Kolmapäeval, 25. märtsil kell 12:00 asetame pärjad ja süütame küünlad Kehra jaamahoone mälestuskivi juures.
Kuulame lauluklubi „Helin“ esituses laule ja palve peab Harju-Jaani koguduse õpetaja Jaan Nuga.
Tänavu möödub 77 aastat 1949. aasta märtsiküüditamisest – ühest traagilisemast peatükist Eesti ja Balti rahvaste ajaloos. Nõukogude okupatsioonivõim viis Eestist Siberisse üle 22 000 inimese, nende seas palju lapsi, eakaid ja terveid perekondi.
See päev tuletab meile meelde, kui habras on vabadus ja kui kergesti võivad inimõigused kaduda.
Täna näeme Euroopas taas sõda ja inimsusevastaseid kuritegusid. Ukrainas toimuv meenutab valusalt, et ajalugu võib korduda, kui me seda ei mäleta ega sellele vastu ei seisa.
25. märtsil süütame mälestusküünlad kõigi küüditatute ja totalitaarse vägivalla ohvrite mälestuseks.
Me mäletame. Ja seisame vabaduse, inimväärikuse ning õigluse eest.
Tartu rahu, 2. veebruar 1920
Rahuleping Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel sõlmiti pärast keerulisi läbirääkimisi 2. veebruaril 1920 Tartus. Leping lõpetas ligi poolteist aastat kestnud Vabadussõja ning oli esimeseks suureks saavutuseks noore Eesti riigi välissuhtluses. Leping määras ära Eesti idapiiri ning selles tunnustas Nõukogude Venemaa igaveseks ajaks Eesti Vabariigi iseseisvust. Samuti avas see Eestile tee rahvusvahelisele tunnustamisele iseseisva riigina.
Lepingu ratifitseerimiskirjad vahetati Moskvas 30. märtsil 1920 ja sellest päevast hakkas leping kehtima.
3. jaanuaril Anija vallas Vabadussõja relvarahu 106. aastapäeva tähistamiseks asetatakse pärjad Vabadussõja mälestusmärkide juurde:
10.30 Kehra jaamahoone mälestustahvel
10:50 Priske mälestussammas
11:10 Lahinguvälja mälestussammas
11:40 Vetla mälestussammas
11:55 Saia mälestussammas
Kehra muuseumi filmiklubi alustab taas!
Esimene film on äsja valminud “Minu pere ja muud klounid”, mis toob vaatajate ette armastatud näitlejapaari Piip ja Tuut ehk Haide Männamäe ja Toomas Trossi elu, kus püütakse hakkama saada nii kutsetöö, ettevõtluse kui kolme lapse kasvatamisega.
Pärast filmi ühist vaatamist vestleb autoritega Raimo Jõerand. Kõik huvilised on oodatud.
MTÜ Kehra Raudteejaama 13. ajalookonverents on pühendatud Naiskodukaitse organisatsiooni ajaloole ja tänapäevale. Tulemas on ettekanded, mis kõnelevad naiste osast Vabadussõjas, Naiskodukaitse organisatsiooni loomisest ja tegevusest nii minevikus kui tänapäeval.
Võimalus tutvuda vormirõivastega ja maitsta naiskodukaitsjate keedetud suppi. Et teaksime, kui suure potiga suppi keeta, on vajalik eelregistreerimine hiljemalt 26. septembriks tel 53402876 või info@kehrajaam.ee.
Võidupüha puhul, 23. juunil, asetatakse pärjad Anija vallas järgmiste Vabadussõja mälestusmärkide juurde:
9:00 Kehra jaamahoone mälestustahvel
9:20 Priske mälestussammas
10:00 Lahinguvälja mälestussammas
10:30 Vetla mälestussammas
10:50 Saia mälestussammas
14. juunil mälestame kõiki 1941. aasta juuniküüditamise ohvreid.
Ööl vastu 14. juunit 1941 toimus Eestis massiküüditamine, mille käigus viisid Nõukogude Liidu repressiivorganid Siberisse hinnanguliselt 10 000 inimest. Ohvrite hulgas oli 132 alla aasta vanust ja ka vagunis sündinud last, 1378 kuni seitsmeaastast last ning 15 üle 80aastast rauka, kellest vanim oli 87aastane. Nälja ja kurnatuse tagajärjel hukkus või tapeti umbes 6000 last, naist ja meest.
Tänavu möödub 76 aastat Nõukogude okupatsioonivõimu massikuriteost Balti rahvaste vastu.
Nõukogude režiim küüditas Eestist vägivaldselt Siberisse üle 22 000 inimese,
kolmest Balti riigist kokku üle 90 000 inimese, nende seas palju lapsi ja vanureid.
Teisipäeval, 25. märtsil kell 12:00 asetame pärjad ja süütame küünlad Kehra jaamahoone mälestuskivi juures.
Kuulame lauluklubi „Helin“ esituses laule ja palve peab Harju-Jaani koguduse õpetaja Jaan Nuga.
Tõnis Pilli täispikk mängufilm “FRÄNK” – Kehra esilinastus ja kontsert Anija Valla Kultuurikeskus, reedel 21. märtsil, kell 19.00, uksed 18.30.
“FRÄNK” on Tõnis Pilli esimene täispikk mängufilm, mille mitmed võttekohad asusid Kehras.
FRÄNKi loo keskmes on katkisest perest pärit Paul (Derek Leheste), kes satub võõrasse linna ja teeb õnne otsides valesid otsuseid, kuni tema allakäigu peatab ootamatult üks kummaline puudega mees (Oskar Seeman).
Kehra esilinastusel võtavad sõna filmitegijad.
Pärast linastust jätkub õhtu ansambel Käsi kontserdiga.
Peaosades: Derek Leheste, Oskar Seeman, Tõru Kannimäe
Kaastegijad: Märt Pius, Priit Võigemast, Tiina Tauraite, Katariina Tamm, Oliver Kõvask, Jekaterina Linnamäe, Märt Avandi jpt.
Filmi levitab Hea Film. Filmi tootja Allfilm
Palume arvestada, et film võib sisaldada materjali, mis ei sobi alla 12-aastastele.
Dokumentaalfilm “Ükskord me naerame niikuinii” avab Leelo Tungla varjatud ja värvikad tahud,
viies vaataja rännakule läbi tema elu, perekondlike ja rahvuslike väärtuste – kõike seda
ühiskondlike muutuste tuultes läbi aastakümnete. Kuidas luua midagi, mis on suurem kui inimene
ise, ja tuua kokku põlvkondi nii raamatu lehekülgedel, eurolaval kui laulukaare all? See on film
eestlusest, headusest ja püüdest leida eneses naer kõigi raskuste kiuste.
Režissöör-stsenarist: Marta Pulk
Operaator: Taavi Arus
Monteerija: Hendrik Mägar
Helirežissöör: Gabriel Solis
Helilooja: Sander Mölder
Produtsent: Johanna Maria Paulson / Stellar Film
