pilgust on selge, et Ärnil ja tema naisel Lainel läheb selle seltskonnaga raskeks. Pealinnast saabunud suvitajad pakatavad tähtsusest ja nõuavad erikohtlemist, samas on nende klantsi pealispinna all piinlikke saladusi. Kuid jagelustesse tõmmatud maarahvas avastab nüüd ka enda elus üllatavaid kitsaskohti. Lugu muutub veelgi vürtsikamaks kui intriigide keskel tärkab pererahva tütre ja suvitajate poja vahel tõeline armastus. Naljakate segaduste ja noorusliku armastusloo saatel minnakse vastu jaaniööle ning koos võimsa lõkkega sütivad peoplatsil ka viimseni pingule timmitud kired.
Kestvus 90min, pilet 5€/4€
