28. märtsil kell 10 ja kell 19 Voose Rahvamajas uus mängufilm MO MAMMA:
Ema (Karin) ja tütar (Mari) seisavad silmitsi Mamma kaotusega. Karinile on Mamma ema, aga Marile vanaema. Mõlemad elavad Mamma lahkumisvalu väga erinevalt teineteise peal välja, ent tingimusteta armastuses on kõik lubatud. Ema ja tütre läheduse ja teineteise mõistmise otsingute taustal on arhiivikaadrid Mammast, mis näitavad tema rahumeelset elutervet argielu. Mo Mamma on naiselikust absurdist pakatav eluliselt nukker hommaaž Mammale.
„Mo Mamma“ paitab lahkumisvalu, mis jääb maha neisse, kel tuleb olla saatja.
Režissöör Eeva Mägi seisundifilm laotab suvesoojale õhtukastele eleegia, mis hakkab hargnema ema ja tütre leinana mööda erinevaid radu. Sihiks soov põgeneda tunnete eest, mida on rohkem, kui hing jaksab tunda. Teineteisest ummisjalu võimalikult kaugele sööstes ja siis jälle kogemata kohmakalt ristudes. Teadlikult üksteisest üle trampides. Et lahti kistud haavade hapras läheduses seda tingimusteta armastust üles leida. Need on rajad, mis väänlevad ümber Mamma kodu, kes on haiglas ja ei tule enam tagasi. Tütre poolt ostetud võimsat maamaja ümbritsevad küll maalilised vaated, kuid Mamma sellesse uhkesse luksusesse ei kuulu. Tema lugu ja kodu on olnud teistsugused. Ajad olid teised.
VHS-kaadritesse jäädvustatud lõiked Mammast elavad aga edasi selles filmis, mille vaikiv jõud avaneb intiimsuses. Film, mis laseb vaataja niivõrd lähedale, et naha all tunned ära iseenda ja teised sind ümbritsevad põlvkonnakaaslased. Fragmentidena kõlavad laused vanavanemate saatusest. Mundris meestest. Sellest vaeseomaks vaevatud vaesusest.
„Mo Mammas“ ilmutavad koos Mammaga südamepõue maetud ajaloopildid end mälestustena. Need on pildid üle põlvede kanduvast summutatud valust, leppimisest ja õnnest helisevatest hetkedest ühe vanaema, ema ja tütre elu edasi kandvas kolmainsuses.
MS-12
“Neeme Järvi. Muusika üle kõige”, režissöör ja produtsent Erik Norkroos.
Neeme Järvi on üks enim plaadistanud dirigente või koguni muusikuid maailmas. Tema nimi figureerib enam kui poole tuhande heliplaadi esikaanel, lisaks veel sadakond helikandjat, millel ta on üks paljudest tegijatest. “Kui sa mõtled väikselt, ei saa sa teha suurt muusikat,” ütleb selle kohta Neeme Järvi. Lisaks rahvusvahelisele haardele ning mitmete maailma orkestrite peadirigendiks olemisele on tal aga ka missioon kultuurisaadikuna.
Film jälgib rahvusvaheliselt tunnustatud ja rahva poolt armastatud Neeme Järvit tema viimase nelja aasta tegemistel nii Eestis kui ka Prahas, Viinis, Glasgows ja Ameerikas. Neeme Järvi olemust avavad tema perekonnaliikmed ja sõbrad ning temaga kontsertidel üles astunud muusikud Nicola Benedetti, Catriona Morison, Thomas Hampson, Joshua Bell jpt.
Filmi vaatamisele järgneb kohtumine režissöör Erik Norkroosiga.
“Vara küps” toob esmakordselt kaamera ette metsadebatis osalenud metsatööstuse, Riigimetsa majandamise keskuse ja loodusteadlased, et saada selgust, mis Eesti metsaga on toimunud ning millise pärandi jätame järeltulevastele põlvedele tulevikus. Enam kui 60nes Eesti eri paigas üles võetud loodusfilm avab vaatajale Eesti metsade hetkeseisu ning näitab kuidas poliitilised otsused on meie ühise vara kasutamist mõjutanud.
Film pakub lahendusi, et debati ummikseisust välja liikuda ning suunab tähelepanu teravikele, mis metsasõja infomüras on mattunud juhitud kommunikatsiooni sõnumite alla. Aga tõstatab ka küsimuse, kuidas metsasõja algusajast vahetunud üheksa valitsust on jätkuva passiivsusega riigi vara, metsaga, hoolimatult ringi käinud.
