- aastal allkirjastasid maailma suuremad šokolaaditootjad, nende seas Nestlé, Barry Callebaut ja Mars nn kakaoprotokolli, lubades teha 2008. aastaks kõik mis võimalik laste töö kaotamiseks kakaotootmisel. Ent jutud inimkaubandusest ja laste orjatööst kakaoistandustes on visad vaibuma.
Taani uuriv ajakirjanik Miki Mistrati asub varjatud kaameraga teele Aafrikasse, et valede ja salgamise võrgus välja selgitada, miks on šokolaad osale lastest nii kibe.
Filmi kommenteerivad AS Orkla Eesti spetsialistid Evelin Heiberg ja Peeter Kibe
Tuntud loodussaadete juht Sir David Attenborough uurib BBC dokumentaalfilmis kliimamuutuse teaduslikke fakte ja otsib selle ohu vastu võimalikke lahendusi. Intervjuud juhtivate teadlastega avavad viimase aja äärmusliku ilma, katastroofiliste tormide ja põlengute põhjused ning kliimamuutuse mõju nii inimkonna kui ka loodusmaailma tulevikule. Film annab põhjaliku ülevaate kliimamuutuste põhilistest valdkondadest ning vajalikest poliitilistest, majanduslikest, sotsiaalsetest ja kultuurilistest muudatustest, mida peame tegema, et kliimamuutuste kõige hullemad tagajärjed ära hoida.
Filmi kommenteerib Keskkonnaagentuuri ilmavaatluste osakonna juhataja Miina Krabbi.
Kontserdil esineb Kehra Gümnaasiumi ja Kunstidekooli vilistlane, jazzpianist
Themuri Sulamanidze koos oma õpilastega Viljandi kultuuriakadeemiast ja Suure-Jaani muusikakoolist. Kavas pop-, jazz- ja filmimuusikat.
Kontserdil tutvustame Kehra muuseumi uut digiklaverit, mis on ostetud kohaliku omaalgatuse programmi toel.
Kontsert on pühendatud Kehra Kunstidekooli 60. ja Kehra muuseumi 5. aastapäevale.
Dokumentaalfilm „Katastroofi retseptid“
Millennium Film 2008, režissöör John Webster
See on vaimukas film katastroofilisel teemal. Režissöör John Websteri sõnul süüdistame me selles, et planeedil halvasti läheb, suuri ettevõtteid ja tehaseid. Me eksime rängalt. Tegelikud süüdlased oleme meie. Sina ja mina! Film jälgib ühte aastat, mil režissöör oma perega püüab üle minna naftavabale tarbimisele. Igapäevased otsused: asjad, mis tegemata jätame või oleme sunnitud tegema, on katastroofi retseptide koostisained. Naftavaba aasta seab filmis kahtluse alla pere väärtushinnangud, pannes proovile nende tahtejõu ning koguni õnne.
Filmi kommenteerib ringmajanduse ekspert Liisa Aavik
Filmiõhtuid toetab kohaliku omaalgatuse programm.
Näitus kajastab Kehra Kunstidekooli 60 aastast ajalugu rikkaliku fotomaterjaliga. Tutvustame ka selle kooli tuntumaid vilistlasi. Valik õpilaste kunstitöödest alates 2008. aastast.
Dokumentaalfilm „Tere tulemast Soodomasse”.
Režissöörid Florian Weigensarmer ja Christian Krönes, Austria
Sünge ja nõiduslik film Ghana prügimäest, kus käideldakse läänest toodud elektroonikajäätmeid. Igal aastal veetakse üle 250 000 tonni elektroonikajäätmeid Ghanasse, kus neid käideldakse peaaegu apokalüptilistes tingimustes. Tuhanded lapsed ja täiskasvanud lammutavad silmapiirini ulatuval prügimäel monitore, telefone ja sülearvuteid, teised aga sulatavad lõkke kohal kaablitest vaske välja. „Tere tulemast Soodomasse” viib meid otse selle sünge paiga südamesse. Töölised tutvustavad meile Soodomat, kirjeldades põrgulikke töötingimusi.
