Andrus Vaariku monolavastus “Elu on parim meelelahutus”

„Elu on parim meelelahutus (pärast surma jõuab mossitada küll)“ on Andrus Vaariku enda poolt loodud ja esitatud lugu, mis vaatleb inimelu läbi huumoriprisma.
“Mul pole tegelikult midagi karta ja miks mitte kõigest avameelselt ja valehäbita rääkida. Me oleme siin maailmas ju esimest korda ja me ei tea ise ka, mida ja kuidas teha. Ma olen esimest korda eestlane, esimest korda olen ma isa. Ma pole harjutada saanud. Ma kirjutan oma elu ühe jutiga puhtandina valmis. Aga see ei tähenda, et elu ei võiks lõbus olla. Elu on parim meelelahutus! Pärast surma jõuab mossitada küll.“
See ei ole valmis tekstiga etendus, vaid sünnib igal õhtul uuesti. Publikul on võimalik näitlejaga kaasa rääkida ja küsimusi esitada, mis toob ootamatuid pöördeid ja lõpptulemus on alati erinev. Nalja saab muidugi ka, nagu alati Vaariku puhul – hoolimata sellest, et ta seekord Ivan Oravana rahva ette ei astu.
Pileteid vahendab Piletitasku või – Aegviidu kogukond saab soetada pileteid ka kohalikult kultuurijuhilt Sandralt ☎️ 5851 9815
Külalistele on avatud ka Toidukoda puhvet. Puhvet on avatud kella 18st. Etendusel vaheaega pole.

Anija mõisa lastehommik „Oktav täis muinasjutte“

Muusika ja tants on läbi aegade käinud käsikäes muinasjuttudega. Kord kõlab avavalss Tuhkatriinu ballil, siis keerutab seitse pöialpoissi rõõmsat polkat ning järgmisel hetkel jutustab kaunis adagio luigest, printsessist või salapärasest haldjast, kes võlumetsas otsib oma kohta – või koguni oma printsi.

Muusikas on oktav kaheksa eriilmelist nooti ning igaüks neist kannab endas oma lugu. Iga takt peidab endas tantsu, mis ootab vaid esimest sammu, et muinasjutt võiks alata.

Neil lugudel aitab ellu ärgata pianist Johan Randvere, kelle sõrmede all saavad noodid jutustajateks, ning baleriin Ketlin Oja, kelle tants annab muinaslugudele liikumise ja hinge.

Kutsume sind rändama muusika ja tantsu võlumaailma, kus kontserdi jooksul astuvad laste ette armastatud muinasjutud nii Eestist kui ka seitsme maa ja mere tagant. See on lummav kohtumine lugude, meloodiate ja balletiga – maailm, kus iga noot jutustab ja iga samm viib edasi järgmisse muinasjuttu.

Peale kontserti on avatud kohvik ning Anija mõisa püsinäitus “Mõisa aja lugu” (sissepääs tasuta).

Ooperikummitus ja hingedepäeva eri – kõhe ooperigala 3-käigulise õhtusöögiga mõisamiljöös

Sügisel ootab külalisi eriline õhtu, kus kohtuvad ooper, müstika, mõisamiljöö ja 3-käiguline õhtusöök.

„Ooperikummitus ja hingedepäeva eri“ on lavastatud ooperigala, kus publik satub otse müstilise loo keskmesse. Õhtu jooksul ärkavad ellu ooperimaailma salapärased tegelased – ooperifantoom, vampiir, kummitus ja kurikaval nõid. Kõhedust loov atmosfäär, dramaatilised stseenid ja võimsad ooperiaariad viivad külalised müstilisse ooperimaailma.

Laval astuvad üles: sopran Triin Lellep, mezzosopran Eda Zahharova, tenor Andre Bogach, bass Stanislav Sheljahhovski ning kontsertmeister Irina Ievleva. Kavas kõlavad armastatud ooperiaariad ja ansamblid maailma tuntud ooperitest ja muidugi ei saa ilma A. L. Webberi maailmakuulsa Ooperifantoomi muusikata! Pileti hinna sisse kuulub kolmekäiguline õhtusöök, mis loob koos muusika ja lavastusega ainulaadse kultuurielamuse.

Kohtade arv on piiratud.

