Kehra muuseumis näitus “Tarbeklaas.
Klaas, mis elab meie kodudes ja mälestustes”.
Avamine reedel, 22. mail kell 16.
Näitus jääb avatuks 19. septembrini.
Sissepääs muuseumi lahtioleku aegadel muuseumi pileti või muuseumikaardiga.
Gruppidele võimalik tellida kuraatorituure, hind 40 €.
Haruldane käsitsi joonistaud Harju-Jaani kihelkonna kirikuteede kaart oli aastaid hoiul Raasiku raamatukogus. Nüüd on kaart LEADER-toetuse abil konserveeritud ja seda on võimalik Kehra muuseumis näha. Kaardist on valmistatud ka koopiad.
Miks ja millal selliseid kaarte tehti ja mis nende tähendus ajaloopärandi hulgas on, sellest kõneleb Rahvusarhiivi kardispetsialist Albert Ludwig Roine. Mida kaardil täpsemalt näha on ja kuidas suhestub see tänapäevaga, kõneleb vanade teede asjatundja Valdo Praust.
Tutvustame kaarti ka kihelkonna teistes suuremates keskustes – 25. aprillil Pikaveres, 2. mail Raasikul ja Arukülas.
Kehra muuseumis saab vaadata harivat näitust nakkushaigustest, mis Eestis viimase saja aasta jooksul laiutanud on, alustades tüüfuse ja lõpetades gripiga. Rändnäitus on koostatud Eesti Tervisemuuseumis koostöös Tervisekassa ja Terviseametiga. Näituse tekstid on nii eesti kui vene keeles.
Näituse avamisel 11. aprillil kell 11 tutvustab seda koostaja, ajaloolane Anna Rinaldo.
Näitust saab vaadata muuseumi lahtioleku aegadel või muul ajal kokkuleppel muuseumiga.
Kolmapäeval, 25. märtsil kell 12:00 asetame pärjad ja süütame küünlad Kehra jaamahoone mälestuskivi juures.
Kuulame lauluklubi „Helin“ esituses laule ja palve peab Harju-Jaani koguduse õpetaja Jaan Nuga.
Tänavu möödub 77 aastat 1949. aasta märtsiküüditamisest – ühest traagilisemast peatükist Eesti ja Balti rahvaste ajaloos. Nõukogude okupatsioonivõim viis Eestist Siberisse üle 22 000 inimese, nende seas palju lapsi, eakaid ja terveid perekondi.
See päev tuletab meile meelde, kui habras on vabadus ja kui kergesti võivad inimõigused kaduda.
Täna näeme Euroopas taas sõda ja inimsusevastaseid kuritegusid. Ukrainas toimuv meenutab valusalt, et ajalugu võib korduda, kui me seda ei mäleta ega sellele vastu ei seisa.
25. märtsil süütame mälestusküünlad kõigi küüditatute ja totalitaarse vägivalla ohvrite mälestuseks.
Me mäletame. Ja seisame vabaduse, inimväärikuse ning õigluse eest.
Tartu rahu, 2. veebruar 1920
Rahuleping Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel sõlmiti pärast keerulisi läbirääkimisi 2. veebruaril 1920 Tartus. Leping lõpetas ligi poolteist aastat kestnud Vabadussõja ning oli esimeseks suureks saavutuseks noore Eesti riigi välissuhtluses. Leping määras ära Eesti idapiiri ning selles tunnustas Nõukogude Venemaa igaveseks ajaks Eesti Vabariigi iseseisvust. Samuti avas see Eestile tee rahvusvahelisele tunnustamisele iseseisva riigina.
Lepingu ratifitseerimiskirjad vahetati Moskvas 30. märtsil 1920 ja sellest päevast hakkas leping kehtima.
3. jaanuaril Anija vallas Vabadussõja relvarahu 106. aastapäeva tähistamiseks asetatakse pärjad Vabadussõja mälestusmärkide juurde:
10.30 Kehra jaamahoone mälestustahvel
10:50 Priske mälestussammas
11:10 Lahinguvälja mälestussammas
11:40 Vetla mälestussammas
11:55 Saia mälestussammas
Kehra muuseumi filmiklubi alustab taas!
Esimene film on äsja valminud “Minu pere ja muud klounid”, mis toob vaatajate ette armastatud näitlejapaari Piip ja Tuut ehk Haide Männamäe ja Toomas Trossi elu, kus püütakse hakkama saada nii kutsetöö, ettevõtluse kui kolme lapse kasvatamisega.
Pärast filmi ühist vaatamist vestleb autoritega Raimo Jõerand. Kõik huvilised on oodatud.
MTÜ Kehra Raudteejaama 13. ajalookonverents on pühendatud Naiskodukaitse organisatsiooni ajaloole ja tänapäevale. Tulemas on ettekanded, mis kõnelevad naiste osast Vabadussõjas, Naiskodukaitse organisatsiooni loomisest ja tegevusest nii minevikus kui tänapäeval.
Võimalus tutvuda vormirõivastega ja maitsta naiskodukaitsjate keedetud suppi. Et teaksime, kui suure potiga suppi keeta, on vajalik eelregistreerimine hiljemalt 26. septembriks tel 53402876 või info@kehrajaam.ee.
Võidupüha puhul, 23. juunil, asetatakse pärjad Anija vallas järgmiste Vabadussõja mälestusmärkide juurde:
9:00 Kehra jaamahoone mälestustahvel
9:20 Priske mälestussammas
10:00 Lahinguvälja mälestussammas
10:30 Vetla mälestussammas
10:50 Saia mälestussammas
14. juunil mälestame kõiki 1941. aasta juuniküüditamise ohvreid.
Ööl vastu 14. juunit 1941 toimus Eestis massiküüditamine, mille käigus viisid Nõukogude Liidu repressiivorganid Siberisse hinnanguliselt 10 000 inimest. Ohvrite hulgas oli 132 alla aasta vanust ja ka vagunis sündinud last, 1378 kuni seitsmeaastast last ning 15 üle 80aastast rauka, kellest vanim oli 87aastane. Nälja ja kurnatuse tagajärjel hukkus või tapeti umbes 6000 last, naist ja meest.