“Vara küps” loodusfilmina on meie aja peegeldus, mis meid eestlasi kui metsarahvast halastamatult portreteerib.
“Vara küps” toob esmakordselt kaamera ette metsadebatis osalenud metsatööstuse, Riigimetsa majandamise keskuse ja loodusteadlased, et saada selgust, mis Eesti metsaga on toimunud ning millise pärandi jätame järeltulevastele põlvedele tulevikus. Enam kui 60nes Eesti eri paigas üles võetud loodusfilm avab vaatajale Eesti metsade hetkeseisu ning näitab kuidas poliitilised otsused on meie ühise vara kasutamist mõjutanud.
Film pakub lahendusi, et debati ummikseisust välja liikuda ning suunab tähelepanu teravikele, mis metsasõja infomüras on mattunud juhitud kommunikatsiooni sõnumite alla. Aga tõstatab ka küsimuse, kuidas metsasõja algusajast vahetunud üheksa valitsust on jätkuva passiivsusega riigi vara, metsaga, hoolimatult ringi käinud.
“Vara küps” loodusfilmina on meie aja peegeldus, mis meid eestlasi kui metsarahvast halastamatult portreteerib
Lugu Mary O’Harast, kes on 11-aastane ninatark tüdrukutirts. Seiklus läheb lahti, kui tema vanaema Emer satub haiglasse. Kurb ja murtud Mary külastab Emerit regulaarselt. Pärast üht külaskäiku kohtab ta aga noort ja sõbralikku Tansey’t ning kiindub temasse. Kuid Tansey kaob pidevalt ära ja mis veelgi kummalisem, ta kordab aina, et tal on väga tähtis sõnum Mary vanaemale.
Chicago rahvusvahelisel lastefilmide festivalil pälvis “Meisterkokk Mary” parima animafilmi auhinna, samuti oli Euroopa Filmiauhindadel üks nominentidest parima animafilmi kategoorias.
“Meisterkokk Mary” on Luksemburgi, Eesti, Itaalia, Iirimaa, Suurbritannia, Läti ja Saksamaa koostööfilm. Filmi pikkus 88 min.
Kehras tutvustab filmi ja vastab vaatajate küsimustele operaator Mattias Veermets.
“Vara küps” toob esmakordselt kaamera ette metsadebatis osalenud metsatööstuse, Riigimetsa majandamise keskuse ja loodusteadlased, et saada selgust, mis Eesti metsaga on toimunud ning millise pärandi jätame järeltulevastele põlvedele tulevikus. Enam kui 60nes Eesti eri paigas üles võetud loodusfilm avab vaatajale Eesti metsade hetkeseisu ning näitab kuidas poliitilised otsused on meie ühise vara kasutamist mõjutanud. Film pakub lahendusi, et debati ummikseisust välja liikuda ning suunab tähelepanu teravikele, mis metsasõja infomüras on mattunud juhitud kommunikatsiooni sõnumite alla. Aga tõstatab ka küsimuse, kuidas metsasõja algusajast vahetunud üheksa valitsust on jätkuva passiivsusega riigi vara, metsaga, hoolimatult ringi käinud.
“Vara küps” loodusfilmina on meie aja peegeldus, mis meid eestlasi kui metsarahvast halastamatult portreteerib. Martti Helde dokumentaalfilm otsib lahendust mitmele valulikule teemale osutav ja teravale probleemile.
Alavere Rahvamajas näitame filmi kell 11 ja kell 19
A. H. Tammsaare samanimelisel romaanil põhinev mängufilm viib meid ühe ootamatu armastusloo keskmesse. Elu ja armastuse järskude pööretega seisavad silmitsi kaks Eesti kirjandusest tuntud ikoonilist tegelast, Irma ja Rudolf. Filmi tegevus leiab aset murrangulisel ajajärgul, mil kasvavast heaolust rammestunud noor Eesti Vabariik peab toime tulema muutuva maailma raputavate väljakutsetega. Esmakordselt täispika mängufilmina ekraanile jõudev “Elu ja armastus” annab aegumatutele teemadele värske vaatepunkti, luues üllatavaid paralleele tänapäevamaailmaga.
1933. aasta kuumal suvel tuleb sisukamast elust unistav noor Irma maalt linna sugulase Lonni juurde. Irma on keskkonnavahetusest vaimustuses, linnaelus pettunud Lonni näeb aga tüdruku tulekus uut võimalust ka enda jaoks.
Irmasse armunud maapoiss Eedi jälitab tüdrukut ja üritab veenda teda tagasi tulema, oma isatallu perenaiseks. Irma aga on otsustanud nende ühise romantilise mineviku oma unistuste nimel seljatada.