Lühiooper “Anija mõisa needus”

23. augustil kell 14.00 täitub Anija mõis ooperimuusika, noorte häälte ja salapärase atmosfääriga.
Lavale jõuab lühiooper „Anija mõisa needus“, kus Mozarti, Bizet’, Puccini ja J. Straussi muusika põimub lavalise liikumise, karakterite ja mõisaromantikaga. See on võimalus kogeda ooperit lähedalt ja vahetult – noorte lauljate värskuse ja hingestatusega.
Esinevad Kristina Vähi, Monika Hauswalteri ja Triin Ella lauluõpilased, kes on lavastaja Thomas Wiedenhoferi juhendamisel läbinud ooperimeistrikursuse. Kursuse käigus on süvenetud lavaeetikasse, kostüümide kandmisse, lavalisse liikumisse ning rolli loomisesse laulmise kaudu.
Nii sünnib laval midagi enamat kui kontsert – väike ooperlik maailm, kus iga aaria ja laul saab oma näo, loo ja tunde.
Lavale astuvad:
Sofia Hussainova, sopran / MUBA vilistlane
Triin-Eliis Süld, sopran
Kristina Polov, metsosopran / MUBA
Paula Põhjakivi, metsosopran / MUBA vilistlane
Iris Roost, metsosopran
Randal Mutso, bass-bariton / MUBA vilistlane
Silver Piiroja, bariton
Mehis-Martin Ots, bass
Adam Aleksander Remme, bass-bariton / MUBA
Kontsertmeister: Marii Heleen Matesen
Etendus on vaheajaga ja kestab umbes 1,5 tundi.
Vaheajal on avatud puhvet.
Piletid Piletilevist või kohapealt hinnaga 5€/inimene.
Tule veeda augustikuu pärastlõuna muusika, mõisamiljöö ja noorte ooperihäälte seltsis.

Voose VIII kodukandipäev koos kodukohvikute ja avatud koduhoovidega

???? VOOSE VIII KODUKANDIPÄEV ????

???? Laupäeval, 22. augustil

Ootame kõiki endiseid ja praeguseid Voose külaelanikke, nende peresid, sõpru ja sugulasi üheskoos tähistama Voose küla 785. esmamainimise aastapäeva!

Päeva jooksul on avatud kodukohvikud ja talud kell 12.00–16.00, kus saab nautida head toitu, mõnusat seltskonda ja avastada Voose küla tegemisi.

Päevakava

???? 12.00–16.00 – Kodukohvikud ja avatud talud

KÜLAPLATSIL:
???? 15.00 – Kodukandipäeva ametlik avamine külaplatsil ja Kehra Nuku etendus
???? 16.30 – Loodusmatk hobiornitoloog Sven Hõbemägiga
???? 18.00 – Jaan Tätte kontsert

???? Lastele on kogu päeva jooksul näomaalingud ja ratsutamine.

???? Külaplatsi baaris toimetab alates kella 15-st Toidukoda Aegviidust.

???? Info ja kodukohviku registreerimine:
Tel: 523 4627 Anna
E-post: voose@anija.ee

Võta kaasa hea tuju ning tule veeda üks meeldejääv suvepäev koos vanade ja uute tuttavatega!

Kohtumiseni 22. augustil Voosel! ????

Etendus: Metsas ei kuule su karjumist keegi

Gertrud Larsson „Metsas ei kuule su karjumist keegi“
Lavastaja: Eero Spriit
Kunstnik: Jaak Vaus
Mängivad: Helgi Sallo, Katrin Karisma, Anne Veesaar
Anita, Monika ja Ellen on ammused lapsepõlvesõbrannad, nüüdseks kõik juba üle kuuekümne. Nad kohtuvad igal aastal, et minna paariks päevaks metsa matkama, soovides uuesti läbi elada kauneid mälestusi ning meenutada ühiselt veedetud aega. Kuid ilus unistus mõnusast ja lõdvestavast nädalavahetusest kesk loodust puruneb kiiremini, kui keegi oleks seda ette osanud kujutada ning muutub painavaks õudusunenäoks.
Milliseid tingimusi me sõprusele seame? Miks me suhtleme endiselt inimestega, kes meile enam ei meeldi? Kas tõde on alati parim valik? Need südamesõbrannad räägivad küll aususest, aga tegelikult varjavad üksteise eest vägagi palju ja valetavad nii, et maa must.
See alguses naljaks ja kohati absurdi kalduv tragikomöödia võtab arenedes üha põnevamaid tuure, tekitab veidi isegi õudu, nagu pime mets ikka ja kulmineerub lausa kriminaalsete sündmustega.
Etenduse kestus koos vaheajaga 2 h.

