Etendus põhineb Raasiku valla kodu-uurija Vaino Napi raamatul “Sangarid ja desertöörid. Kodukant sõjakeerises” (2022). Etendus jutustab eesti meeste erinevatest (sund)valikutest viimase suure sõja ajal ja tugineb Vaino Napi perekonnas tõesti sündinud lugudele.
Dramatiseeringu tegi ja lavastas Maie Matvei Koselt, mängivad Pikavere mõisa näiteseltsi harrastusnäitlejad.
Kehrast pärit diplomaadi, riigimehe ja kirjamehe Kaarel Robert Pusta 1936. aastal ilmunud mälestusteraamatu “Kehra metsast maailma” pealkiri saab uue kohtumise sarja tunnuslauseks.
Pusta sünnist möödub 1. märtsil 142 aastat. Tema elust ja tegemistest kõneleb kirjandusteadlane Janika Kronberg.
Sellele järgneb kontsert, kus kuulame prantsuskeelseid laule duo Salon Poulencette’i esituses. Laulab Kaisa Jõhvik ja teda saadab klaveril Mari Visnapuumägi.
Näituse “Miniatuurimeister Richard Kaljo” on koostanud Kehrast pärit kunstikoguja Andres Aruoja oma eksliibriste kollektsioonist.
Eksliibrisekunstnikuna on Richard Kaljo (1914-1978) nimi tuntud üle kogu maailma. Alustanud eksliibriste loomist 1939. aastal, jõudis ta graveerida puusse sadu meeldejäävaid raamatuviitu. Süžeelt lihtsad, pretensioonideta sügavmõttelisusele, küll aga teravmeelsed, köitvalt kelmikad ning sageli kompositsiooniliselt uudsed, alati huvitavalt graveeritud — sellised on Richard Kaljo maailmakuulsuse võitnud eksliibrised.
Näitusega alustab Kehra muuseum raamatuaasta tähistamist, on ju eksliibris mõeldud eelkõige raamatusse kleepimiseks ja näitab, kellele raamat kuulub.
Tähistame Eesti Vabariigi 107. aastapäeva Toomas ja Meel Valgu pereansambli kontserdiga Kehra muuseumis.
Lõõtsamängijad Toomas ja Meel elavad Setomaal Nedsaja külas. Nende ühine kirg on vanad seto pillilood. Meel ja Toomas on andnud kontserte ja sisustanud peoõhtuid kõikjal Eestis ning tutvustanud seto ja eesti pillilugusid ja tantse ka Prantsusmaal, Saksamaal, Lätis, Venemaal, Udmurdimaal, Mordvamaal ja Tatarimaal. Meel ja Toomas on koos pilli mänginud juba 16 aastat ja mõlemaid on korduvalt valitud Seto Kuningriigi parimaks pillimeheks.
2024. aasta novembris valiti Toomas Valk vabariigi pillimeheks. Pillimehena, Nedsaja Küla Bändi liikme ja lauljana on ta hästi tuntud, vähem on teada, et Toomase sünnikodu oli Kehras. Nüüd tuleb ta koos abikaasa ja poegadega meile külla.
Alaveres elanud Esta Matla (1955 – 2023) parandas ja korrastas vanu nukke, kes olid juba ära visatud või polnud enam mängimiseks vajalikud. Mingil ajal hakkas ta nendest koostama ka näitusi, mis olid paljudes raamatukogudes ja rahvamajades. Näitusel on väljas ka tema enda koostatud albumid oma nukkudest ja näitustest.
Ta jõudis parandada umbes 400 nukku. Kehra muuseumi näitusele on jõudnud nendest 168. Näitus on avatud sügiseni.
Kehra muuseumis on käsitööde jõulumüük.
Ootame kohalikke käsitöötegijaid oma kaupa müüma. Teretulnud on ka küpsetised ja hoidised.
“Värvi ja peegeldust” on Kehrast pärit harrastuskunstnik Tiiu Viiese (1949–2023) mälestusnäitus.
