Üle pika aja on taaskord Anija vallas toimumas kergejõustikuvõistlus. Seekordne võistlus on veidi teistsugune. Võistluse peaalaks on 100m jooks, mille raames selgitame välja Anija valla kiireima mehe ja naise. 
Kas pole mitte põnev? Igaljuhul, selleks, et kohalikel Anija valla sportlikel inimestel oleks motivatsioon pingutada siis oleme kohale kutsunud mitmed rahvusvahelise tasemega Eesti tipptegijad, eesotsas Karl Erik Nazaroviga, kelle 100m rekord on lausa 10,18 sekundit ning tema nimel on kehtiv Eesti rekord. Naistest tuleb samuti väga kiire Ann Marii Kivikas, kelle isiklik rekord on 11,48. Eesti rekord on ainult veidi parem 11,35.
Auhinnad on samuti vägevad, sest Anija valla kiireim mees ja naine saavad ise omale valida tutikad jooksutossud, täpselt sellised nagu meeldib.
Võistlusaladeks on 100m jooks (M,N) ja kaugushüpe (M,N).
Hommik algab jõukatsumisega pisikestel, kes saavad joosta 60m, visata palli ja hüpata kaugust.
Kohale tuleb ka odaviske Eesti rekordi omanik Magnus Kirt, kellega koos on võimalik võistluseelne soojendus teha ja muidu juttu ajada. 
Ajakava
- 09:00-09:50 Laste registreerimine (T/P 3-4A.; 5-6A.; 7-8A.; 9-10A.; 11-12A.)
- 10:00 AVAMINE
- 10:00-10:20 Võistlussoojendus Magnus Kirdiga.
- 10:30-12:30 Laste kolmevõistlus: 60m jooks, kaugushüpe ja pallivise.
- 12:40 Laste autasustamine
- 12:45-14:00 Kaugushüpe
- 14:15-15:30 100m eeljooksud (M;N)
- 16:00 100m naised FINAAL
- 16:15 100m mehed FINAAL
- 16:40 AUTASUSTAMINE
Võidupüha puhul, 23. juunil, asetatakse pärjad Anija vallas järgmiste Vabadussõja mälestusmärkide juurde:
9:00 Kehra jaamahoone mälestustahvel
9:20 Priske mälestussammas
9:40 Lahinguvälja mälestussammas
10:10 Vetla mälestussammas
10:30 Saia mälestussammas
2. veebruaril täitub 104 aastat Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel sõlmitud Tartu rahulepingu allkirjastamisest.
Tartu rahulepingu sõlmimisega 2. veebruaril 1920. aastal tunnustas Venemaa Eesti Vabariigi iseseisvust ja lõppes Vabadussõda. Tartu rahu avas tee Eesti rahvusvaheliseks tunnustamiseks.
Kõik on oodatud tantsima!
Teemaks: elatis, suhtluskord ja hooldusõigus.
Koolituse kestvus: 1,5 tundi, võimalik esitada küsimusi.
Koolitaja: advokaat Kardo Karon advokaadibüroost Lindeberg.
3. jaanuaril kell 10.30 möödub 103. aastat hetkest, mil Eesti – N. Vene rindel vaikisid relvad. Eesti oli Vabadussõja ohvrite hinnaga kindlustanud endale püsimajäämise. Lahinguväljal oli langenud 2121 meest, haavadesse-haigustesse suri 2058. Ühtekokku kaotati üle kuue tuhande surnuna, haavatuid oli kaksteist tuhat.
Anti välja 3224 vabaduse risti, neist 2077 Eesti kodanikele, välismaalastest enim inglastele ja soomlastele. Sõjale järgnenud kahe aastakümne jooksul püstitati 170 peamiselt kihelkondlikku mälestusmärki, millest kaheksa elasid ime kombel üle N. Liidu okupatsiooni.
Kolmkümmend kaks aastat tagasi taastas Eesti Muinsuskaitse Selts relvarahu mälestushetke avalikult, üldrahvalikuna. 3. jaanuaril 1990 kell 10.30 saatis Eesti Raadio eetrisse vastava märguande, mispeale linnaliiklus osaliselt seiskus. Sestsaadik on mälestushetke peetud igal aastal.
Kutsume Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeval kogu Anija valla rahvast peatuma, 3. jaanuaril kell 10.30 minutiks, et anda au nendele, kelle ohvrimeelsus tegi võimalikuks meie oma riigi sünni.
Neljapäeval, 23. juunil asetatakse Võidupüha puhul pärjad
Vabadussõja mälestusmärkide juurde:
• 09.00 Kehra jaamahoone mälestustahvel;
• 09.20 Priske mälestussammas;
• 09.40 Lahinguvälja mälestussammas;
• 10.15 Vetla mälestussammas;
• 10.30 Saia mälestussammas
Teisipäeval, 14. juunil kell 18 toimub Kehras Jaama tänaval küüditatute mälestuskivi juures JUUNIKÜÜDITAMISE MÄLESTUSTSEREMOONIA.
Osalevad Naiskodukaitse, Kaitseliidu ja Eesti Memento Liidu Harjumaa ringkonna liikmed.
