Lühifilmide kogumik “Metsik lõuna” esitleb kaheksat lugu Tartust ja Lõuna-Eestist, mis püüavad tabada ellujäämise kunstide nippe ja saladusi. Nimekad filmitegijad Eestist ja välismaalt toovad meieni unikaalselt pöörased lood inimestest ja kogukondadest ning neid ümbritsevast kultuurist.
Ellujäämise Kunstide Dokprogrammi raames otsisid ja leidsid Lõuna-Eesti eripärasid: Andrey Paounov (Bulgaaria), Andris Gauja (Läti), Carl Olsson (Rootsi/Taani), Eva Kübar (Eesti), Jaan Tootsen (Eesti), Maria Aua (Eesti), Viesturs Kairišs (Läti), Ülo Pikkov (Eesti).
Ülo Pikkovi lühifilm “Õmblusmasin” valiti 2024. aasta parimaks eesti filmiks ja sai filimiajakirjanike auhinna Neitsi Maali.
Ülo Pikkoviga vestleb enne filme Raimo Jõerand.
Näitame filmi 5.02.25 kell 11 ja kell 19 Alavere Rahvamajas.
Komöödiafilm viib vaataja äärelinna magalarajooni, kus elavad spordisaalis muskleid pumpav Uma, Soome tööle minekust unistavad sõbrannad Maret ja Sirje ning romantikust esoteerikahuviline Jüri, kes igatsevad kõik omal moel õnne ja armastust. Kui magalarajooni vahele sirelipõõsastesse tekib salapärastel asjaoludel must auk ja ilmuvad tulnukad, hiidämblik ning põlvpükstes austerlane, hakkavad juhtuma sündmused, mis seavad küsimärgi alla äärelinna elanike lootused helgemale elule. Lugu on inspireeritud Armin Kõomägi novellide kogumikust “Minu Mustamäe” ning Andrus Kivikrähki lühiloost “Inimväärne elu”.
K-14.a, filmi pikkus 115 min.
See on lugu noorest naisest, kes on üles kasvanud tihedalt seotud, ühtehoidvas, aga ka üksteist jälgivas perekonnas. Kui aga peategelasele tekib metsik salaelu, mis vabastab teda reeglite diktaadi alt, hakkavad need kaks maailma – päritolupere ja keelatud armastus – liikuma vääramatul kokkupõrkekursil. “Armastus on inimelu kõige võimsam kogemus. Ta võib viia sind ääre peale nii heas kui halvas, ta võib anda elule tähenduse, kui ka kõik oma teel purustada.” Andres Maimik.
See on lugu noorest naisest, kes on üles kasvanud tihedalt seotud, ühtehoidvas, aga ka üksteist jälgivas perekonnas. Kui aga peategelasele tekib metsik salaelu, mis vabastab teda reeglite diktaadi alt, hakkavad need kaks maailma – päritolupere ja keelatud armastus – liikuma vääramatul kokkupõrkekursil. “Armastus on inimelu kõige võimsam kogemus. Ta võib viia sind ääre peale nii heas kui halvas, ta võib anda elule tähenduse, kui ka kõik oma teel purustada.” Andres Maimik.
Usujuhi tütar Aurora sõidab abikaasa Joonasega oma vanemate juurde pulma aastapäeva tähistama. Samal ajal üritab naisega ühendust saada tema endine salaarmuke Lenny. Abikaasale ei jää see aga märkamatuks.
Aastapäeva tähistamisest kujuneb välja pereväärtusi ülistav vaatemäng, millega Aurora isa Valdek tahab järgijaile luua pilti ideaalsest peremudelist.
Paralleelselt käivitub teine ajatasand ning vaatajad lennutatakse ajas aasta tagasi, otse Aurora ja Lenny ootamatu ja tulise armuloo keskmesse, mille käigus tõmbab mees Aurora oma pöörasesse maailma.
Osades Johanna Maarja Mägi, Jörgen Liik, Ott Kartau, Karin Rask, Indrek Taalmaa, Rea Lest ja paljud teised.
Filmi stsenaristid ja režissöörid on Rain Tolk ja Andres Maimik.
Usujuhi tütar Aurora sõidab abikaasa Joonasega oma vanemate juurde pulma aastapäeva tähistama. Samal ajal üritab naisega ühendust saada tema endine salaarmuke Lenny. Abikaasale ei jää see aga märkamatuks.
