Raamatukogus näeb mudelautosid Jüri Sikka erakogust.
Raamatukoguhoidja näitab
Raamatukogupäevade puhul on võimalik näha meie raamatukoguhoidja Kaire isetehtud ehteid.
Alar Sepperi maalinäitus “Minu emotsioonid”
Alar Sepper on pärit Arukülast. See näitus on tema ematsioonidest, mis on tekkinud spontaalselt. Alar alustas pliitasitega ja nüüd on jõudnud õlivärvideni. On endale väga tänulik, et sellise pingetest vabastava tegevuse aastaid tagasi avastas. Kõik tehtu on tema meeltest hetkes väljenduvad tunded. Nii ongi tekkinud näitus pealkirjaga ” Minu emotsioonid”.
Näitust külastades saad kaasa osta Raul Sepperi raamatu “Mosaiik. Lindaga läbi seina” 10 eurot ning CD plaadi Raul Sepperi lauludega 4 eurot.
Midagi Norramaalt
Kehra raamatukogus on võimalik näha maale Norramaalt.
“Kasuta oma kujutlusvõimet” pildid on vaatamiseks kõigile teile, kellele meeldib mõelda ning avastada …
Maal elamise päev
Maal elamise päeval saab Anija mõisa härrastemaja külastada sooduspiletiga, 5EUR.
Oleme avatud kell 12-17, avatud ka Mõisakohwik.
Lisainfo: Avaleht – Maal elamise päev (maalelamisepaev.ee)
Lembit Lõhmuse loodud eksliibriseid Andres Aruoja kogust
Alates 10.septembrist saab Kehra Muuseumis uudistada Lembit Lõhmuse loodud eksliibriseid ja vabagraafikat Kehrast pärit kunstikoguja Andres Aruoja kogust.
Eksliibris on väikeseformaadiline trükis märkimaks raamatu omanikku. Suure panuse Eesti ja maailma eksliibrisekunsti arengusse on andnud sel aastal oma 75. sünnipäeva tähistav Lembit Lõhmus.
Oma esimese eksliibrise lõi ta 1982. aastal linoollõikes. Esimesed katsetused olidki just lihtsamini teostatavas linoollõike tehnikas, kuid hiljem sai südamelähedasemaks ja kunstilisi väljakutseid pakkuvamaks puugravüür ja vasegravüür. Oma suureks eeskujuks puugravüüri viljelemisel peab ta Richard Kaljot, hindab ka Arkadio Laigo, Ernst Kollomi, Esko Lepa ja Henno Arraku töid. Vasegravüüris on ta iseõppija, uurides selliste maailmakuulsate gravüürimeistrite nagu Czeslaw Slania, Hans Ranzoni, Werner Pfeileri töid. Uuema aja tehnikatest on ta kätt proovinud ka värvilises digigraafikas.
Fotonäitus “Tabatud hetked – loodus, loojangud ja elu meie ümber”
Püsinäitus Aegviidu Rahvamajas.
Tippmamslite arsenal
Kirjutusmasinad on alles hiljuti ajalukku läinud, veel 30 aastat tagasi olid need igas kontoris ja toimetuses täiesti tavalised tööriistad. Enamasti töötasid nende taga noored neiud, kes olid saanud gümnaasiumis masinakirjutaja või sekretäri eriala. Korraldati ka kursuseid. Sõna tippmamsel on saksa keelest võetud laensõna ja oli enne Teist ilmasõda siin kaunikesti levinud sekretäri või masinakirjutaja tähenduses.
Näitusel on väljas poolsada masinat Valdo Prausti kogust. On võimalik ka proovida, kuidas kirjutusmasinal tippimine õnnestub.
Proua Ljudmilla Saupõllu õmblus- ja käsitööd
Ljudmilla Saupõld (sünd. Tsimbrot) on kasvanud ja elanud Kehras. Ta on lõpetanud Kehra Keskkoolis 8 klassi ja Tallinna Kergetööstustehnikumi. Töötas Kehra õmblusateljees ja aastatel 1980–1991 rahvatööndusettevõtte Kodu Kehra jaoskonnas. Pärast seda kuni pensionile jäämiseni oli raudteel kaugesõidurongide vagunisaatja ja rongiülem.
Ljudmilla abiellus 1966. aastal Kehra poisi Viktor Saupõlluga. Neil on lapsed Urmas ja Nelli (Restov), 7 lapselast ja 2 lapselapselast.
Ljudmilla hobiks on olnud käsitöö, aga ka küpsetamine. Omaette kunstiteosed on tema tehtud tordid. Ta on kudunud, heegeldanud, tikkinud, õmmelnud nii oma perele riided selga kui nukkudele riideid ja lastele mänguasju. Tema õmmeldud on naisansambel Kodu esinemiskostüümid. Imepäraselt kaunid on tema ristpistes tikitud pildid, mida on näinud kogu Eesti rahvas Kanal 2 saates „100 erilist eestlast“.
Eve Kruuse maalide näitus
Juulis on aida teisel korrusel avatud kunstnik Eve Kruuse maalide näitus.
Näitusel olevatel maalidel ei olegi objektid või nähtused alati midagi äratuntavat, neid on kas sedavõrd abstraheeritud, st mõnd tunnust mõtteliselt eraldatud ja üldistatud, või on objekti sedavõrd ligidalt või kaugelt vaadeldud, et see on muutunud abstraktseks mänguks.
Ja samas, kontrasti loomiseks, on mõned detailid vägagi äratuntavad. Need on vaataja ette toodud nö zoomitult, väga lähedas vaates on süvenetud detailidesse – Kruuse sõnul on oluline märgata pisiasju, detaile, mis oma suure mõjujõuga ei olegi enam pisiasjad. Äratundmiseni jõuab nii looduse sõber kui ka abstraktsete seoste otsija.
Näitus on juulikuus avatud iga päev 12-19 (v.a 23. juulil).