Võidupüha puhul, 23. juunil, asetatakse pärjad Anija vallas järgmiste Vabadussõja mälestusmärkide juurde:
9:00 Kehra jaamahoone mälestustahvel
9:20 Priske mälestussammas
10:00 Lahinguvälja mälestussammas
10:30 Vetla mälestussammas
10:50 Saia mälestussammas
14. juunil mälestame kõiki 1941. aasta juuniküüditamise ohvreid.
Ööl vastu 14. juunit 1941 toimus Eestis massiküüditamine, mille käigus viisid Nõukogude Liidu repressiivorganid Siberisse hinnanguliselt 10 000 inimest. Ohvrite hulgas oli 132 alla aasta vanust ja ka vagunis sündinud last, 1378 kuni seitsmeaastast last ning 15 üle 80aastast rauka, kellest vanim oli 87aastane. Nälja ja kurnatuse tagajärjel hukkus või tapeti umbes 6000 last, naist ja meest.
Tänavu möödub 76 aastat Nõukogude okupatsioonivõimu massikuriteost Balti rahvaste vastu.
Nõukogude režiim küüditas Eestist vägivaldselt Siberisse üle 22 000 inimese,
kolmest Balti riigist kokku üle 90 000 inimese, nende seas palju lapsi ja vanureid.
Teisipäeval, 25. märtsil kell 12:00 asetame pärjad ja süütame küünlad Kehra jaamahoone mälestuskivi juures.
Kuulame lauluklubi „Helin“ esituses laule ja palve peab Harju-Jaani koguduse õpetaja Jaan Nuga.
Peaosades: Derek Leheste, Oskar Seeman, Tõru KannimäeDokumentaalfilm “Ükskord me naerame niikuinii” avab Leelo Tungla varjatud ja värvikad tahud,
viies vaataja rännakule läbi tema elu, perekondlike ja rahvuslike väärtuste – kõike seda
ühiskondlike muutuste tuultes läbi aastakümnete. Kuidas luua midagi, mis on suurem kui inimene
ise, ja tuua kokku põlvkondi nii raamatu lehekülgedel, eurolaval kui laulukaare all? See on film
eestlusest, headusest ja püüdest leida eneses naer kõigi raskuste kiuste.
Režissöör-stsenarist: Marta Pulk
Operaator: Taavi Arus
Monteerija: Hendrik Mägar
Helirežissöör: Gabriel Solis
Helilooja: Sander Mölder
Produtsent: Johanna Maria Paulson / Stellar Film
Kehrast pärit diplomaadi, riigimehe ja kirjamehe Kaarel Robert Pusta 1936. aastal ilmunud mälestusteraamatu “Kehra metsast maailma” pealkiri saab uue kohtumise sarja tunnuslauseks.
Pusta sünnist möödub 1. märtsil 142 aastat. Tema elust ja tegemistest kõneleb kirjandusteadlane Janika Kronberg.
Sellele järgneb kontsert, kus kuulame prantsuskeelseid laule duo Salon Poulencette’i esituses. Laulab Kaisa Jõhvik ja teda saadab klaveril Mari Visnapuumägi.
Tähistame Eesti Vabariigi 107. aastapäeva Toomas ja Meel Valgu pereansambli kontserdiga Kehra muuseumis.
Lõõtsamängijad Toomas ja Meel elavad Setomaal Nedsaja külas. Nende ühine kirg on vanad seto pillilood. Meel ja Toomas on andnud kontserte ja sisustanud peoõhtuid kõikjal Eestis ning tutvustanud seto ja eesti pillilugusid ja tantse ka Prantsusmaal, Saksamaal, Lätis, Venemaal, Udmurdimaal, Mordvamaal ja Tatarimaal. Meel ja Toomas on koos pilli mänginud juba 16 aastat ja mõlemaid on korduvalt valitud Seto Kuningriigi parimaks pillimeheks.
2024. aasta novembris valiti Toomas Valk vabariigi pillimeheks. Pillimehena, Nedsaja Küla Bändi liikme ja lauljana on ta hästi tuntud, vähem on teada, et Toomase sünnikodu oli Kehras. Nüüd tuleb ta koos abikaasa ja poegadega meile külla.
Lühifilmide kogumik “Metsik lõuna” esitleb kaheksat lugu Tartust ja Lõuna-Eestist, mis püüavad tabada ellujäämise kunstide nippe ja saladusi. Nimekad filmitegijad Eestist ja välismaalt toovad meieni unikaalselt pöörased lood inimestest ja kogukondadest ning neid ümbritsevast kultuurist.
Ellujäämise Kunstide Dokprogrammi raames otsisid ja leidsid Lõuna-Eesti eripärasid: Andrey Paounov (Bulgaaria), Andris Gauja (Läti), Carl Olsson (Rootsi/Taani), Eva Kübar (Eesti), Jaan Tootsen (Eesti), Maria Aua (Eesti), Viesturs Kairišs (Läti), Ülo Pikkov (Eesti).
Ülo Pikkovi lühifilm “Õmblusmasin” valiti 2024. aasta parimaks eesti filmiks ja sai filimiajakirjanike auhinna Neitsi Maali.
Ülo Pikkoviga vestleb enne filme Raimo Jõerand.
See on lugu kolmest erinevast põlvkonnast Siberi eesti naisest, kelle esivanemad saadeti 19. sajandil kurjategijatena Eestist välja. Vangla asemel satuti aga paradiisi – viljakale maale, kus inimesed ehitasid kiiresti oma elu üles. 170 aastat hiljem on olukord pöördunud: kes on juba “siinse eluga ära harjunud”, kelle jaoks on aga sõja-eelõhtu viimane aeg pöörduda ringiga tagasi paradiisi, mis sedapuhku on Eesti.
Režissöör Eva Sepping (1978) on kunstnik, kes töötanud peamiselt videomeediumiga. Lõpetanud Tartu Ülikoolis ajaloo (2003) ja Eesti Kunstiakadeemias interaktiivse multimeedia (2009). Oma EKA õpingute ajal uurinud rahvusidentiteediga seotud teemasid ning teinud ka vastavasisulisi näitusi (2010-2015) nii Eestis kui piiri taga. Hetkel tegutseb ta vabakutselisena, kunstiprojektides osaleb pisteliselt ning on osalise koormusega õpetaja Tartu Kunstikoolis. “Rändajad” (2024) on tema debüütfilm.
Eesti üks armastatuimaid sportlasi Anett Kontaveit oli 2022. aastal maailma teine reket. 2023. aasta suvel teatas ta, et lõpetab profikarjääri. Dokumentaalfilm „Anett“ on üles võetud unikaalsel ajahetkel, tuues vaatajate ette Aneti viimase aasta tipptennises ja tema lahkumisotsuse küpsemise.
Näeme kuuekordse WTA turniirivõitja argipäeva ja seda, milline töökus, sihikindlus, aga ka psühholoogiline pinge peitub edu taga. Kuidas loobuda millestki, mis on olnud sinu elu kese 20 aastat?
Pärast filmi ühist vaatamist räägib režissöör Kaupo Kruusiauk filmi saamisloost ja vastab vaatajate küsimustele. Vestlust juhib Raimo Jõerand.
