Jõuluetendus “Mõisapreili Anna Hedwigi ja koerapoiss Jaani jõulutsirkus”

Lumisel jõululaupäeva hommikul satub preili Anna Hedwig juhuse tõttu mõisa aita. Seal ootab teda üllatus – salapärane ja energiast pakatav koerapoiss Jaan, kel on südames suur unistus särada tõelise tsirkuseartistina.
Kaks uut sõpra alustavad fantaasiarikka etenduse planeerimist, kus naer ja rõõm põimuvad müstikaga. Kes teab, ehk õnnestub neil välja võluda ka kauaoodatud jõuluvana?
Olete oodatud muinasjutulisele jõuluetendusele, kus iga hetk on täis ootamatuid pöördeid, helisevat rõõmu ja salapära.
Programm kestab 1 h ning on sobilik 3-9aastastele lastele.
Uksed avatakse 15 minutit enne etendust, hilinejaid saali ei lubata. Soovitame kaasa võtta vahetusjalanõud.
Jõulumaa etenduste toimumisajad:
E-R 01.-05.12.2025: 09:30; 11:00; 12:30; 14:00
L 06.12.2025: 11:00; 13:00; 15:00; 17:00
P 07.12.2025: 11:00; 13:00; 15:00; 17:00
Etendused lasteaedade ja koolide gruppidele 1.-5. detsembril eelregistreerimisega (+372 5553 0038, info@anijamois.ee).

Lustakas etendus: “ME MÄNGIME!”

Kehra Nukk esitab laupäeval, 4. oktoobril kell 12 lustaka etendus.

Iga esemega saame mängida, iga ese võib muutuda nukuks.

 

Laval mängivad Annely Pakkane, Margit Aasmaa

 

Pääse 3 eurot sularahas.

ETENDUS LÜKKUB EDASI!

Tragikomöödia “Kolm valssi Kasanoovaga” lükkub edasi näitleja tervist hoides.
KOLM VALSSI KASANOOVAGA
Tragikomöödia kahes vaatuses.
KUUSALURAHVA TEATER & TEISE KÜLA TEATER kutsub vaatama.
Autor: Vallo Raun
Lavastaja: Pille Smirnova
Osades: Helle Soots (Sylva), Tiia Kumm (Janne), Ene Valdmann (Elsbeth), Enn Kirsman (kombetalituse ametnik); Urmas Paomees (hääl lindilt)
Etendus on kahes vaatuses, ühe vaheajaga, kokku kestusega umbes 2h15min
Kas kõik, mida me teame oma lähedastest, on tõsi?
Kui inimene lahkub, jäävad alles lood – ühed on värvitud igatsuse ja nostalgiaga, teised segatud kibeda irooniaga. Kuid mis siis, kui need lood ei klapi?
„Kolm valssi Kasanoovaga“ on tragikomöödia, mis keerleb ühe salapärase isiku – Kasanoova – ümber, keda ühed kummardavad, teised kiruvad, ja kolmandad… ei oska teda üldse paigutada.
Kolm naist ning üks mees – kombetalituse ametnik – on sattunud sündmuste keskmesse, püüdes tantsida läbi mineviku varjude, et avastada „oma” Kasanoova, keda kõik arvasid tundvat.
Armastus, kirg, petlikud mälestused ja ootamatud paljastused põimuvad kummalises rituaalis, kus kurbus muutub naeruks ja naer võib varjata midagi sootuks sünget.
Aga olge hoiatatud – kõik, mida näite, pole tingimata tõsi. Kuid kas tõde ongi üldse olemas? Mõned lood on lihtsalt liiga head, et need saaksid olla tõelised.
Ja mõni inimene oskab kaduda ka pärast surma…
Esietendus toimus 4.04.2025 Kolgaküla rahvamajas

