K.U.B.U teatri etendus “Uus raadio” kõneleb lustakal moel noorte õpetajate elust. Autor ja ühtlasi peategelase kehastaja on 2005. aastal Kehra kooli hõbemedaliga lõpetanud Laura Pürjema. Aegviidust pärit Laura on töötanud Kihnu saarel ja õpetab praegu Kolga koolis.
Sõnumitooja 10.10.2018: “Laura Pürjema on Kolga kooli loodusainete õpetaja ja juhtiv persoon üleriigilises projektis Digipööre. Ta osaleb kahes üleriigilises projektis – innovatiivsete õppevahendite tegemine ja teadlaste öö festival.”
Tema näidend “Võõrandumine” valiti Eesti Teatri Agentuuri 2018. aasta laste- ja noortenäidendite võistluse üheks võitjaks. Võistlus toimus koostöös Eesti Lastekirjanduse Keskuse, VAT Teatri ja NUKU teatriga.
Kolga õpilased on esinenud tema näidenditega edukalt festivalidel.
14. septembril kell 11.00 Kehra rahvamajas sissejuhatav loeng taidlusega seotud kohtadest Kehra külas ja alevis. Fotod kadunud majadest ja seal tegutsenud inimestest (MTÜ Kehra Raudteejaam). Järgneb jalgsimatk rahvamajast Kehra külasse. Teel vaatame praeguseks hävinud koolimaja ja mõisa heinaküüni asukohti, kus on tehtud näitemängu ja lavastatud isegi operetti. Teel möödume Kehra tselluloosi- ja paberivabrikust, millel Kehra kultuuriloos väga oluline koht olnud. Vaatame tehase juures olevat mälestusmärki endistele töötajatele (skulptor Tiiu Kirsipuu taies). Külastame endist baptistikoguduse palvemaja, kus on tegutsenud orkester ja laulukoorid. Jõuame Kehra külasse, kus vaatame kunagise koorijuhi Johan Ernst Lüdigi elukohta (Matsi talu) ja Kehra esimese koolimaja asukohta (Koolitoa talu). Koolimajas juhatas laulukoori õpetaja Gustav Vilberg (Vilbaste) ja mängiti näidendeid.
Matka pikkus orienteeruvalt 6 kilomeetrit.
Euroopa munsuskaitse päevade üritused on külastajatele tasuta.
Eesti Panga muuseumi rändnäitus. Stendid, mis tutvustavad Eesti oma raha ajalugu. Rahade näidised.
MTÜ Tantsupeomuuseumi näitus eesti rahvatantsude esimese kirjeldaja ja uute tantsude looja Anna Raudkatsi elust ja tegevusest. Väljapanek Tiina Rulli laulu- ja tantsupeomeenete kogust, Ülle ja Paul Raua laulupeomedalite ja üldjuhirosettidest.
Näitus eesti rahvatantsude esimese kirjeldaja ja uute tantsude looja Anna Raudkatsi elust ja loomingust. Näituse on koostanud MTÜ Tantsupeomuuseum. Lisaks väljapanek Tiina Rulli laulu- ja tantsupeo meenete kogust.
Avamisel esineb Anija valla segarahvatantsurühm Tiina Rulli juhendamisel.
Sõnavõtud. Pärgade ja lillede panek. Kaastegev lauluklubi Helin. Muuseumis viimaseid päevi näitus “Lapsepõlv Siberis”. Dokumentaalfilmid “Monument vanaemale” ja “Teekond”.
Muuseumiööl tutvustatakse Kehra muuseumis Harju-Jaani rahvarõivaste ja kindamustreid, kõneldakse käitumismustritest, mis korduvad perekonnas põlvest põlve, eesti keele aasta puhul ka keelemustritest. Saab vaadata rühmituse SLЭD näitust “Lapsepõlv Siberis” ja muuseumi püsiekspositsiooni Vabadussõja murdelahingutest. Muusikaline üllatus.
17.00 Harju-Jaani rahvarõivaste mustrid. Tutvustab endale rahvarõivad teinud Tiiu Koitla
Harju-Jaani kindamustritest kõneleb hobikäsitööline Signe Pärt Arukülast
Kapinäitus Harju-Jaani kinnastest
18.30 Keelemustrid maailmakaardil. Keeleteadlane Vilja Oja
20.30 Dokumentaalfilm “Monument vanaemale”
21.00 ökoloog Mihkel Kangur vaatleb mustreid looduses ja inimeses
22.00 Ansambel Kehra Muusikud mängib sajanditagust salongimuusikat
Kunstirühmituse SLЭD näitus Siberisse küüditatud laste elust külmal maal.
25. märtsil möödub 70 aastat märtsiküüditamisest. Kehra oli üks jaam, kus seisid küüdirongid. Mälestame Siberisse saadetuid mälestusminutitega Jaama tänavas asuva kivi juures, kuhu asetame lilli ja küünlaid. Järgneb kunstirühmituse SLED näituse “Lapsepõlv Siberis” avamine Kehra muuseumis. Näitus jääb avatuks juuni lõpuni.
Dokumentaalfilmi “Monument vanaemale”, 30 min (rež Ave Taavet) esilinastus. Filmi uurib märtsiküüditamise tähendust noorema põlvkonna jaoks: mida see tähendab, kui keegi sinu esivanematest on olnud Siberisse saadetud? Film jälgib Katarinat (snd 1990), kes on otsustanud minna Siberisse, et püstitada seal kaks mälestusmärki: ühe praeguseks kaardiltki kadunud külale, kuhu tema emapoolsed esiemad asumisele saadeti, ja teise oma vanavanavanaemale, kes suri seal 1949. a.
Pikaajalise kogemusega restauraator Vilja Sillamaa kõneleb vanadest fotodest ning nende õigesti säilitamisest kodus ja muuseumis. Soovitav võtta kaasa pilte ja albumeid.
