Vara küps

Kehras tutvustab filmi ja vastab vaatajate küsimustele operaator Mattias Veermets.

“Vara küps” toob esmakordselt kaamera ette metsadebatis osalenud metsatööstuse, Riigimetsa majandamise keskuse ja loodusteadlased, et saada selgust, mis Eesti metsaga on toimunud ning millise pärandi jätame järeltulevastele põlvedele tulevikus. Enam kui 60nes Eesti eri paigas üles võetud loodusfilm avab vaatajale Eesti metsade hetkeseisu ning näitab kuidas poliitilised otsused on meie ühise vara kasutamist mõjutanud. Film pakub lahendusi, et debati ummikseisust välja liikuda ning suunab tähelepanu teravikele, mis metsasõja infomüras on mattunud juhitud kommunikatsiooni sõnumite alla. Aga tõstatab ka küsimuse, kuidas metsasõja algusajast vahetunud üheksa valitsust on jätkuva passiivsusega riigi vara, metsaga, hoolimatult ringi käinud.

“Vara küps” loodusfilmina on meie aja peegeldus, mis meid eestlasi kui metsarahvast halastamatult portreteerib. Martti Helde dokumentaalfilm otsib lahendust mitmele valulikule teemale osutav ja teravale probleemile.

Film “Elu ja armastus”

Alavere Rahvamajas näitame filmi kell 11 ja kell 19

A. H. Tammsaare samanimelisel romaanil põhinev mängufilm viib meid ühe ootamatu armastusloo keskmesse. Elu ja armastuse järskude pööretega seisavad silmitsi kaks Eesti kirjandusest tuntud ikoonilist tegelast, Irma ja Rudolf. Filmi tegevus leiab aset murrangulisel ajajärgul, mil kasvavast heaolust rammestunud noor Eesti Vabariik peab toime tulema muutuva maailma raputavate väljakutsetega. Esmakordselt täispika mängufilmina ekraanile jõudev “Elu ja armastus” annab aegumatutele teemadele värske vaatepunkti, luues üllatavaid paralleele tänapäevamaailmaga.

1933. aasta kuumal suvel tuleb sisukamast elust unistav noor Irma maalt linna sugulase Lonni juurde. Irma on keskkonnavahetusest vaimustuses, linnaelus pettunud Lonni näeb aga tüdruku tulekus uut võimalust ka enda jaoks.

Irmasse armunud maapoiss Eedi jälitab tüdrukut ja üritab veenda teda tagasi tulema, oma isatallu perenaiseks. Irma aga on otsustanud nende ühise romantilise mineviku oma unistuste nimel seljatada.

Juhuse tahtel palkab keskealine trükitööstur Rudolf Irma endale teenijaks. Rudolfi sarm ja salapära paeluvad Irmat ja ootamatult tärganud tunded ei lase tal ühel hetkel enam mehe lähenemiskatseid tõrjuda. Ehkki Rudolf vannub Irmale armastust, paljastub peagi edeva mehe liiderlik ja manipuleeriv pale.

Mängufilm “Elu ja armastus”

A. H. Tammsaare samanimelisel romaanil põhinev mängufilm viib meid ühe ootamatu armastusloo keskmesse. Elu ja armastuse järskude pööretega seisavad silmitsi kaks Eesti kirjandusest tuntud ikoonilist tegelast, Irma ja Rudolf. Filmi tegevus leiab aset murrangulisel ajajärgul, mil kasvavast heaolust rammestunud noor Eesti Vabariik peab toime tulema muutuva maailma raputavate väljakutsetega. Esmakordselt täispika mängufilmina ekraanile jõudev “Elu ja armastus” annab aegumatutele teemadele värske vaatepunkti, luues üllatavaid paralleele tänapäevamaailmaga.

1933. aasta kuumal suvel tuleb sisukamast elust unistav noor Irma maalt linna sugulase Lonni juurde. Irma on keskkonnavahetusest vaimustuses, linnaelus pettunud Lonni näeb aga tüdruku tulekus uut võimalust ka enda jaoks.

Irmasse armunud maapoiss Eedi jälitab tüdrukut ja üritab veenda teda tagasi tulema, oma isatallu perenaiseks. Irma aga on otsustanud nende ühise romantilise mineviku oma unistuste nimel seljatada.

Juhuse tahtel palkab keskealine trükitööstur Rudolf Irma endale teenijaks. Rudolfi sarm ja salapära paeluvad Irmat ja ootamatult tärganud tunded ei lase tal ühel hetkel enam mehe lähenemiskatseid tõrjuda. Ehkki Rudolf vannub Irmale armastust, paljastub peagi edeva mehe liiderlik ja manipuleeriv pale.