“Viimane metsavend” avatud PEAPROOV

AVATUD PEAPROOV!
Pilet 20€ müügil ainult kohapeal (sularahas).
“Viimane metsavend”
(Muusikaline dokumentaaldraama)
Dramaturg-lavastaja Arlet Palmiste.
„Viimane Metsavend” põhineb metsavend Ruuben Lamburi mälestuste raamatul „Alutaguse Saaga”.
See on lugu armastusest kodumaa vastu ja võitlusest tema vabaduse nimel.
Lavastuses ei küsita kuidas kõik oli, vaid miks nii juhtus.
Ruuben Lamburi meenutused vaheldumisi tuntud lauludega viivad rännakule Eesti ajaloo karmimatesse aastatesse.
Ometi on õhus lootust, sest kurjus ei saa võita…
Peaosas Raivo E Tamm.
Igihaljaid metsavendade laule esitavad Ilmar Kald ( Untsakad ), Jaanus Põlder ( Untsakad ), Tanel Sakrits ( Mandoterror ) ja Sander Rosenberg ( Tapa Valla Mandoliiniorkester ).
Kunstnik: Riina Vanhanen
Valguskujundaja: Jaanus Tüli
Fotod: Kalev Lilleorg
Graafiline disain ja turundus: Triinu Palmiste
www.piibeteater.ee

JÄÄB ÄRA: Andrus Vaariku monolavastus “Elu on parim meelelahutus”

28. oktoobril – kell 20:00 – Kehra Rahvamajas – Andrus Vaarik oma menuka monolavastusega “Elu on parim meelelahutus”.
„Elu on parim meelelahutus (pärast surma jõuab mossitada küll)“ on Andrus Vaariku enda poolt loodud ja esitatud lugu, mis vaatleb inimelu läbi huumoriprisma. “Mul pole tegelikult midagi karta ja miks mitte kõigest avameelselt ja valehäbita rääkida. Me oleme siin maailmas ju esimest korda ja me ei tea ise ka, mida ja kuidas teha. Ma olen esimest korda eestlane, esimest korda olen ma isa. Ma pole harjutada saanud. Ma kirjutan oma elu ühe jutiga puhtandina valmis. Aga see ei tähenda, et elu ei võiks lõbus olla. Elu on parim meelelahutus! Pärast surma jõuab mossitada küll.“ See ei ole valmis tekstiga etendus, vaid sünnib igal õhtul uuesti. Publikul on võimalik näitlejaga kaasa rääkida ja küsimusi esitada, mis toob ootamatuid pöördeid ja lõpptulemus on alati erinev. Nalja saab muidugi ka, nagu alati Vaariku puhul – hoolimata sellest, et ta seekord Ivan Oravana rahva ette ei astu.
Piletid müügil: PILETITASKU

Kehra JAANITULI Põrgupõhja peoplatsil 2025

Kehra jaanituli 23. juunil algusega 19.00 Põrgupõhja peoplatsil.

Tantsuks mängib ansambel DETAIL.

Teatritrupp Põrgokõsõ esituses show-kontsert.

Kohapeal ÕNNELOOS.

 

ETENDUS „Inimese hääl“

Pille Smirnova särab taas laval, tuues vaatajateni Jean Cocteau lummava monodraama „Inimese hääl“. Lavastaja Juhan Kubu käe all Kolgas lavale toodud etendus viib publiku naise sisemaailma sügavustesse – hetkedesse, kus armastus on lagunemas, kuid side armastatuga veel püsib läbi katkestuste ja tagasi helistamiste.

Jean Cocteau kirjutas näidendi „Inimese hääl“ 1929. aastal. Ligi sada aastat tagasi loodud tekst käsitleb igikestvaid teemasid – armastust, lõppenud kooselu, hüvastijättu. Kuigi ajastud muutuvad, jäävad inimlikud tunded ja vajadused samaks: olla armastatud, mõistetud ja kuulda võetud. Tegemist on ajatu looga, mille emotsionaalne laetus kõnetab ka tänapäeva vaatajat.

Pille Smirnova kehastuses muutub tekst erakordselt elavaks ja liigutavaks. Etendus on pälvinud kõrge tunnustuste teatrifestivalil – Pille Smirnova võitis tiitli PARIM NAISMONOMAAN 2025 ning sai PUBLIKU LEMMIKU tiitli, kinnitades tema jõulise ja sügavalt liigutava esituse mõjukust.

