Aruküla Kulutuuriseltsi näitetrupp “Lõpuks Ometi” etendus „Mõistuse vaheaeg“. autor ja lavastaja: Erlend Kollom
Näitemäng algab sellega, et linnapea (Lille Vaga) on terapeudi (Birgit Paasma) juures ja kurdab, kui raske töö tal on. Terapeut soovitab linnapeal muretseda nõunikud. Linnapea teeb nõunike otsimise ülesandeks oma sekretärile (Sander Kruus). Tööle võetaksegi kolm nõunikku (Terje Tugevus, Aive Ilves, Kristina Lehe), kuid töö tegemise asemel nad pigem pidutsevad. Kui linnapeaga läheb kohtuma kultuurimaja juhataja (Rain Ilmets), pidu jätkub.
Umbes 40 minutit kestva etenduse lõpus on linnapea jälle üksi ning taas tulevad mängu terapeut ja arst (Mati Lättekivi).
Mälutreening Alavere rahvamajas 21 oktoobril 2026 kell 11 vanusele 55+
Alavere Rahvamajas on taas tulemas JÕULUOOTUSE laadapäev, kust leiad maitsva toidu lauale, soojad sokid jalga ning kindlasti midgi ehedat ja ainulaadset kingikotti. Avatud kohvik.
Alavere jõululaat “Jõuluootuses” toimub pühapäeval, 22. novembril 2026 kell 11:00-15:00 Alavere Rahvamajas, Kose mnt1, Anija vald, Harjumaa.
INFO KAUPLEJATELE!
Kui soovid jõululaadale oma põnevaid tooteid või teenusid pakkuma tulla, siis helista kultuurijuht Annale tel 523 4627 või kirjuta voose@anija.ee.
Tule veeda üks mõnus jõulueelne pühapäev koos pere ja sõpradega Jõluluootuse laadal!
Kohtume 22. novembril Alavere Rahvamajas!
Töötoas valmib ribatehnikas isikupärane kauss nt puuviljadele, küpsistele, piparkookidele või salatile.
Ribatehnikaga saab valmistada nii kausse, vaase lillepoti ümbriseid jne.
Ribade omavahel ühendamiseks õpitakse vajalikke töövõtteid, et edaspidi meisterdada suuremaid keraamilisi nõusid nt .kruuse, kanne , suhkrutoose jne.
NB! 15. oktoobril me valmistame ribakausi ja 29. oktoobril glasuurime . Kindlasti tuleb osaleda mõlemas töötoas!
Info ja registreerimine Helve telefonil 51 79 585 või kirjutades Helve Vaarmanni messingeri.
NB! Kindlasti palun ette registreerida.
TÄHELEPNU!!Töötoas kohtade arv piiratud ehk töötame väikeses grupis!
Töötoas osalustasu 12. eur ( sisaldab vajalikke materjale)
Toimumispaik Alavere Rahvamajas, Alavere külas , Anija vallas
Kolmapäeval, 28. oktoobril kell 11 ja 19 Alavere Rahvamajas seikluskomöödia “Musta pori näkku”.
Mihkel Raua samanimelisest menuromaanist inspireeritud seikluskomöödia, mis viib vaataja 1980ndate lõpu noorte muusikute pöörasesse maailma.
Sinimustvalge on veel keelatud, kuid Eestis toimub juba varjatud liikumine, mis viib peagi taasiseseisvumiseni. Bravuurikas 17-aastane Mihkel asub oma hevibändiga suvisele teekonnale, et astuda üles oma elu tähtsaimal muusikafestivalil. Tema sõber ja rivaal Hendrik, kelle ansambel on just laiali läinud, pakub ennast bändiga kaasa, et festivalile kutsutud välismaa muusikaprodutsentidele muljet avaldada.
Klopsitakse kokku rokkiv dream team ja sõit võib alata. Uljusest laetud tuur saab hoo sisse, noored kangelased kihutavad läbi laguneva impeeriumi absurdse olustiku ja põrkavad pea ees vastu ajastukoomikat. Raju road trip paneb proovile sõpruse, armastuse ja unistused. Muusikat ja seiklusi täis teekond lõppeb mastaapse muusikafestivaliga, kus noored rokkarid peavad saama vastuse küsimusele “olla või mitte olla”?
