Pille Pürg autobiograafiline etendus ”Kõbus ja lõbus”

KÕBUS JA LÕBUS

Pille Pürgi autobiograafiline monoetendus, kaasa tegev Toomas Lunge.

Eesti armastatuim naisparodist ja näitleja Pille Pürg astub oma autobiograafilises monoetenduses „Kõbus ja lõbus“ vaatajate ette erakordse avameelsusega.

„Enne naera enda üle, alles siis võta teised ette,“ kõlab tema juhtmõte.

Oskus ennast ja teisi jälgida ning läbielatut talletada teeb tema loost tõelise ajastu märgi, milles vaadatakse halastamatu otsekohesusega teatrielu kulisside taha, meenutatakse harvaesineva detailitäpsuse, nakkava huumori või sügava traagikaga vürtsitatud elu- ja lavasündmusi.

Ja otse loomulikult ei puudu ka pöörased paroodiad ja lõbusad laulunumbrid. Naerda saab pisarateni, aga ka läbi pisarate.

Etenduse on kirjutanud Valdo Jahilo, toetudes Pille Pürgi elulooraamatule” Pisarais päikesetüdruk”, mille autor on Verni Leivak.

Elu ja armastus

A. H. Tammsaare samanimelisel romaanil põhinev mängufilm viib meid ühe ootamatu armastusloo keskmesse. Elu ja armastuse järskude pööretega seisavad silmitsi kaks Eesti kirjandusest tuntud ikoonilist tegelast, Irma ja Rudolf. Filmi tegevus leiab aset murrangulisel ajajärgul, mil kasvavast heaolust rammestunud noor Eesti Vabariik peab toime tulema muutuva maailma raputavate väljakutsetega. Esmakordselt täispika mängufilmina ekraanile jõudev “Elu ja armastus” annab aegumatutele teemadele värske vaatepunkti, luues üllatavaid paralleele tänapäevamaailmaga.

1933. aasta kuumal suvel tuleb sisukamast elust unistav noor Irma maalt linna sugulase Lonni juurde. Irma on keskkonnavahetusest vaimustuses, linnaelus pettunud Lonni näeb aga tüdruku tulekus uut võimalust ka enda jaoks.

Irmasse armunud maapoiss Eedi jälitab tüdrukut ja üritab veenda teda tagasi tulema, oma isatallu perenaiseks. Irma aga on otsustanud nende ühise romantilise mineviku oma unistuste nimel seljatada.

Juhuse tahtel palkab keskealine trükitööstur Rudolf Irma endale teenijaks. Rudolfi sarm ja salapära paeluvad Irmat ja ootamatult tärganud tunded ei lase tal ühel hetkel enam mehe lähenemiskatseid tõrjuda. Ehkki Rudolf vannub Irmale armastust, paljastub peagi edeva mehe liiderlik ja manipuleeriv pale.

Teeme Eesti Suurima Südame Kehras

Eesti Vabariik 106 Anija vallas tantsuõhtu

Kõik on oodatud tantsima!

Eesi Vabariik 106 Anija vallas

Vastlatrall, uisudisko ja sõbrapäev Kehras

Aegviidu kogupere vastlapäev

Uute riiete müük

Kõiges on süüdi sardiinid

See lugu on olnud Rakvere Teatri mängukavas 1975. aastal.

Tegu on Poola autori kahevaatuselise farsiga. Igati lõbus lugu lahutusjärgsest ööst ühe laibaga.

Etenduse kestus kaks tundi ja viisteist minutit.

Kino “Biwa järve 8 nägu”

“Biwa järve 8 nägu” tõlgib vanad Jaapani armastuslood Peipsiäärsete kalurite ja nende laste igatsuste ja ihade keelde. Filmi peategelaste hingeseisundit vaadatakse läbi kaheksa idamaise poeetilise motiivi: koju pöörduvad purjekad, ehapuna, esimene lumi, öine vihm, sügisene täiskuu, õhtune templikell, ootamatu tuuleiil, metshanede äralend.  Need ilusa kurbuse motiivid raamivad kaheksat omavahel põimuvat julma, ennast ja teisi hävitavat armastuslugu. Jaapani animismist pärit kõige elava ja elutu hingestamine, koomiline shunga erootika ja alandlik külafatalism sulavad kokku väikese kogukonna spirituaalseks ja nõiduslikuks maailmaks, kus veel usutakse, et ollakse kõiksusega seotud.

Filmi stsenaariumi alguspunktiks on saksa japanofiil Max Dauthendy 1911. aastal ilmunud samanimeline raamat, mis on eesti keeles ilmunud Loomingu Raamatukogus 2005. aastal.

Filmi režissöör ja stsenarist on Marko Raat, peaprodutsent Ivo Felt, produtsent Dora Nedeczky, kaasprodutsendid Mark Lwoff ja Misha Jaari. Film on loodud Allfilmi ja Bufo (Soome) koostöös.

Filmi operaator on Sten-Johan Lill (ESC), kunstnik Kristina Lõuk, kostüümikunstnik Reet Aus, grimmikunstnik Liisi Põllumaa, monteerija Jaak Ollino Jn, helilooja Jakob Juhkam, helirežissöör Karri Niinivaara. Filmis kõlab ka Soome artisti Lyyti muusika.

Mängivad Elina Masing, Tiina Tauraite, Jan Uuspõld, Meelis Rämmeld, Tommi Korpela, Kärt Kokkota, Toomas Saarepera, Jüri Vlassov, Hendrik Toompere, Maarja Jakobson, Jarmo Reha, Simeoni Sundja, Liina Tennosaar, Peeter Tammearu, Erki Laur.

Filmi tootmist toetasid Eesti Filmi Instituut, Eesti Kultuurkapital, Soome Filmi Instituut, Soome telekanal YLE ja Tartu Filmifond.