30 aastat Anija Lions klubi

Näitus tutvustab 30 aastat tagasi Kehras asutatud Anija Lions klubi tegemisi – heategevust, aga ka klubi enda seltsielu. Vaatamiseks on väljas Lions-liikumise sümboolikat, trükiseid, meeneid, hulgaliselt fotosid.

Näituse pidulik avamine laupäeval, 9. oktoobril kell 11. Avamine on publikule tasuta.

Euroopa muinsuskaitse päevad “Peidus pärand”. Kehrast leitud käsikiri

Kehrast Ülejõelt leiti ühe maja pööningult raamatu “Wapside vandeselts” käsikiri, millel puudub autori nimi. Leidjad andsid käsikirja ja muidki peidus olnud dokumente 2019. aasta sügisel Kehra muuseumi hoiule. Nüüd on kirjastuses Argo valminud käsikirjast raamat, mida kohtumisel esitletakse. Raamatust ja võimalikust autorist kõnelevad ajaloolased, kirjastuse Argo juht Andres Adamson ja Tallinna Ülikooli õppejõud Priit Raudkivi. Kohal on ka käsikirja leidjad.

Kehra muuseumi püsiekspositsiooni avamine

Avame Kehra ajalugu kajastava näituse ja täname tegijaid. Tutvumisring uuel näitusel.

Jõululaat Kehra muuseumis

Laadale ootame kauplema käsitöö ja toidu pakkujaid. Koha võib saada väljas muuseumi ees või muuseumis sees.  Kehakinnitust ja sooja saab ka kohvikus Rong.

Müügikoha hind 5 €

Korraldajate kontaktid:  Anu – 56220066

Anne – 53402876

info@kehrajaam.ee

Artur Rinne 110

Meeleolukas kontsert armastatud laulja Artur Rinne 110. sünniaastapäeva tähistamiseks. Laulja oli oma eluajal ka Kehra lavadel sage külaline.

Artur Rinne repertuaarist valitud laule esitab Kehra kooli vilistlane Villu Saarum Raasikult ja teda saadab klassivend Kalev Laagriküll Kuusalu vallast.  Vahepaladeks loeb Enn Kirsman Kuusalust maestro mälestusi.

Kehra 4. Paberipäev

Paberipäev on Kehra muuseumis ja selle ees Jaama tänaval. Päeva juhib Anija Eit.

Alustame perede rongkäiguga Müramäelt.  Kohale jõudnutele esinevad Heli laulustuudio lapsed.

Tartu kõrgema kunstikooli Pallas professor Kunstnik Anne Rudanovski kõneleb oma maailmarännakutest ja paberi valmistamise erinevatest praktikatest maailmas.

Töötubades saab õppida midagi uut, mida paberist ajaviiteks või vajadusel teha saab.

Esineb Kehra Nukk. Kehra kooli õpilaste paberist valmistatud rõivaste moedemonstratsioon.

Marianne Põld Raasikult esineb koos papagoidega.

Süüa pakub kohvik Rong.

KONVERENTS LÜKKUB EDASI! MTÜ Kehra Raudteejaam X ajalookonverents. Lükkub edasi

Ajalookonverents on pühendatud kindralmajor Aleksander Tõnissoni 145. sünniaastapäevale. Sel puhul valmib ja avatakse Kehra muuseumis Aleksander Tõnissoni vahakuju.

Järgneb konverents.

Vabariigi aastapäevale pühendatud muusikaline mõtisklus

Kontsert sarjast Maailm. Muusika. Meie. Kõlab eesti muusika – Heino Eller, Raimond Valgre jt

Esitavad Kaidi Russing (viiul), Eda Jürisoo (flööt), Farištamo Eller (klaver)

Kontserdile eelneb pidulik pärgade panek Kehra jaamahoone mälestustahvli juurde.

Ansambli Cú kontsert

Cú (loe: kuu) on värske duo, mis ühendab heliloojast harfimängijat Jaan Eerik Priksi ning iirlasest multiinstrumentalisti Brian F. Devaneyd. Nad seovad meditatiivseid harfil ja hangil loodud harmooniaid traditsiooniliste folgielementidega, lisades lugudele Iiri trummi Bodhráni ning kitarri. Kogu muusika komponeeritakse ühismängu käigus, kus eraldiseisvalt loodu ühiselt omavahel kokku põimitakse.

Rahakunst ja Eesti 1918–2018 (2019)

  1. aastal tähistas Eesti Vabariik 100. aastapäeva. Oma riigi ajaloo üle arutades võeti Eesti Kunstimuuseumi ja Eesti Panga ühisnäitusel „Rahakunst“ (01.12.2018 – 10.03.2019, Mikkeli muuseum) luubi alla küsimus: Kuidas peegeldavad saja aasta jooksul Eesti inimeste rahakotist läbi käinud rahatähed Eesti riigi lugu ja eestlaste identiteeti?

Eestis käibinud rahatähtedel on kujutatud väga erinevaid inimesi ning ühel või teisel põhjusel tähtsaid (mälu)paiku, aga ka kunstiklassikat. Näiteks selliseid eesti kunsti tähtteoseid nagu Johann Köleri „Ketraja“, August Weizenbergi „Koit“ ja „Hämarik“ või Eduard Wiiralti „Viljandi maastik“. Samas on Eesti rahakujundusest ja -ajaloost saanud inspiratsiooni mitmed eesti kunstnikud, näiteks Siim-Tanel Annus, Mall Nukke või Eva Sepping.

Kehra muuseumis tutvustab Eesti rahakunsti teemat Kehra kooli vilistlane, Tallinnas toimunud näituse üks kuraatoritest, kunstiajaloone Tiina-Mall Kreem.

Kõik huvilised on oodatud!

NB!

  • Kel on, võib kodust kaasa võtta mõne vana Eestis aastast 1918 käibinud rahatähe, olgu paberraha või mündi.
  • Võimalik on mälestuseks ja oma seniste teadmiste täiendamiseks osta ka raamat „Rahakunst ja Eesti 1918–2018“.