Kriminaalkomöödia “Stockmann Yard” – Kaubamaja kurikaelad

Kriminaalkomöödia “Stockmann Yard” – Kaubamaja kurikaelad
KEHRA RAHVAMAJAS teisipäeval, 6. oktoobril kell 19.00.
Piletid müügil Piletimaailmas, Piletilevis ja rahvamajas kohapeal. Tavahinnad: 29 €, Soodushinnad: 26 €.

Rikkad kliendid, piltilusad müüjad ja hulljulged vargad – tere tulemast Stockmanni telgitagustesse!

Legendaarses kaubamajas läheb elu iga päevaga pöörasemaks. Kaupa kaob müstilisel kombel ja pätibande tunneb end riiulite vahel nagu kodus. Kaubamaja turvaosakond ehk Stockmann Yard on võimetu, sest niidid viivad sinna, kuhu keegi vaadata ei julge. Ega ometi keegi töötajatest pättidega mestis ole?

Kaosele lisab tuure juurde Soomest saabuv tige revident, kes on otsustanud korra majja lüüa. Algab kassi-hiire mäng, kus põrkuvad armastus ja ahnus, naiivsus ja kavalus. Kes jääb vahele? Kes keda armastab? Ja kes lahkub kaubamajast käed raudus?

Soome bestselleril põhinev lavastus on ühtaegu nii kriminaalne kui ka naerutav. See on komöödia, mis pilkab inimlikke nõrkusi ja ühteaegu kiirkursus poevarguste maailma telgitagustest, mis paneb teid järgmisel korral kaubamajas ringi vaatama hoopis uue pilguga.

Loo autor ja lavastaja Antto Terras töötas 18 aastat Helsingi Stockmannis detektiivina, lahendades üle 10 000 vargusjuhtumi. See mees teab, millest räägib.

Laval Eesti komöödiatipud: Elina Reinold, Ott Sepp ja Jan Uuspõld.
Autor ja lavastaja: Antto Terras (FIN)
Kunstnik: Jaanus Laagriküll

Vana Baskini Teater OÜ

Piibe Teatri etendus “Viimane metsavend” Voose külaplatsil

Kutse Piibe Teatri lavastuse „Viimane metsavend” etendusele

Eelmis aasta augustis esietendus Piibe Teatri lavastus „Viimane metsavend”, mida mängiti metsalavadel üle Eesti. See on jutustus kangelaslikkusest, andestamisest ja pühendumisest. Tänu publiku äärmiselt soojale ja emotsionaalsele vastuvõtule mängitakse etendusi 2026 a augustis.

Piibe Teatri lavastuse „Viimane metsavend” dramatiseeringu aluseks on Ruuben Lamburi mälestuste raamat „Alutaguse saaga”. Käesoleval aasta novembris saanuks Ruuben Lambur 100-aastaseks. Ruuben Lambur kirjutab oma raamatus, kuidas kerkis peale Vabadussõda ja lagunes peale Ilmasõda tema kodu Peresaare asunikekülas. Ruuben ise satub metsa ja alustab oma viimast lahingut „punase hüdraga”. Ta kirjeldab, kuidas langevad tema kaaslased ja kuidas ta raskelt haavata saab. Ta kirjeldab rahva hirmu ja abivalmidust. Ta kirjeldab oma venelaste poolt segipaisatud perekonna rasket saatust. Ta kirjeldab oma Vorkuta laagri õudusi ja samas toetavaid kaaslasi. Ruuben Lamburi elulugu pole võimalik välja mõelda, sest tänane inimene pole võimeline neid õudusi ette kujutama.

Näidendi on dramatiseerinud ja lavastab Arlet Palmiste.

„Lugesin Ruubeni raamatut ilma mingi ootuseta. Olen lugenud paljude metsavendade lugusid ja kunagi tõime lavale ka näidendi „Varjud”, mille tegevus toimus samuti sõjajärgses metsas. Aga Ruubeni raamat jahmatas. Tal on harukordselt hea keelekasutus. 94-aastane Ruuben jutustab oma lugu ilma viha ja kättemaksuta. Selline inimlik kirjeldav stiil teeb tema loo veelgi õõvastavamaks.”, räägib dramaturg Arlet Palmiste.

