Kontsert sarjast Maailm. Muusika. Meie. Kõlab eesti muusika – Heino Eller, Raimond Valgre jt
Esitavad Kaidi Russing (viiul), Eda Jürisoo (flööt), Farištamo Eller (klaver)
Kontserdile eelneb pidulik pärgade panek Kehra jaamahoone mälestustahvli juurde.
Cú (loe: kuu) on värske duo, mis ühendab heliloojast harfimängijat Jaan Eerik Priksi ning iirlasest multiinstrumentalisti Brian F. Devaneyd. Nad seovad meditatiivseid harfil ja hangil loodud harmooniaid traditsiooniliste folgielementidega, lisades lugudele Iiri trummi Bodhráni ning kitarri. Kogu muusika komponeeritakse ühismängu käigus, kus eraldiseisvalt loodu ühiselt omavahel kokku põimitakse.
Eestis käibinud rahatähtedel on kujutatud väga erinevaid inimesi ning ühel või teisel põhjusel tähtsaid (mälu)paiku, aga ka kunstiklassikat. Näiteks selliseid eesti kunsti tähtteoseid nagu Johann Köleri „Ketraja“, August Weizenbergi „Koit“ ja „Hämarik“ või Eduard Wiiralti „Viljandi maastik“. Samas on Eesti rahakujundusest ja -ajaloost saanud inspiratsiooni mitmed eesti kunstnikud, näiteks Siim-Tanel Annus, Mall Nukke või Eva Sepping.
Kehra muuseumis tutvustab Eesti rahakunsti teemat Kehra kooli vilistlane, Tallinnas toimunud näituse üks kuraatoritest, kunstiajaloone Tiina-Mall Kreem.
Kõik huvilised on oodatud!
NB!
Tänavune aasta on eesti keele aasta ja november eestikeelse teaduse ja keeletehnoloogia kuu. Sel puhul kõneleb muuseumis Kehra mees, Ida-Soome (Joensuu) ülikooli professor Einar Meister. Keeletehnoloogia tegeleb teksti ja kõne arvutitöötluseks vajalike meetodite uurimise ja rakenduste arendamisega. See valdkond on saanud eriti aktuaalseks käesoleval sajandil, mil info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamine on meie igapäevaelu lahutamatu osa. Arvatakse, et tulevikus jäävad püsima vaid need keeled, millel on olemas piisav keeletehnoloogiline tugi, st keeled, mille jaoks on loodud arvutiprogrammid teksti analüüsiks, kõne automaatseks tuvastamiseks ja sünteesiks, masintõlkeks, suuliseks dialoogiks arvutiga jm.
Ettekandes käsitletakse keeletehnoloogia olemust ja selle rolli infoühiskonnas ning tutvustatakse eesti keele jaoks loodud tehnoloogilisi lahendusi ja nende kasutusvõimalusi.
Eesti sõjaajaloo kirjanik Hanno Ojalo kõneleb eesti meeste valikutest Teises maailmasõjas. Valikuid oli palju – Saksa sõjaväkke või punaarmeesse, Soome vabatahtlikuks või hoopiski metsa. Mindi veel mujalegi. Loeng on osutunud menukaks juba paljudes Eesti paikades.
Loengule lisandub ajalooraamatute müük.
Udmurdi keele ja kultuuri kandja, luuletaja ja tõlk Mush Nadii ehk Kehra kooli õpetaja Nadežda Pchelovodova kõneleb eestlaste sugulasrahvast udmurtidest. Loeng on eesti keeles.
Hooaja esimene kontsert Kehra linnaruumi sarjas “Maailm. Muusika. Meie”. Esineb klaveriduo KeAmo – Farištamo Eller ja Merike Poom. Kavas lõbusad ja haaravad tantsulood.
Kaks pooletunnist kontserti algusega kell 11:30 ja 12:30
Päevased kontserdid on mõeldud eelkõige emadele-isadele koos väikeste lastega. Tulla võivad kõik.
K.U.B.U teatri etendus “Uus raadio” kõneleb lustakal moel noorte õpetajate elust. Autor ja ühtlasi peategelase kehastaja on 2005. aastal Kehra kooli hõbemedaliga lõpetanud Laura Pürjema. Aegviidust pärit Laura on töötanud Kihnu saarel ja õpetab praegu Kolga koolis.
Sõnumitooja 10.10.2018: “Laura Pürjema on Kolga kooli loodusainete õpetaja ja juhtiv persoon üleriigilises projektis Digipööre. Ta osaleb kahes üleriigilises projektis – innovatiivsete õppevahendite tegemine ja teadlaste öö festival.”
Tema näidend “Võõrandumine” valiti Eesti Teatri Agentuuri 2018. aasta laste- ja noortenäidendite võistluse üheks võitjaks. Võistlus toimus koostöös Eesti Lastekirjanduse Keskuse, VAT Teatri ja NUKU teatriga.
Kolga õpilased on esinenud tema näidenditega edukalt festivalidel.
14. septembril kell 11.00 Kehra rahvamajas sissejuhatav loeng taidlusega seotud kohtadest Kehra külas ja alevis. Fotod kadunud majadest ja seal tegutsenud inimestest (MTÜ Kehra Raudteejaam). Järgneb jalgsimatk rahvamajast Kehra külasse. Teel vaatame praeguseks hävinud koolimaja ja mõisa heinaküüni asukohti, kus on tehtud näitemängu ja lavastatud isegi operetti. Teel möödume Kehra tselluloosi- ja paberivabrikust, millel Kehra kultuuriloos väga oluline koht olnud. Vaatame tehase juures olevat mälestusmärki endistele töötajatele (skulptor Tiiu Kirsipuu taies). Külastame endist baptistikoguduse palvemaja, kus on tegutsenud orkester ja laulukoorid. Jõuame Kehra külasse, kus vaatame kunagise koorijuhi Johan Ernst Lüdigi elukohta (Matsi talu) ja Kehra esimese koolimaja asukohta (Koolitoa talu). Koolimajas juhatas laulukoori õpetaja Gustav Vilberg (Vilbaste) ja mängiti näidendeid.
Matka pikkus orienteeruvalt 6 kilomeetrit.
Euroopa munsuskaitse päevade üritused on külastajatele tasuta.
Eesti Panga muuseumi rändnäitus. Stendid, mis tutvustavad Eesti oma raha ajalugu. Rahade näidised.