Filmi kommenteerib Tallinna Ülikooli keskkonnakorralduse lektor Margus Vetsa
Režissöör Marianna Kaadi 2017. aastal valminud filmi aluseks on mitu paralleelselt arenevat venekeelse pere lugu. Filmitegijad jälgisid peaaegu nelja aasta jooksul 5-aastaselt eesti lasteaeda läinud Ksenijat ja Emiliat, eesti kooli eelistanud 7. klassi õpilast Marki ja Eestist Peterburi kõrgkooli õppima läinud abiturient Vitalit. Hirmud ja kõhklused, lootused ja frustratsioon, toimetulekud ja äpardused, lõimumine ja isolatsioon, keel ja identiteet – film püüab mõista probleeme, millega venekeelsed lapsed ja nende vanemad rinda pistavad. Hoolimata ohust oma identiteeti kaotada, üritavad peategelased meeleheitlikult eestikeelsesse ühiskonda integreeruda.
Filmile järgneb vestlus Irene Käosaarega, kes on endine integratsiooni sihtasutuse juhataja, praegu Narva riigigümnaasiumi direktor.
Filmiklubi toetavad kohaliku omaalgatuse programm ja MTÜ Mondo maailmakool.
Muusikaline dokumentaalfilm eesti rahva lemmikbändist Kukerpillid. Rohke muusikaga film viib vaataja meeleolukale teekonnale koos Eesti vanima ja populaarseima ansambliga Kukerpillid. Kevadest sügiseni antakse hulk kontserte Eesti eri paigus ja õpitakse ära plaadijagu uusi, spetsiaalselt neile kirjutatud lugusid eesti heliloojatelt, et tähistada oma 50. juubelit enneolematu kontserdiga suures kontserdisaalis.
Film on pühendatud kõigile laulikutele ja pillimeestele, kes hoiavad elus rahva muusikat.
Filmi näitab ja kommenteerib režissöör Raimo Jõerand.
Alates 10.septembrist saab Kehra Muuseumis uudistada Lembit Lõhmuse loodud eksliibriseid ja vabagraafikat Kehrast pärit kunstikoguja Andres Aruoja kogust.
Eksliibris on väikeseformaadiline trükis märkimaks raamatu omanikku. Suure panuse Eesti ja maailma eksliibrisekunsti arengusse on andnud sel aastal oma 75. sünnipäeva tähistav Lembit Lõhmus.
Oma esimese eksliibrise lõi ta 1982. aastal linoollõikes. Esimesed katsetused olidki just lihtsamini teostatavas linoollõike tehnikas, kuid hiljem sai südamelähedasemaks ja kunstilisi väljakutseid pakkuvamaks puugravüür ja vasegravüür. Oma suureks eeskujuks puugravüüri viljelemisel peab ta Richard Kaljot, hindab ka Arkadio Laigo, Ernst Kollomi, Esko Lepa ja Henno Arraku töid. Vasegravüüris on ta iseõppija, uurides selliste maailmakuulsate gravüürimeistrite nagu Czeslaw Slania, Hans Ranzoni, Werner Pfeileri töid. Uuema aja tehnikatest on ta kätt proovinud ka värvilises digigraafikas.
Järjekordne Paberipäev on pühendatud tänavusele raamatukoguaastale ja Kehra raamatukogu 90. aastapäevale.
Muuseumis sees ja muuseumi ees on palju tegemist. Esinevad Heli Laulustuudio noored lauljad, etenduse annab Kehra Nukk, muuseumi ees on töötoad, kus saab õppida ise midagi uut paberist tegema, joonistada ja osavusmänge mängida. Kehra raamatukogu avab laenutuspunkti ja korraldab lastele raamatuteemalisi mänge. Suurematele inimestele on kavas Anija Valla Keskraamatukogu juhataja Anneli Alliku loeng tänapäeva raamatukogust ja saab minna jalutuskäigule, kus vaatame üle kõik kohad, kus raamatukogu Kehras olnud on.
Paberipäeva lõpetab Kehra Gümnaasiumi õpilaste muinasjututeemaliste paberist kostüümide moešõu.
