Esmaspäeval, 25. märtsil asetame pärjad Kehra jaamahoone mälestuskivi juurde.
Sellele järgneb Kersti Sammi raamatu “Kallid kodused” tutvustus Kehra muuseumis.
Vestlusringi on kutsutud Terje Anepaio Eesti Rahva Muuseumist ja traumast taastumise coach Kaili Särg.
Üritus on tasuta.
2. veebruaril täitub 104 aastat Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel sõlmitud Tartu rahulepingu allkirjastamisest.
Tartu rahulepingu sõlmimisega 2. veebruaril 1920. aastal tunnustas Venemaa Eesti Vabariigi iseseisvust ja lõppes Vabadussõda. Tartu rahu avas tee Eesti rahvusvaheliseks tunnustamiseks.
Kehras elaval harrastuskunstnikul Jüri Sikkal on mitmesuguseid kollektsioone. Seekord on Kehra muuseumis näitusel tema mudelautod. Mudeleid on näitusel üle 170. Vaatamist ja uudistamist jätkub pikemaks ajaks. Eriti sobiv näitus nii väikestele kui suurtele poistele, isadele ja poegadele.
Kehra muuseum pakub sooja tuba ja mõnusat päeva neile, kes huvitatud oma jõuludeks valminud käsitööde müügist, ja ilusat kaupa neile, kes jõulukinke otsivad.
Oma soovist osaleda anna teada Anule telefonil 56220066 või
Annele e-kirjaga info@kehrajaam.ee
“Õnnel on vaja mingisugust ühendust, õnn ei ole kadunud, ta lihtsalt ei leia meid üles”
Kuusalurahva Teater on lavale toonud Mart Kivastiku lühinäidendi “Nokia 3310”.
Lavastaja: Terje Varul
Osades: Elvi Reinvald, Terje Multer, Leo Kiviberg, Mart Almers
Esietendused olid 12. ja 14. oktoobril Kolga Seltsimajas
Etendus on ilma vaheajata ja kestab umbes 1 tunni
Näitus tutvustab 60 aastat Kehras tegutsenud harrastusteatri ajalugu, näitlejaid ja nukke. Eksponeeritud on ka etendustes kasutatud nukke.
Näitust saab külastada muuseumi lahtioleku aegadel või eelneval kokkuleppel ka muul ajal.
Kehra Vabadussõja murdelahingute muuseumis on kohaliku kunstniku Jüri Sikka kogutud ja tema enda valmistatud militaarmudelite näitus. Väljas on ligi poolsada erinevat tanki, auto, raketi jne mudelit. Jüri ise ütleb, et oma militaarhuvi võib maandada ka nii, et valmistad sõjamasinatest mänguasju. See on tema esimene mudelite näitus ja ei sisalda kaugeltki kogu tema kollektsiooni.
Grupikülastuse puhul on võimalik ka kunstnik ise oma loomingut tutvustama kutsuda. Sellest palume muuseumile teada anda e-posti aadressil info@kehrajaam.ee või tel 53402876 – Anne
MTÜ Kehra Raudteejaam XI ajalookonverents keskendub seekord meie kanti läbivatele ajaloolistele teedele ja reisimisele laiemalt.
Tuntud harrastusajaloolane Valdo Praust vaatleb Kehrat läbinud põlisteed: Revala–Virumaa–Alutaguse–Vaiamaa (Tallinna–Narva) talimaanteed ja selle ühendumist Jägala veeteega. Kartograaf Tõnu Raid võtab kõne alla kroonikakirjutaja Läti Henriku teekonna Vooselt Tallinna ja selle võimalikud variandid. Keskaja uurija Priit Raudkivi räägib liivlase Kaupo teekonnast Rooma paavsti juurde. Transpordiajaloo uurija, Raasiku vallast pärit Riho Paramonov vaatleb seda hetke, kui autod vahetasid transpordivahendina välja hobuse.
Ettekannetele järgneb bussiekskursioon Anija valla olulistesse paikadesse Valdo Prausti juhtimisel.
Kehrast pärit kunstikoguja Andres Aruoja toob muuseumisse kolme tuntud ja tunnustatud Ukraina kunstniku loomingust koostatud näituse. Täpsemalt kuuleb nende kunstnike kohta näituse avamisel pühapäeval, 3. septembril kell 13.
Näitusega toetame ukrainlaste võitlust nende vabadussõjas.
Paberipäev tuleb jälle! Seekord on teravama tähelepanu all paberile trükitud ajaleht. Ajalehti on siin Eestimaal trükitud juba ammusest ajast. Esialgu olid need küll saksakeelsed, aga juba üle 200 aasta ka eestikeelsed. Nüüd on kätte jõudnud aeg, et paberlehele kuulutatakse kadu ja kõik kolib internetti. Ongi pars aeg rääkida ja uurida, mida paberleht meile on andnud, mida loetud lehest teha saab, milleks seda kasutada annab.
Paberipäeval saab valmistada vanadest lehtedest faantaasiaküllaseid kostüüme ja neid publikule näidata, voltida vajalikke asju ja kleepida kollaaže. Ka spordivahendid on nagu ikka paberist-papist. Esinevad Heli Laulustuudio lapsed ja Eesti Lasteteater etendusega “Kadunud kuningas”. Valdo Praust teeb ringkäigu Kehras ja tutvustab selle ajalugu. Kehra kooli vilistlane, ajakirjanik Aivar Hundimägi arutleb paberlehe oleviku ja tuleviku üle.