2018. aastal tähistas Eesti Vabariik 100. aastapäeva. Oma riigi ajaloo üle arutades võeti Eesti Kunstimuuseumi ja Eesti Panga ühisnäitusel „Rahakunst“ (01.12.2018 – 10.03.2019, Mikkeli muuseum) luubi alla küsimus: Kuidas peegeldavad saja aasta jooksul Eesti inimeste rahakotist läbi käinud rahatähed Eesti riigi lugu ja eestlaste identiteeti?

Eestis käibinud rahatähtedel on kujutatud väga erinevaid inimesi ning ühel või teisel põhjusel tähtsaid (mälu)paiku, aga ka kunstiklassikat. Näiteks selliseid eesti kunsti tähtteoseid nagu Johann Köleri „Ketraja“, August Weizenbergi „Koit“ ja „Hämarik“ või Eduard Wiiralti „Viljandi maastik“. Samas on Eesti rahakujundusest ja -ajaloost saanud inspiratsiooni mitmed eesti kunstnikud, näiteks Siim-Tanel Annus, Mall Nukke või Eva Sepping.

Kehra muuseumis tutvustab Eesti rahakunsti teemat Kehra kooli vilistlane, Tallinnas toimunud näituse üks kuraatoritest, kunstiajaloone Tiina-Mall Kreem.

Kõik huvilised on oodatud!

NB!

• Kel on, võib kodust kaasa võtta mõne vana Eestis aastast 1918 käibinud rahatähe, olgu paberraha või mündi.
• Võimalik on mälestuseks ja oma seniste teadmiste täiendamiseks osta ka raamat „Rahakunst ja Eesti 1918–2018“.

Tänavune aasta on eesti keele aasta ja november eestikeelse teaduse ja keeletehnoloogia kuu. Sel puhul kõneleb muuseumis Kehra mees, Ida-Soome (Joensuu) ülikooli professor Einar Meister.  Keeletehnoloogia tegeleb teksti ja kõne  arvutitöötluseks vajalike meetodite uurimise ja rakenduste arendamisega. See valdkond on saanud eriti aktuaalseks käesoleval sajandil, mil info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamine on meie igapäevaelu lahutamatu osa. Arvatakse, et tulevikus jäävad püsima vaid need keeled, millel on olemas piisav keeletehnoloogiline tugi, st keeled, mille jaoks on loodud arvutiprogrammid teksti analüüsiks, kõne automaatseks tuvastamiseks ja sünteesiks, masintõlkeks, suuliseks dialoogiks arvutiga jm.

Ettekandes käsitletakse keeletehnoloogia olemust ja selle rolli infoühiskonnas ning tutvustatakse eesti keele jaoks loodud tehnoloogilisi lahendusi ja nende kasutusvõimalusi.

Udmurdi keele ja kultuuri kandja, luuletaja ja tõlk Mush Nadii ehk Kehra kooli õpetaja Nadežda Pchelovodova kõneleb eestlaste sugulasrahvast udmurtidest.  Loeng on eesti keeles.