Jõululaat Kehra muuseumis

Laadale ootame kauplema käsitöö ja toidu pakkujaid. Koha võib saada väljas muuseumi ees või muuseumis sees.  Kehakinnitust ja sooja saab ka kohvikus Rong.

Müügikoha hind 5 €

Korraldajate kontaktid:  Anu – 56220066

Anne – 53402876

info@kehrajaam.ee

Artur Rinne 110

Meeleolukas kontsert armastatud laulja Artur Rinne 110. sünniaastapäeva tähistamiseks. Laulja oli oma eluajal ka Kehra lavadel sage külaline.

Artur Rinne repertuaarist valitud laule esitab Kehra kooli vilistlane Villu Saarum Raasikult ja teda saadab klassivend Kalev Laagriküll Kuusalu vallast.  Vahepaladeks loeb Enn Kirsman Kuusalust maestro mälestusi.

Kehra 4. Paberipäev

Paberipäev on Kehra muuseumis ja selle ees Jaama tänaval. Päeva juhib Anija Eit.

Alustame perede rongkäiguga Müramäelt.  Kohale jõudnutele esinevad Heli laulustuudio lapsed.

Tartu kõrgema kunstikooli Pallas professor Kunstnik Anne Rudanovski kõneleb oma maailmarännakutest ja paberi valmistamise erinevatest praktikatest maailmas.

Töötubades saab õppida midagi uut, mida paberist ajaviiteks või vajadusel teha saab.

Esineb Kehra Nukk. Kehra kooli õpilaste paberist valmistatud rõivaste moedemonstratsioon.

Marianne Põld Raasikult esineb koos papagoidega.

Süüa pakub kohvik Rong.

KONVERENTS LÜKKUB EDASI! MTÜ Kehra Raudteejaam X ajalookonverents. Lükkub edasi

Ajalookonverents on pühendatud kindralmajor Aleksander Tõnissoni 145. sünniaastapäevale. Sel puhul valmib ja avatakse Kehra muuseumis Aleksander Tõnissoni vahakuju.

Järgneb konverents.

Vabariigi aastapäevale pühendatud muusikaline mõtisklus

Kontsert sarjast Maailm. Muusika. Meie. Kõlab eesti muusika – Heino Eller, Raimond Valgre jt

Esitavad Kaidi Russing (viiul), Eda Jürisoo (flööt), Farištamo Eller (klaver)

Kontserdile eelneb pidulik pärgade panek Kehra jaamahoone mälestustahvli juurde.

Ansambli Cú kontsert

Cú (loe: kuu) on värske duo, mis ühendab heliloojast harfimängijat Jaan Eerik Priksi ning iirlasest multiinstrumentalisti Brian F. Devaneyd. Nad seovad meditatiivseid harfil ja hangil loodud harmooniaid traditsiooniliste folgielementidega, lisades lugudele Iiri trummi Bodhráni ning kitarri. Kogu muusika komponeeritakse ühismängu käigus, kus eraldiseisvalt loodu ühiselt omavahel kokku põimitakse.

Rahakunst ja Eesti 1918–2018 (2019)

  1. aastal tähistas Eesti Vabariik 100. aastapäeva. Oma riigi ajaloo üle arutades võeti Eesti Kunstimuuseumi ja Eesti Panga ühisnäitusel „Rahakunst“ (01.12.2018 – 10.03.2019, Mikkeli muuseum) luubi alla küsimus: Kuidas peegeldavad saja aasta jooksul Eesti inimeste rahakotist läbi käinud rahatähed Eesti riigi lugu ja eestlaste identiteeti?

Eestis käibinud rahatähtedel on kujutatud väga erinevaid inimesi ning ühel või teisel põhjusel tähtsaid (mälu)paiku, aga ka kunstiklassikat. Näiteks selliseid eesti kunsti tähtteoseid nagu Johann Köleri „Ketraja“, August Weizenbergi „Koit“ ja „Hämarik“ või Eduard Wiiralti „Viljandi maastik“. Samas on Eesti rahakujundusest ja -ajaloost saanud inspiratsiooni mitmed eesti kunstnikud, näiteks Siim-Tanel Annus, Mall Nukke või Eva Sepping.

Kehra muuseumis tutvustab Eesti rahakunsti teemat Kehra kooli vilistlane, Tallinnas toimunud näituse üks kuraatoritest, kunstiajaloone Tiina-Mall Kreem.

Kõik huvilised on oodatud!

NB!

  • Kel on, võib kodust kaasa võtta mõne vana Eestis aastast 1918 käibinud rahatähe, olgu paberraha või mündi.
  • Võimalik on mälestuseks ja oma seniste teadmiste täiendamiseks osta ka raamat „Rahakunst ja Eesti 1918–2018“.

Eesti keeletehnoloogia aastal 2019

Tänavune aasta on eesti keele aasta ja november eestikeelse teaduse ja keeletehnoloogia kuu. Sel puhul kõneleb muuseumis Kehra mees, Ida-Soome (Joensuu) ülikooli professor Einar Meister.  Keeletehnoloogia tegeleb teksti ja kõne  arvutitöötluseks vajalike meetodite uurimise ja rakenduste arendamisega. See valdkond on saanud eriti aktuaalseks käesoleval sajandil, mil info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamine on meie igapäevaelu lahutamatu osa. Arvatakse, et tulevikus jäävad püsima vaid need keeled, millel on olemas piisav keeletehnoloogiline tugi, st keeled, mille jaoks on loodud arvutiprogrammid teksti analüüsiks, kõne automaatseks tuvastamiseks ja sünteesiks, masintõlkeks, suuliseks dialoogiks arvutiga jm.

Ettekandes käsitletakse keeletehnoloogia olemust ja selle rolli infoühiskonnas ning tutvustatakse eesti keele jaoks loodud tehnoloogilisi lahendusi ja nende kasutusvõimalusi.

Eesti meeste valikud Teises maailmasõjas

Eesti sõjaajaloo kirjanik Hanno Ojalo kõneleb eesti meeste valikutest Teises maailmasõjas. Valikuid oli palju – Saksa sõjaväkke või punaarmeesse, Soome vabatahtlikuks või hoopiski metsa. Mindi veel mujalegi. Loeng on osutunud menukaks juba paljudes Eesti paikades.

Loengule lisandub ajalooraamatute müük.

Hõimupäevad Kehra muuseumis. Udmurtidest ja nende kultuurist

Udmurdi keele ja kultuuri kandja, luuletaja ja tõlk Mush Nadii ehk Kehra kooli õpetaja Nadežda Pchelovodova kõneleb eestlaste sugulasrahvast udmurtidest.  Loeng on eesti keeles.