Elu ja armastus

A. H. Tammsaare samanimelisel romaanil põhinev mängufilm viib meid ühe ootamatu armastusloo keskmesse. Elu ja armastuse järskude pööretega seisavad silmitsi kaks Eesti kirjandusest tuntud ikoonilist tegelast, Irma ja Rudolf. Filmi tegevus leiab aset murrangulisel ajajärgul, mil kasvavast heaolust rammestunud noor Eesti Vabariik peab toime tulema muutuva maailma raputavate väljakutsetega. Esmakordselt täispika mängufilmina ekraanile jõudev “Elu ja armastus” annab aegumatutele teemadele värske vaatepunkti, luues üllatavaid paralleele tänapäevamaailmaga.

1933. aasta kuumal suvel tuleb sisukamast elust unistav noor Irma maalt linna sugulase Lonni juurde. Irma on keskkonnavahetusest vaimustuses, linnaelus pettunud Lonni näeb aga tüdruku tulekus uut võimalust ka enda jaoks.

Irmasse armunud maapoiss Eedi jälitab tüdrukut ja üritab veenda teda tagasi tulema, oma isatallu perenaiseks. Irma aga on otsustanud nende ühise romantilise mineviku oma unistuste nimel seljatada.

Juhuse tahtel palkab keskealine trükitööstur Rudolf Irma endale teenijaks. Rudolfi sarm ja salapära paeluvad Irmat ja ootamatult tärganud tunded ei lase tal ühel hetkel enam mehe lähenemiskatseid tõrjuda. Ehkki Rudolf vannub Irmale armastust, paljastub peagi edeva mehe liiderlik ja manipuleeriv pale.

Dokumentaalfilm “Viimane reliikvia”

Kehra muuseumi filmiklubi

“Viimane reliikvia”,  režissöör ja produtsent Marianna Kaat. Film esilinastus 2023. aasta kevadel.

Südikas 20-aastane Vasakbloki liige otsib Venemaa läbipaistmatus poliitilises masinavärgis ühisosa opositsiooniliste rühmituste ja aktivistide vahel, et tuua ühiskonda positiivseid muutusi. Nelja aasta jooksul provintsilinnas Jekaterinburgis filmitud dokumentaalfilm on karm pilguheit elu absurdsusele Venemaal, kus enamik rahvast unistab keisririigi hiilguse taastamisest ja vaid käputäis teisitimõtlejaid seisab vastu Putini vääramatule kavatsusele alustada täieulatuslikku invasiooni Ukrainasse.

Film on vene keeles, eesti- ja ingliskeelsete subtiitritega.

 

Koguperefilm “Kombitsatüdruk”

Isoleeritud poolsaarel elab Anni, ühe silma ja kombits-käega tüdruk, keda kasvatab tema isa Ville, haruldane ja hiiglaslik kaheksajalg.

Kui nende turvalist maailma ähvardab ühtäkki päikesevalguse kadu, hakkavad nad kogu hingest kohalikku taimestikku päästma. Kuigi Annil on kombits nagu papsil, ei suuda tüdruk taimi elustada nii, nagu tema erivõimetega isa seda suudab. Lõpuks üritab Anni kasutada oma tehnilist taipu ja masinaid, et midagigi paremaks muuta. Kogemata reedab ta aga välismaailmale nende asukoha ja põhjustab korraliku jama. Annie proovib olukorda ise parandada, asub seiklusteele ja leiab Valguselinna. Mida enam ta selle salapärase koha saladusi paljastab, seda enam ta mõistab, et ta peab päästma mitte ainult oma isa, vaid kogu maailma. Selleks tulevad talle veel appi sõbrad.

Film põhineb Nathan Jureviciuse populaarsel graafilisel romaanil, millest on valminud ka tuntud videomäng.

Tegelastele andsid hääle: Anni – Janet Vavilov, Anni isa Ville – Karmo Nigula, Jänkuguru – Mikk Jürjens,

Meinhard – Erki Aule, Tšikatšuu – Maarius Pärn, Valvur – Katariina Tamm

Kino “Biwa järve 8 nägu”

“Biwa järve 8 nägu” tõlgib vanad Jaapani armastuslood Peipsiäärsete kalurite ja nende laste igatsuste ja ihade keelde. Filmi peategelaste hingeseisundit vaadatakse läbi kaheksa idamaise poeetilise motiivi: koju pöörduvad purjekad, ehapuna, esimene lumi, öine vihm, sügisene täiskuu, õhtune templikell, ootamatu tuuleiil, metshanede äralend.  Need ilusa kurbuse motiivid raamivad kaheksat omavahel põimuvat julma, ennast ja teisi hävitavat armastuslugu. Jaapani animismist pärit kõige elava ja elutu hingestamine, koomiline shunga erootika ja alandlik külafatalism sulavad kokku väikese kogukonna spirituaalseks ja nõiduslikuks maailmaks, kus veel usutakse, et ollakse kõiksusega seotud.

Filmi stsenaariumi alguspunktiks on saksa japanofiil Max Dauthendy 1911. aastal ilmunud samanimeline raamat, mis on eesti keeles ilmunud Loomingu Raamatukogus 2005. aastal.

