Pärast Vabadussõja lõppu püstitati edukate lahingute paikadesse mälestusmärgid. Anija vallas pandi need Priske lahinguvälja juurde, Lahinguväljal toimunud Kehra lahingu asukohta, ka Vetlasse ja Voosele. Voose-Saia liini mälestusmärk ehitati Kaitseliidu ja tuletõrjeühingu eestvõttel. Kohaliku tuletõrjeühingu esimees oli Vetla veski omanik Hugo Pärnamägi, aseesimees Velta metsaülem Ants Anderson ning Kaitseliidu kompaniiülem Peeter Kruusement. Külamehed vedasid hobustega kivid kohale, Tallinnast kutsuti meister kohalikke töömehi juhendama.
Voose-Saia ausammas kujutas endast kaheastmelisele betoonalusele kuhjatud kividest kaljut. Aluse nurkades olid mürsud ning samba tippu müüriti Vabadussõja-aegse kahuri toru, mis oli suunatud itta. Sambale kinnitati plaat, millele oli trükitähtedes tekst: „Siia maani ja mitte enam hüüdsid tuhanded eestlaste huuled 1918-1920“.
Mälestussamba avas 20. juulil 1930, riigivanem Jaan Teemant, õnnistas Kose kirikuõpetaja Richard Jõgis. Kümme aastat hiljem, 13. oktoobril 1940 lasid Kose kommunistid samba õhku.
Voose külamehed aga taastasid samba ning avamine toimus 24.08.1991 Voose kodukandipäeval.
Piibe Teatri etendus “Viimane metsavend” Voose külaplatsil
Kutse Piibe Teatri lavastuse „Viimane metsavend” etendusele
Eelmis aasta augustis esietendus Piibe Teatri lavastus „Viimane metsavend”, mida mängiti metsalavadel üle Eesti. See on jutustus kangelaslikkusest, andestamisest ja pühendumisest. Tänu publiku äärmiselt soojale ja emotsionaalsele vastuvõtule mängitakse etendusi 2026 a augustis.
Piibe Teatri lavastuse „Viimane metsavend” dramatiseeringu aluseks on Ruuben Lamburi mälestuste raamat „Alutaguse saaga”. Käesoleval aasta novembris saanuks Ruuben Lambur 100-aastaseks. Ruuben Lambur kirjutab oma raamatus, kuidas kerkis peale Vabadussõda ja lagunes peale Ilmasõda tema kodu Peresaare asunikekülas. Ruuben ise satub metsa ja alustab oma viimast lahingut „punase hüdraga”. Ta kirjeldab, kuidas langevad tema kaaslased ja kuidas ta raskelt haavata saab. Ta kirjeldab rahva hirmu ja abivalmidust. Ta kirjeldab oma venelaste poolt segipaisatud perekonna rasket saatust. Ta kirjeldab oma Vorkuta laagri õudusi ja samas toetavaid kaaslasi. Ruuben Lamburi elulugu pole võimalik välja mõelda, sest tänane inimene pole võimeline neid õudusi ette kujutama.
Näidendi on dramatiseerinud ja lavastab Arlet Palmiste.
„Lugesin Ruubeni raamatut ilma mingi ootuseta. Olen lugenud paljude metsavendade lugusid ja kunagi tõime lavale ka näidendi „Varjud”, mille tegevus toimus samuti sõjajärgses metsas. Aga Ruubeni raamat jahmatas. Tal on harukordselt hea keelekasutus. 94-aastane Ruuben jutustab oma lugu ilma viha ja kättemaksuta. Selline inimlik kirjeldav stiil teeb tema loo veelgi õõvastavamaks.”, räägib dramaturg Arlet Palmiste.
Nimiosas astub publiku ette Raivo E. Tamm, kellel oli õnn Ruuben Lamburiga elus mitmeid kordi kohtuda. Raivo ei salga, et kohtumised Ruubeniga on tema mõttemaailma mõjutanud. „90-aastane mees astus sirgel seljal maleva ette. Alateadlikult lükkasid oma selja ka kohe sirgu. Ruuben rääkis, kuidas 1940, kui venelased sisenesid, kutsus nende noorkotkaste rühmajuht kõiki kokku ja ütles, et unustage ära, et te kunagi noorkotkad olite, põletage oma vormid ja embleemid, ärge laulge neid laule, unustage kõik. Astus siis tagasi vaatamata minema jättes kogu maleva jahmunult seisma. Koolimaja nurgas juures keeras siiski ringi ja sõnas – ärge siis vannet unustage – ja kadus nurga taha. Unustage kõik, põletage kõik, kuid ärge vannet unustage. See oli minu jaoks nagu taasleidmine. Oma südames me ei tohi oma antud vannet unustada, kuigi võime elada enese tõekspidamistega vastuolus olevas maailmas.”, meenutab Raivo E Tamm.