Aastapäeva tähistamisest kujuneb välja pereväärtusi ülistav vaatemäng, millega Aurora isa Valdek tahab järgijaile luua pilti ideaalsest peremudelist.
Paralleelselt käivitub teine ajatasand ning vaatajad lennutatakse ajas aasta tagasi, otse Aurora ja Lenny ootamatu ja tulise armuloo keskmesse, mille käigus tõmbab mees Aurora oma pöörasesse maailma.
Osades Johanna Maarja Mägi, Jörgen Liik, Ott Kartau, Karin Rask, Indrek Taalmaa, Rea Lest ja paljud teised.
Filmi stsenaristid ja režissöörid on Rain Tolk ja Andres Maimik.
Usujuhi tütar Aurora sõidab abikaasa Joonasega oma vanemate juurde pulma aastapäeva tähistama. Samal ajal üritab naisega ühendust saada tema endine salaarmuke Lenny. Abikaasale ei jää see aga märkamatuks.
Aastapäeva tähistamisest kujuneb välja pereväärtusi ülistav vaatemäng, millega Aurora isa Valdek tahab järgijaile luua pilti ideaalsest peremudelist.
Paralleelselt käivitub teine ajatasand ning vaatajad lennutatakse ajas aasta tagasi, otse Aurora ja Lenny ootamatu ja tulise armuloo keskmesse, mille käigus tõmbab mees Aurora oma pöörasesse maailma.
Osades Johanna Maarja Mägi, Jörgen Liik, Ott Kartau, Karin Rask, Indrek Taalmaa, Rea Lest ja paljud teised.
Filmi stsenaristid ja režissöörid on Rain Tolk ja Andres Maimik.
See on lugu kolmest erinevast põlvkonnast Siberi eesti naisest, kelle esivanemad saadeti 19. sajandil kurjategijatena Eestist välja. Vangla asemel satuti aga paradiisi – viljakale maale, kus inimesed ehitasid kiiresti oma elu üles. 170 aastat hiljem on olukord pöördunud: kes on juba “siinse eluga ära harjunud”, kelle jaoks on aga sõja-eelõhtu viimane aeg pöörduda ringiga tagasi paradiisi, mis sedapuhku on Eesti.
Režissöör Eva Sepping (1978) on kunstnik, kes töötanud peamiselt videomeediumiga. Lõpetanud Tartu Ülikoolis ajaloo (2003) ja Eesti Kunstiakadeemias interaktiivse multimeedia (2009). Oma EKA õpingute ajal uurinud rahvusidentiteediga seotud teemasid ning teinud ka vastavasisulisi näitusi (2010-2015) nii Eestis kui piiri taga. Hetkel tegutseb ta vabakutselisena, kunstiprojektides osaleb pisteliselt ning on osalise koormusega õpetaja Tartu Kunstikoolis. “Rändajad” (2024) on tema debüütfilm.
Mamma Moo tahab lavastada oma “Muu-sikali”, kuid asjad lähevad untsu ning Väikevenna armastatud kaisukaru kaob jäljetult. Pärast salaoperatsiooni selgub, et õuekoer on see, kelle käes on Väikevenna kaisukaru ja nüüd on see päris koledasti määrdunud. Vaatamata jõupingutustele mängukaru puhastada, on Mamma Muu ja Vares sunnitud seisma silmitsi tõsiasjaga, et seda ei saa kunagi taastada. Muidugi tahavad nad karu Väikevennale tagastada, aga kas saab öelda, et see on sama kaisukaru kui ta näeb algsest nii erinev välja?
1940. aasta maikuus maabus New Yorgis purjelaev Ahto. Laeva pardal oli kapten Ahto Valter, tema naine, kolmeaastane poeg ja reisikaaslased Ameerika Ühendriikidest, Kanadast, Austraaliast. Seljataha jäi poolteist aastat purjetamist.
Dokumentaalfilm räägib Ahto Valterist, suurelt unistajast, seiklejast ja meremehest, kelle II maailmasõja eelne ümbermaailmareis omanimelisel purjelaeval pani noored janunema seikluste järele ning ajakirjanikud tormi jooksma. Keegi ei teadnud, mis oli motiveeriv jõud ja ajend, mis pani teda seda kõike läbi tegema.
Filmis püütakse näidata Ahto Valteri maailmavallutuse ja unistuste poole püüdlemise rasket rada ning tutvustada omaaegset kuulsust, kellest tänapäeval eriti palju ei teata
Pärast filmi vestleb autoriga Raimo Jõerand.