Filmi režissöör ja stsenarist on Marko Raat, peaprodutsent Ivo Felt, produtsent Dora Nedeczky, kaasprodutsendid Mark Lwoff ja Misha Jaari. Film on loodud Allfilmi ja Bufo (Soome) koostöös.

Filmi operaator on Sten-Johan Lill (ESC), kunstnik Kristina Lõuk, kostüümikunstnik Reet Aus, grimmikunstnik Liisi Põllumaa, monteerija Jaak Ollino Jn, helilooja Jakob Juhkam, helirežissöör Karri Niinivaara. Filmis kõlab ka Soome artisti Lyyti muusika.

Mängivad Elina Masing, Tiina Tauraite, Jan Uuspõld, Meelis Rämmeld, Tommi Korpela, Kärt Kokkota, Toomas Saarepera, Jüri Vlassov, Hendrik Toompere, Maarja Jakobson, Jarmo Reha, Simeoni Sundja, Liina Tennosaar, Peeter Tammearu, Erki Laur.

Filmi tootmist toetasid Eesti Filmi Instituut, Eesti Kultuurkapital, Soome Filmi Instituut, Soome telekanal YLE ja Tartu Filmifond.

Dokumentaalfilm “Põrgu katlakütja”

Dokumentaalfilm “Põrgu katlakütja” esilinastus suvel 2023. Režissöör Kullar Viimne. Produtsent Erik Norkroos.

Portreefilm Eesti ühest parima vormitunnetusega skulptorist Seaküla Simsonist. Afganistani sõjast läbi käinud mehel on kogetut võimatu unustada. Ikka ja jälle saab minevik ta kätte. Ka unenägudes. Ainuke võimalus oma deemonitele vastu seista on nende üle nalja visata. Dokumentaalis on hästi tabatud kunstniku olemust, loomeprotsessi ja meetodeid ning selle kokku sulamist ühtseks tervikuks. Film avab looja hinge, seesmise aususe ja siiruse ning näitab tema skulptuure ja objekte läbi põneva rakursi. Film annab hea ülevaate kunstniku töödest, nende raskest ning keerukast valmimisprotsessist.

Ühtlasi tähistame selle filmiga Kehra lahingu 105. aastapäeva.

Dokumentaalfilm “Jäätee veerel”

“Jäätee veerel” (esilinastus 30. novembril) režissöör Arko Okk on ühtlasi ka filmi produtsent.

„Jäätee veerel“ on film, mis peegeldab inimeste soovi olla õnnelik kiiresti muutuvas maailmas, isegi kui see maailm on purunemas nagu kevadine jää. Kuigi jää näib tekitavat pingeid, sulatab see midagi inimeste südametes ning muudab nad inimlikumaks, sõbralikumaks. Jää teeb inimestele rõõmu, jää kustutab piirid inimeste vahel.

Dokumentaalfilmi „Jäätee veerel“ tegevus toimub Eesti põhja- ja läänerannikul, kus talvine jääteede kasutamine on sajanditevanune traditsioon. „Jäätee veerel“ vaatab maailma läbi Kreeka geograafi Pythease silmade, kes külastas aestide maad 2300 aastat tagasi ja kirjeldas esmakordselt Mare Concretum’it, ookeani, millel saab kõndida.

FILM “Tähtsad ninad”

06.november kell 19:00 AEGVIIDU RAHVAMAJAS KOGUPEREKOMÖÖDIA” TÄHTSAD NINAD”.

TAVAPILET 6€

SOODUSPILET 5€

13- aastane Oliver meisterdab koos oma sõbra Sassiga tööõpetuse tunnis ninakujulise prillihoidja, mis äratab ootamatult ühe salapärase suurinvestori huvi. Samas on poisid iseseisvaks äriajamiseks veel liiga noored.

Oliveri hiljuti koondatud isa näeb vaeva, et leida uus ametikoht. Nii tekibki Oliveril plaan, kuidas kaks kärbest ühe hoobiga tabada: poisid palkavad oma firmat juhtima Oliveri isa ning päästavad seeläbi ka vanemate karile sõitnud abielu!

Oliveri isa ei tea aga, et töötab oma poja ja tolle sõbra Sassi heaks. Algab hoogne topeltmäng, mis eskaleerub, kui poisid saavad teada, mis on salapärasel investoril tegelikult plaanis.

Koguperekomöödias „Tähtsad ninad“ löövad kaasa Mattias Naan, Saara Pius ja paljud teised tuntud Eesti näitlejad. Huumorivõtmes koguperefilm jutustab loo tänapäevasest maailmast, kus peresuhteid mõjutavad innovatiivne start-up-maailm ja teised noorte jaoks olulised teemad.

Kategooria: Mängufilm | Žanr: Märul, seiklus, kogupere