Lavastuse tekst on emotsionaalne, mis ei jäta külmaks ühtegi vaatajat. Taaskord elavnevad meie põlise vaenlase metsikused. „Nad ei tohi kunagi enam võita. Maailm peab teadma, milleks olid meie „võidukad” idanaabrid võimelised siis ja nende maailmahävitav käitumine pole ka tänapäeval kuhu kadunud. Võime neist iga päeva ajalehtedest lugeda.”, räägib lavastaja Arlet Palmiste.
Ruubeni monoloogide vahele kõlavad metsavendade laulud lavastuse tarbeks kokkupandud ansambli esituses. Ansambli koosseisu kuuluvad Ilmar Kald (Untsakad), Jaanus Põlder (Untsakad), Tanel Sakrits (Mandoterror) ja Sander Rosenberg (Tapa Mandoliiniorkester). Kunstnik on Riina Vanhanen ja valgus- ja helitehnik Jaanus Tüli.
Etendus on sobiv alates 10.a
Avatud kohvik ja Kaitseliidu väljapanek. Pileti saad osta siit: https://www.piletitasku.ee/et/event/9632
Voose küla JAANITULI
🌿 Head sõbrad!
Teeme sellelgi aastal taas ühe mõnusa küla jaanipeo!
Ootame kõiki jaanitulele, et nautida head seltskonda, kõige valgemat ja pikemat suveõhtut ning vanu häid jaanipäeva traditsioone.
📅 23. juuni 2026
🕒 19:00
📍 Voose külaplats
🎲jaanimänge viib läbi ja õhtut juhib DJ MAMBA
👀kell 20 naisrahvatantsurühm “Alavere Annid”
🔥 Vallavanem ja külavanem süütavad kell 20:30 jaanilõkke
🎶 tantsule kutsub ansambel C-DUUR
🌭 avatud puhvet
Võta kaasa hea tuju, naaber ning pere ja sõbrad!
Kohtume jaanitulel! ✨
KINO “Svingerid 2”
Reedel, 1. mail kell 19.00 Voose Rahvamajas
Eesti komöödiafilm “Svingerid 2”. Tavapilet 6 eurot, sooduspilet 5 eurot.
Pikkus: 1h 31min
K-14
Kui sa oled luumurrule plaastri pannud, kas sa siis imestad, et kohe püsti karata ja jooksu pista pole väga võimalik? Tuleb välja, et samamoodi on lood svingimisega. Õigemini sellega, kui loodetakse, et väike (aga mitte kunagi süütu) paarivahetus kõik sinu suhteprobleemid otsekui võluvitsa abil lahendab.
Seda peavad kahjuks omal nahal tundma nii Indrek ja Elen kui ka Tiina ja Andrus. Need kaks erineva taustaga paari on endiselt kimpus oma suhte värskena hoidmisega. Põhjuseid selleks jagub muidugi kuhjaga – Indrek, varem nii enesekindel ja bravuurikas, on pidanud kõrvalt vaatama, kuidas tema toimekas abikaasa on saavutanud suurt äriedu samal ajal, kui rohked hulljulged investeeringud keeruliste nimedega riikides on mehe majanduslikus seisus suuri korrektuure teinud ja ta naise rahakotist sõltuma pannud. Oma vajakajäämisi on ta aga varmas korvama vallutustega vasakult ja paremalt, kuni tema teed ristuvad Ingaga, kes ei kavatse olla mingi suvaline vallutus. Indrek saab nüüd omal nahal tunda, mida tähendab sihikindla vastassoo esindaja märklauaks olemine.
Andrus tunneb, et elurõõm on sõrmede vahelt libisemas ja üritab oma tunnetest Tiinale teada anda, tehese seda aga õnnetuseks täpselt nii sujuvalt, kui seda ühelt keskmiselt eesti mehelt oodata on.