Tiiu Viies (Saarepera) lõpetas 1968. aastal Kehra keskkooli. Kooli ajal paistis ta silma mitmekülgselt andeka õpilasena. Ta õppis hästi, lõpteas ka muusikakooli klaveri erialal, tegi sporti, tuli korduvalt orienteerumises auhinnalistele kohtadele nii maakonna kui vabariiklikel võistlustel. Tiiu Saarepera laulis legendaarse Kehra tütarlasteansambli “Anne” algkoosseisus. Ta lõpetas Tartu Ülikooli nii inglise filoloogi kui psühholoogina.
Tema õde Reet Remmel on kirjutanud: “Tiiu on jätnud meile nii rikkaliku pärandi maalides, kirjasõnas ning isegi käibele läinud psühholoogiliste nippidena, et polegi muud vaja, kui Tiiut tsiteerida.”
Tiiul on olnud üle kümne isiknäituse: Viimsi ja Randvere huvikeskustes, Kesklinna sotsiaalkeskuses, Estonian Business Schooli ruumes. Tema tööd on üleval Pirita teel Võru restoranis. Maalimine oli aga ainult tema hobivaldkond.
Tiiu on koolitanud piloote, stjuuardesse, ärijuhte, direktoreid, lapsi, lasteaia õpetajaid, treeninud suurorganisatsioone, aga aidanud leida oma rada ka Kaagvere kooli tüdrukutel. Psühholoog, terapeut, organisatsiooninõustaja, rõivadisainer, maalija, interjöörikujundaja, suur kodu sättija ja seinte lammutaja, taliujuja, rulluisutaja, maalikunstnik, Sulevi ja Marcuse ema, kelle sõnul Tiiu mitte kunagi häält ei kõrgendanud, vanaema Martinile ja Lulule.
MTÜ Kehra Raudteejaam XII ajalookonverents “Kehra mõis – tuntud ja tundmatu”
Laupäeval, 21. septembril 2024 kell 11 Kehra muuseumis
Päevakava
1. Mida kujutas endast mõis – Tartu Ülikooli emeriitprofessor Tiit Rosenberg
2. Puit ja puitmõisad Eestis. Ajalooline ülevaade hoonetüübi ehitusajaloolisest arengust 18. sajandist 20. sajandi alguseni”– Tartu Ülikooli doktorant Elis Pärn
3. Kehra mõisa asutamine ja omanduslugu20. sajandi alguseni – Valdo Praust
4. Sordiaretusest Kehra rüütli- ja riigimõisas 20. sajandi esimesel poolel – Eesti Maaülikooli professor Mati Koppel
5. Kehra haigla mõisa härrastemajas aastatel 1956–1994 – Anne Oruaas
Konverentsi moderaator on Priit Raudkivi
Lõunasöök
Ringkäik mõisasüdames Valdo Prausti juhtimisel. Eesmärk on tutvuda säilinud hoonetega ning näidata ka hävinud hoonete paiknemist. Valdo Prausti juhatusel jalutuskäigud on kultuurilooliselt alati harivad ning panevad ajaloopäevale ka väärika punkti.
20. juulil möödub 90 aastat raamatuillustraatori, maalikunstniku ja graafiku Maret Kernumehe sünnist, kelle lapsepõlv möödus Anija vallas. Koolieelikuna elas ta Aegviidus ja hiljem Kehras. Ta õppis 10 aastat Kehra koolis, aga keskkooli lõpetas Tallinnas. Maret Kernumees tõi Kehra keskkoolile esimesed meistritiitlid kergejõustikus koolinoorte vabariiklikelt võistlustelt.
Kuigi Maret Kernumees lahkus meie hulgast juba enam kui veerand sajandit tagasi, elab edasi palju toredaid raamatutegelasi, kellele just tema näo andis. Maret Kernumeest peetakse üheks parimaks J.R.R. Tolkieni “Kääbiku” illustreerijaks. Näitusel on võimalik vanu tuttavaid raamatuid uuesti sirvida.
Näituse pidulik avamine reedel, 19. juulil kell 15. Kõik huvilised on oodatud.
Kehra muuseumis on mudelautode näitus. Kollektsioon kuulub koolipoiss Artjom Sidorovile, kes huvitub sportautodest, pildistab neid võimaluse korral ja tal on oma veebileht www.fotocar.eu
Lisaks mudelautodele on ka album Artjomi autopiltidega.