 

Tund enne etenduse algust on avatud puhvet ning võimalus külastada Anija mõisa püsinäitust soodushinnaga 6 eur/in.

LASTEKAITSEPÄEV ja ROHEVAHETUS Aegviidus

LASTEKAITSEPÄEV ja ROHEVAHETUS
🥳Tähistame lastekaitsepäeva Aegviidu Kooli ees.
🥰Kell 11 lasteteatri etendus.
Kell 11.30 toredad tegevused mängujuhilt.
Kohapeal saab mängida erinevaid õuemänge.
👨‍🍳 Värsked pannkoogid.
💚ROHEVAHETUS kell 11.
Rohevahetusele on oodatud taimed vahetamiseks, ära andmiseks kui ka müümiseks.

LASTEPÄEV Kehras

Tähistame lastekaitsepäeva Kehras. 😊

Pühapäeval, 1. juunil 2025.
𝐊𝐞𝐥𝐥 𝟏𝟎 aasta jooksul sündinud väikeste vallakodanike tervitamine Kehra rahvamaja saalis. Teatrietendus Tallinna Lepatriinu lasteteatrilt.
𝐊𝐞𝐥𝐥 𝟏𝟒 🤩jalgratta vigursõit (kanna kiivrit), asfaldijoonistused, mängud. Tegevused toimuvad rahvamaja sisehoovis.

𝐊𝐞𝐥𝐥 𝟏𝟓 🫧TEADUSTEATER🫧 rahvamaja sisehoovis. Lõbusad ja ohutud katsed keemikutelt. Lastel on võimalus katsetes kaasa lüüa.

Andrus Kivirähk ”Aabitsa kukk”

AABITSA KUKK
Autor Andrus Kivirähk
Lavastaja Andrus Vaarik
Kunstnik Hanna Allsaar
Mauno rollis Lauri Liiv
Mauno käis esimeses klassis kaheksa aastat. Kui tal juba habe kasvama hakkas, pakkus õpetaja välja, et võiks poisi teise klassi üle viia. Mauno seda aga ei soovinud ja nii tema koolitee lõppeski. Tema jaoks oli ja on oluline aabits. Läbi aabitsatekstide tõlgendab Mauno nii maailma kui ka inimesi enda elus ja selle ümber. Ta usub, et kõik, mis aabitsas kirjas on, on tõsi. Sellepärast ei armasta ta ka pakse ja peenikese kirjaga juturaamatuid. Nendes pole ju midagi sellist, mida aabitsas ei ole. Aabitsasse talletatu peale on aga Maunol hea mälu – kõik luuletused, mõistatused ja jutud on tal peas. Nii ta istubki päevad läbi oma koduaknal, vaadeldes elu selle taga ning vanu mälupilte enda sees. Kuid lisaks aabitsale on Maunol ka üks tähtis töö ja suur saladus….
“Aabitsa kukk” on Andrus Kivirähki mononäidend, mis ilmus raamatuna 2006. aastal. Eesti Draamateatris tuli „Aabitsa kukk“ lavale 2004. aastal (lavastaja Andrus Kivirähk), esietendus toimus Tartus komöödiafestivalil Lutsu Teatrimajas. Tõnu Oja mängis peategelase Mauno rolli üle kolmesaja korra ja kokku üheksa aastat.
„Aabitsa kukk“ on komöödia, mille mitmed tasandid puudutavad erinevaid teemasid ja probleeme, mis avatakse üsnagi ühiskonnakriitilisel viisil. Näidendi põhiteema on pisikene ja vaene inimene, kellele pidevalt ülekohut tehakse. Siiski on sellel pisikesel inimesel maailmas mille või kelle peale loota – aabitsa ja oma onu peale. Aabitsast leiab vastuse igale küsimusele. Onu jällegi toetab Maunot, öeldes talle mida teha ja kuidas elada. Nii muutub vaese inimese toimetulek elus lihtsamaks, sest oma peaga ei peagi ju ilmtingimata mõtlema.
Etendue pikkus 1 h 25 min (vaheajata)