Lahendus kõikidele nendele probleemidele näib olevat uus, intensiivne paariteraapia uues ja trendikas keskuses nimega “Draama-Maa”, kus saab läbi mängida kõikvõimalikud paaristsenaariumid ja nagu tuleb välja – tulla lagedale ka täiesti uute ja ennekuulmatute probleemidega, millele aitab omalt poolt kaasa ka erinevad värvikad tegelased, kes samuti näivad arvavat, et väike annus draamat saab suhtele ainult head teha…
“Svingerid 2” on 2017. aastal Eesti kinosid vallutanud muretu komöödia järg, kus esimesest filmist tuttavad tegelased püüavad muutuvate aegadega sammu pidada ja samas vaadata, et neil endil oleks ikka piisavalt aega sellele, mis elus tegelikult tähtis on.
Mängufilm “Midagi tõelist”
Näitame filmi kell 10 ja kell 19.
Keskealine Leo elab koos naise Diana ja kahe lapsega äärelinna ridaelamus. Abikaasade vaheline armastus on hääbunud ning alles on vaid üksluine, harjumusest tingitud kooselu. Leod lohutab vaid lastega koosveedetud aeg, sest ta on loobunud nii abielus kui ka karjääris paremuse poole püüdlemisest. Pärast piinlikku intsidenti netipornoga hakkab Leo igatsema millegi tõelise järele – ta tahab leida kedagi, kes suudaks talle päriselt lähedust pakkuda. Seda tunnet taga ajades, satub Leo kriminaalse taustaga Karli väljapressimislõksu ning seisab ühtäkki silmitsi millegi väga tõelisega, mille tõttu võib Leo kaotada kõik.
Film „Midagi tõelist“ põhineb Martin Alguse 2018. aastal ilmunud samanimelisel debüütromaanil, mis on pälvinud kriitikute tunnustuse ning jõudnud ka teatrilavadele.
Filmi režissöör on Evar Anvelt. Stsenaariumi autor on Martin Algus („Reetur“, „Elu ja armastus“, „Sangarid“, „Kalev“). „Midagi tõelist“ operaator on Mihkel Soe ja filmi kunstnik on Kaia Tungal. Filmi produtsentideks on Andreas Kask ja Esko Rips, kaasprodutsentideks on Tanel Tatter, Veiko Esken ja Lukas Trimonis.
Filmis näitlevad Jan Uuspõld (Leo), Kristo Viiding (Karl), Ester Kuntu (Diana), Jaanika Arum (Leila), Derek Leheste (Markus), Kitty Liis Kallas (Marta) jt.
Film keelatud -14.a, pikkus: 1h 53min
Mängufilm “Säärane mulk”
Filmi „𝐕𝐢𝐠𝐚𝐬𝐞𝐝 𝐩ruudid” tegijate uus kodumaine komöödiafilm „𝐒ää𝐫𝐚𝐧𝐞 𝐦𝐮𝐥𝐤” põhineb Eesti kirjandusloo esimesel algupärasel näidendil. Stsenarist Ott Kilusk on kohandanud lustaka seikluse kinolinale, tuues loo keskmesse tegelasena ka autori, Lydia Koidula enese.
Noor Lydia, kes on ootamatult saanud kaks armuavaldust kahelt erinevalt noormehelt, sõidab maale heade sõprade juurde oma südames korda looma. Loodetud rahu asemel satub ta aga kirglike sündmuste keerisesse. Küla kauneim neiu Maie seisab just nagu temagi, kahe kosilase – ausa mulgi Märdi ja valeliku Ennu – vahel. Süda kisub vägisi Märdi poole, aga kasuahne isa Peeter keeldub Märti vana vihavaenu pärast mulkide vastu tunnistamast. Naljakad juhtumused ja romantilised armuintriigid segunevad võitlusega maade ja varade pärast. Nii põimuvad Koidula hingevärinad ja küla armumängud ühte värvikasse loosse.
Peaosades astuvad üles 𝐌𝐚𝐫𝐢𝐚 𝐓𝐞𝐫𝐞𝐬𝐚 𝐊𝐚𝐥𝐦𝐞𝐭 Koidulana, noori armastajaid Maiet ja Märti mängivad 𝐀𝐦𝐚𝐧𝐝𝐚 𝐑𝐞𝐛𝐞𝐜𝐚 𝐏𝐚𝐝𝐚𝐫 ja 𝐋𝐞𝐨𝐧𝐡𝐚𝐫𝐝 𝐒𝐚𝐬𝐬 𝐓𝐚𝐚𝐥𝐦𝐚𝐚. Ennu rollis on 𝐌ä𝐫𝐭 𝐊𝐨𝐢𝐤, isa Peeter on 𝐏ää𝐫𝐮 𝐎𝐣𝐚 ja ema Anne 𝐏𝐢𝐫𝐞𝐭 𝐊𝐫𝐮𝐦𝐦. Lisaks teevad kaasa Jan Uuspõld Kure onuna, Ago A𝐧𝐝𝐞𝐫𝐬𝐨𝐧 Papa Jannsenina, 𝐑𝐚𝐢𝐦𝐨 𝐏𝐚𝐬𝐬 Kreutzwaldina jt.
