Vaikse ookeani saareriik Kiribati on üks maailma raskemini ligipääsetavaid paiku. Elanikke on riigis vaid 100 000 ning nende igapäev kulgeb rahulikus tempos. Näiliselt idüllilist saareelu ähvardab siiski üks kaasaja suuremaid ohtusid. Nimelt on Kiribati üks esimesi riike, mis seisab silmitsi kliimamuutuste kõige hävitavama mõjuga: merevee taseme tõusu tõttu kaob saar maailmakaardilt juba lähemate aastakümnete jooksul. Film jälgib Kiribati endise presidendi Anote Tongi pingutusi oma riigi elanike turvalisuse ning väärikuse eest seismisel. Tema ja teised saareelanikud seisavad silmitsi küsimustega, kas jääda oma saarele, kuni see enam võimalik ei ole, või asuda aegsasti uut ja turvalist elupaika otsima. Mis saab aga 4000-aastase kultuuriajalooga rahvast, kel pole enam kodumaad? Anote püüdlused rahvusvahelisi kliimaleppeid mõjutada põimuvad filmis kokku kuue lapse ema Tiemeri saatusega, kes otsustab saarelt lahkuda ning oma perele mujal turvalist elupaika otsida.

Filmile järgneb arutelu koos  Tallinna Reaalkooli ja endise Kehra kooli geograafiaõpetaja Piret Karuga.

“Sädemete jõgi” –  Gruusia pole mitte ainult veini ja kõrgete mägede maa, vaid selle pinnal voolab 25 000 jõge. Vulisev vesi on rikkus, mis on teinud riigist paljude investorite sihtkoha. Kuigi juba praegu tuleb 80 protsenti Gruusia elektrist hüdrojaamadest, siis lähitulevikus on kavas rajada rohkem kui 100 uut jaama.

On vähe teada fakt, et viiele hüdrojaama arendusele on oma toeka õla alla pannud ei keegi muu kui Eesti üks rikkaim ärimees Oleg Ossinovski. Sadadesse miljonitesse eurodesse ulatuvate investeeringute vastu võitleb aususe ja läbipaistvuse eest seisev filmi peategelane, majandusharidusega keskkonnaaktivist Dato Tšipašvili. Ta külastab filmis Gruusia energiamajanduse võtmeobjekte ja -isikuid eesmärgiga uurida hüdroelektrijaamade ehitamise ja kasutamisega kaasnevaid keskkonnamõjusid. Vaatluse all on riigi suurimad – Aragvi ja Enguri hüdroelektrijaamad ning Dariali hüdroelektrijaama ehitus. Tšipašvili intervjueeritavate seas on endine jalgpallur, Gruusia energeetikaminister Kakha Kaladze, elektrijaamade juhtivtöötajad, rahvusvahelised investorid (sh Eesti ärimees Horret Verrev) ja kohalikud elanikud. Põhiliste probleemidena käsitletakse kalade läbipääsu puudumist tammidel, varinguohtude tekitamist ja korruptsiooni.

Filmile järgneb arutelu koos AS Elering strateegiajuhi Karl Kivinurmega, kes elab Anija vallas Ülejõe külas.