Nimiosas astub publiku ette Raivo E. Tamm, kellel oli õnn Ruuben Lamburiga elus mitmeid kordi kohtuda. Raivo ei salga, et kohtumised Ruubeniga on tema mõttemaailma mõjutanud. „90-aastane mees astus sirgel seljal maleva ette. Alateadlikult lükkasid oma selja ka kohe sirgu. Ruuben rääkis, kuidas 1940, kui venelased sisenesid, kutsus nende noorkotkaste rühmajuht kõiki kokku ja ütles, et unustage ära, et te kunagi  noorkotkad olite, põletage oma vormid ja embleemid, ärge laulge neid laule, unustage kõik. Astus siis tagasi vaatamata minema jättes kogu maleva jahmunult seisma. Koolimaja nurgas juures keeras siiski ringi ja sõnas  – ärge siis vannet unustage – ja kadus nurga taha. Unustage kõik, põletage kõik, kuid ärge vannet unustage. See oli minu jaoks nagu taasleidmine. Oma südames me ei tohi oma antud vannet unustada, kuigi võime elada enese tõekspidamistega vastuolus olevas maailmas.”, meenutab Raivo E Tamm.

Lavastuse tekst on emotsionaalne, mis ei jäta külmaks ühtegi vaatajat. Taaskord elavnevad meie põlise vaenlase metsikused. „Nad ei tohi kunagi enam võita. Maailm peab teadma, milleks olid meie „võidukad” idanaabrid võimelised siis ja nende maailmahävitav käitumine pole ka tänapäeval kuhu kadunud. Võime neist iga päeva ajalehtedest lugeda.”, räägib lavastaja Arlet Palmiste.

Ruubeni monoloogide vahele kõlavad metsavendade laulud lavastuse tarbeks kokkupandud ansambli esituses. Ansambli koosseisu kuuluvad Ilmar Kald (Untsakad), Jaanus Põlder (Untsakad), Tanel Sakrits (Mandoterror) ja Sander Rosenberg (Tapa Mandoliiniorkester). Kunstnik on Riina Vanhanen ja valgus- ja helitehnik Jaanus Tüli.

Etendus on sobiv alates 10.a

Avatud kohvik ja Kaitseliidu väljapanek. Pileti saad osta siit: https://www.piletitasku.ee/et/event/9632

Suvelavastus “Samal ajal samas kohas”

Südamlikult irooniline armastusdraama kahes vaatuses

Autor Bernard Slade
Tõlkija ja lavastaja Erki Aule
Kunstnik Elisa Sinisalu
Helilooja Madis Kreevan
Valguskunstnik Priidu Adlas
Grimmikunstnik Kerttu Ilmjärv
Osades Külli Reinumägi ja Anti Kobin (Eesti Noorsooteater)

1951. aastal kohtuvad juhuslikult ühes võõrastemajas kaks võõrast – abielus mees ja abielus naine. Nad lahkuvad lubadusega kohtuda igal aastal samal ajal, samas kohas. Nad ei tea, et need kohtumised muutuvad 25-aastaseks armulooks. Nende elu on täis kirge, rutiini, naeru, pisaraid, laste kasvatamist, rikastumist, lootuste purunemist, eneseotsinguid ja kooselu väärtustamist.

Kas armastus peab kestma 365 päeva aastas või piisab 48 tunnist?

Kas abielu ühendab või kohustab?

See klassikaline lugu puudutab teemasid, millega seisavad silmitsi kõik inimesed, kes tahavad olla õnnelikud olenemata ajast ja kohast.

Kehra Lasteaiad TEATRIFESTIVAL

Oled oodatud vaatama Kehra Lasteaiad etendusi.

ESMASPÄEVAL, 6. aprillil kell 10.00 Kehra Rahvamajas

  • Lepatriinu õpetajad “Ninatark muna”
  • Lastetare õpetajad “Lastetare”

TEISIPÄEVAL, 7. aprillil kell 10.00 Kehra Rahvamajas

  • Lastetare Mõmmitare “Kuidas kitsetall õppis kümneni lugema”
  • Lepatriinu Õnnetriinud “Soovide kivi”

NELJAPÄEVAL, 9. aprillil kell 10.00 Lastetares

  • Lastetare Jänkutare “Kelleks saada?”
  • Lastetare Hiiretare “Kakuke”
  • Lepatriinu Trikitriinud “Jäneseema kohvik”

REEDE, 10. aprillil kell 10.00 Kehra Rahvamajas

  • Lastetare Kiisutare “Sõbrad tähe kodu otsingul”
  • Lepatriinu Nearutriinud “Kurb elu kuningalossis”