Juhuse tahtel palkab keskealine trükitööstur Rudolf Irma endale teenijaks. Rudolfi sarm ja salapära paeluvad Irmat ja ootamatult tärganud tunded ei lase tal ühel hetkel enam mehe lähenemiskatseid tõrjuda. Ehkki Rudolf vannub Irmale armastust, paljastub peagi edeva mehe liiderlik ja manipuleeriv pale.
A. H. Tammsaare samanimelisel romaanil põhinev mängufilm viib meid ühe ootamatu armastusloo keskmesse. Elu ja armastuse järskude pööretega seisavad silmitsi kaks Eesti kirjandusest tuntud ikoonilist tegelast, Irma ja Rudolf. Filmi tegevus leiab aset murrangulisel ajajärgul, mil kasvavast heaolust rammestunud noor Eesti Vabariik peab toime tulema muutuva maailma raputavate väljakutsetega. Esmakordselt täispika mängufilmina ekraanile jõudev “Elu ja armastus” annab aegumatutele teemadele värske vaatepunkti, luues üllatavaid paralleele tänapäevamaailmaga.
1933. aasta kuumal suvel tuleb sisukamast elust unistav noor Irma maalt linna sugulase Lonni juurde. Irma on keskkonnavahetusest vaimustuses, linnaelus pettunud Lonni näeb aga tüdruku tulekus uut võimalust ka enda jaoks.
Irmasse armunud maapoiss Eedi jälitab tüdrukut ja üritab veenda teda tagasi tulema, oma isatallu perenaiseks. Irma aga on otsustanud nende ühise romantilise mineviku oma unistuste nimel seljatada.
Juhuse tahtel palkab keskealine trükitööstur Rudolf Irma endale teenijaks. Rudolfi sarm ja salapära paeluvad Irmat ja ootamatult tärganud tunded ei lase tal ühel hetkel enam mehe lähenemiskatseid tõrjuda. Ehkki Rudolf vannub Irmale armastust, paljastub peagi edeva mehe liiderlik ja manipuleeriv pale.
A. H. Tammsaare samanimelisel romaanil põhinev mängufilm viib meid ühe ootamatu armastusloo keskmesse. Elu ja armastuse järskude pööretega seisavad silmitsi kaks Eesti kirjandusest tuntud ikoonilist tegelast, Irma ja Rudolf. Filmi tegevus leiab aset murrangulisel ajajärgul, mil kasvavast heaolust rammestunud noor Eesti Vabariik peab toime tulema muutuva maailma raputavate väljakutsetega. Esmakordselt täispika mängufilmina ekraanile jõudev “Elu ja armastus” annab aegumatutele teemadele värske vaatepunkti, luues üllatavaid paralleele tänapäevamaailmaga.
1933. aasta kuumal suvel tuleb sisukamast elust unistav noor Irma maalt linna sugulase Lonni juurde. Irma on keskkonnavahetusest vaimustuses, linnaelus pettunud Lonni näeb aga tüdruku tulekus uut võimalust ka enda jaoks.
Irmasse armunud maapoiss Eedi jälitab tüdrukut ja üritab veenda teda tagasi tulema, oma isatallu perenaiseks. Irma aga on otsustanud nende ühise romantilise mineviku oma unistuste nimel seljatada.
Juhuse tahtel palkab keskealine trükitööstur Rudolf Irma endale teenijaks. Rudolfi sarm ja salapära paeluvad Irmat ja ootamatult tärganud tunded ei lase tal ühel hetkel enam mehe lähenemiskatseid tõrjuda. Ehkki Rudolf vannub Irmale armastust, paljastub peagi edeva mehe liiderlik ja manipuleeriv pale.
Kehra muuseumi filmiklubi
“Viimane reliikvia”, režissöör ja produtsent Marianna Kaat. Film esilinastus 2023. aasta kevadel.
Südikas 20-aastane Vasakbloki liige otsib Venemaa läbipaistmatus poliitilises masinavärgis ühisosa opositsiooniliste rühmituste ja aktivistide vahel, et tuua ühiskonda positiivseid muutusi. Nelja aasta jooksul provintsilinnas Jekaterinburgis filmitud dokumentaalfilm on karm pilguheit elu absurdsusele Venemaal, kus enamik rahvast unistab keisririigi hiilguse taastamisest ja vaid käputäis teisitimõtlejaid seisab vastu Putini vääramatule kavatsusele alustada täieulatuslikku invasiooni Ukrainasse.
Film on vene keeles, eesti- ja ingliskeelsete subtiitritega.