MS-12
Režissöör Ergo Kuld
Pikkus 1h 40min
Osatäitjad: Maria Teresa Kalmet, Pääru Oja, Amanda Rebeca Padar, Leonhard Sass Taalmaa, Ago Anderson, Piret Krumm, Märt Koik, Jan Uuspõld, Raimo Pass
Eesti Vabariik 108 aastapäeva kontsert
24. veebruaril ootame teid kell 9:30 Saia mälestussamba jalamile, kus süütame küünlad ja asetame pärjad. Kell 10 kontsert rahvamajas- esineb Diana Kiivit. Peale kontserti kohvilaud.
Ootame Sind kuulama imelist lauljat Eesti sünnipäeval! Sündmus on tasuta!
Sõbra-ja vastalpäev Voose külaplatsil
Voose küla rahvas kutsub kõiki sõpru vastlapäeva kelgutamisvõistlusele!
Auhinnad kõige pikema sõidu teinud inimestele/võistkondadele. Voose Päikesekodu seminari- ja puhkekeskuse eriauhind kõige kummalisemale kelgutamisvahendile. Võistelda saab nii üksi kui ka võistkonnaga. Lisapunkte antakse oma küla sümboolika kandmise eest.
Ainus reegel – tuju olgu hea ja kelgutamine ohutu nii endale kui teistele!
Meie poolt tasuta supp ja tee, tantsuks mängib muusikat aa ii. Hea võimalus võtta sõbrapäeva puhul kamraadid ühes ja veeta lõbus pärastlõuna toredate inimeste seltsis!
Et teaksime kui palju suppi vaaritada, selleks märgi Voose küla FB sündmuse lehel osalen või anna oma osalusest teada voose@anija.ee või tel 523 4627!
Mängufilm “Täiuslikud võõrad”
Uus eesti mängufilm “Täiuslikud võõrad” neljapäeval, 29. jaanuaril kell 10 ja kell 19 Voose Rahvamajas
Linateose tegevus käivitub täieliku kuuvarjutuse ööl, mil seitse lähedast sõpra kogunevad ühisele õhtusöögile. Üks osalejatest väidab, et suur osa suhteid puruneks, kui partnerid näeksid üksteise telefonikõnesid ja -sõnumeid. Vaidlus viib mänguni: kõik panevad oma telefonid lauale ning lubavad jagada saabuvad sõnumid ja kõned kõigiga.
Pealtnäha süütu mäng muutub kiiresti pingeliseks – iga uus sõnum paljastab varjatud saladusi, afääre ja topeltelu, mis muudab õhtu lõpuks kõik suhted tundmatuseni.
Filmis astuvad üles: Mait Malmsten, Evelin Võigemast, Tõnis Niinemets, Maiken Pius, Henessi Schmidt, Kaspar Velberg ja Jaanus Mehikas. Filmi režissöör on Arun Tamm, operaator Mihkel Soe, kunstnik Greg Zundelovitch, kostüümikunstnik Alli Liis Vandel, grimmikunstnik Liisi Põllumaa.
K-14 Kestvus 1h 30min
JÄÄB ÄRA! Kontsert “Jõuluks koju”
Kahjuks jääb kontsert ära!
“Jõuluks koju” kontsert Voose rahvamajas
Võtame aega, et olla inimeste seltsis, kes meile armsad ning kohas, mis on tähenduslik. Jõulude ajal sõidavad koju kõik, kes vähegi saavad. Kontserdi pealkiri “Jõuluks koju” tähendab peale koju jõudmise ka enese keskmesse jõudmist.
Kaks lauljat-laulukirjutajat – Diana Kiivit (laul, klaver) ja Eve Rannu (laul, kitarr) ühendasid jõud, et luua mõnus ja hubane jõulumaagia. Seda läbi kauni jõulukontserdi 28. detsembri pärastlõunal Voose sajandivanuses puust rahvamajas. Kuulete mitmeid jõululugusid, millele oskate kaasa laulda, kuid ka neid, mida varem kuulnud pole.
Oled väga oodatud!