Pilet 6€ ja 5€, kestvus 1h 35min, MS-12.a
TREILER
Kui tantsukingad kapis juba sahistavad, siis võta nad kaasa ning tule koos kaaslasega reedel, 23. oktoobril kell 20 Alavere Rahvamajja tantsima.
Laval on tüdrukutebänd Duett Randevuu, mis koosneb kahest lauljast Reelika ja Marylin, kes esitavad erineva ajastu parimaid tantsuhitte.
Pilet 10 eurot saadaval kohapeal sularahas. Laua broneerimiseks helista kultuurijuhile tel 523 4627 või kirjuta voose@anija.ee.
Laud kata meelepärasega ise, kuid soe kohv/tee on maja poolt.
Must komöödia “SEATAPP” kolmapäeval, 14.10.26 kell 11 ja kell 19 Alavere Rahvamajas.
Päev enne jõule saab Veterinaaramet jahimehe poolt lastud metssealt positiivse A proovi tulemuse. Vanem ametnik saadab noorema, kogemusteta vetametniku vaatluse all olevasse külla asja uurima. Viimane, läbikukkumishirmus, hakkab aga kohe tegutsema. Noor vetametnik laseb valmis panna utiliseerimismasina ja hakkab kunagises kodukülas talupidamistes ringkäiku tegema. Kõige esimeses Kiuma külas ettejäävas talus elavad eakad ja lastetud Ants ja Minna. Paari jaoks on nende koduloomad kui puuduvate laste ja lähedaste aseaine. Pühade eel on vanakestele kohe ka sugulased kohustulikule küllakäigule tulemas. Tallu saabunud vetametnik pakub Antsule valiku – loomad utiliseerida lasta või kuni loomad pole veel haiged, need enda tarbeks lihaks teha. Suures hädas helistab Ants ukrainlasele Bratoslavile ja kutsub meest appi sigu tapma. Viimane on Ukrainast pärit loomaarst, kuid Euroopa Liidus tema paberid ei kehti ja mehel puudub tööluba. Bratoslav on külaelanike seas siiski tuntud loomaarstina ja väga osava ja kiire käega “tsuskajana” ehk seatapjana, kellele alati saab loota. Lisaks Antsu abipalvele, hakkab mehele järjest tulema kõnesid teisteltki külaelanikelt. Agar vetametnik, leides ühest talust enda jaoks kirjetele vastava tõendi katku olemasolust, märgistab ära nii selle talu kui ka kõik ümbruskaudsed talud kui katkukolded. Mees organiseerib linnast kohale põleti, milles loomi utiliseerida. Samal ajal saabuvad Antsule külla vennapojad naiste ja lastega. Sugulased saabusid iga-aastasele kohustuslikule pühadeaegsele külaskäigule. Eesmärk on ruttu kingid üle anda ja tagasi koju linna sõita. Kuid taluperemees Ants teeb teatavaks, mis olukorras ta oma loomadega on, ning nüüd on sugulaste abi tarvis sigade tapmisel.
Osatäitjad: Taavi Teplenkov, Aleksandr Bražnik, Egon Nuter, Hendrik Toompere jr, Külliki Saldre, Mari Jürjens.
Kestvus 1h 50 min.
MS-12.a TREILER
Akustiline kontsert “Kõrge mere pääl”
Purjelaevanduse hiilgeajaks loetakse 16-20 sajandit. Sel perioodil toimetasid raapurjede all sõitvad laevad kaupu ja väljarändajaid kõikidesse maailmajagudesse.
Sellest perioodist pärineb ka merelaulude traditsioon – shanty, millest omakorda arenes tänapäevane, meile nii armas merelaul.
Purjelaevade ajastu lõpetas aurumasina täiustamine ning lõpliku hoobi andis sisepõlemismootori kasutuselevõtt. Kõige ilusamad,
romantilisemad ja lõbusamad laulud on tänapäeva jõudnud 19. sajandist. Kõik armastatumad mereromantikud-laulukirjutajad toetuvad
oma loomingus sellele pärimusele. Laevad olid siis puust ja mehed rauast.
