Dokumentaalfilm „Tere tulemast Soodomasse”.
Režissöörid Florian Weigensarmer ja Christian Krönes, Austria
Sünge ja nõiduslik film Ghana prügimäest, kus käideldakse läänest toodud elektroonikajäätmeid. Igal aastal veetakse üle 250 000 tonni elektroonikajäätmeid Ghanasse, kus neid käideldakse peaaegu apokalüptilistes tingimustes. Tuhanded lapsed ja täiskasvanud lammutavad silmapiirini ulatuval prügimäel monitore, telefone ja sülearvuteid, teised aga sulatavad lõkke kohal kaablitest vaske välja. „Tere tulemast Soodomasse” viib meid otse selle sünge paiga südamesse. Töölised tutvustavad meile Soodomat, kirjeldades põrgulikke töötingimusi.
Filmi kommenteerib Tallinna Ülikooli keskkonnakorralduse lektor Margus Vetsa
Režissöör Marianna Kaadi 2017. aastal valminud filmi aluseks on mitu paralleelselt arenevat venekeelse pere lugu. Filmitegijad jälgisid peaaegu nelja aasta jooksul 5-aastaselt eesti lasteaeda läinud Ksenijat ja Emiliat, eesti kooli eelistanud 7. klassi õpilast Marki ja Eestist Peterburi kõrgkooli õppima läinud abiturient Vitalit. Hirmud ja kõhklused, lootused ja frustratsioon, toimetulekud ja äpardused, lõimumine ja isolatsioon, keel ja identiteet – film püüab mõista probleeme, millega venekeelsed lapsed ja nende vanemad rinda pistavad. Hoolimata ohust oma identiteeti kaotada, üritavad peategelased meeleheitlikult eestikeelsesse ühiskonda integreeruda.
Filmile järgneb vestlus Irene Käosaarega, kes on endine integratsiooni sihtasutuse juhataja, praegu Narva riigigümnaasiumi direktor.
Filmiklubi toetavad kohaliku omaalgatuse programm ja MTÜ Mondo maailmakool.
Muusikaline dokumentaalfilm eesti rahva lemmikbändist Kukerpillid. Rohke muusikaga film viib vaataja meeleolukale teekonnale koos Eesti vanima ja populaarseima ansambliga Kukerpillid. Kevadest sügiseni antakse hulk kontserte Eesti eri paigus ja õpitakse ära plaadijagu uusi, spetsiaalselt neile kirjutatud lugusid eesti heliloojatelt, et tähistada oma 50. juubelit enneolematu kontserdiga suures kontserdisaalis.
Film on pühendatud kõigile laulikutele ja pillimeestele, kes hoiavad elus rahva muusikat.
Filmi näitab ja kommenteerib režissöör Raimo Jõerand.
Alates 10.septembrist saab Kehra Muuseumis uudistada Lembit Lõhmuse loodud eksliibriseid ja vabagraafikat Kehrast pärit kunstikoguja Andres Aruoja kogust.
Eksliibris on väikeseformaadiline trükis märkimaks raamatu omanikku. Suure panuse Eesti ja maailma eksliibrisekunsti arengusse on andnud sel aastal oma 75. sünnipäeva tähistav Lembit Lõhmus.
Oma esimese eksliibrise lõi ta 1982. aastal linoollõikes. Esimesed katsetused olidki just lihtsamini teostatavas linoollõike tehnikas, kuid hiljem sai südamelähedasemaks ja kunstilisi väljakutseid pakkuvamaks puugravüür ja vasegravüür. Oma suureks eeskujuks puugravüüri viljelemisel peab ta Richard Kaljot, hindab ka Arkadio Laigo, Ernst Kollomi, Esko Lepa ja Henno Arraku töid. Vasegravüüris on ta iseõppija, uurides selliste maailmakuulsate gravüürimeistrite nagu Czeslaw Slania, Hans Ranzoni, Werner Pfeileri töid. Uuema aja tehnikatest on ta kätt proovinud ka värvilises digigraafikas.
Tule uudistama, milliseid raamatuid on võimalik laenutada või hoopis tasuta endale koju viia.
12:15 ootame muuseumi ees oleva raamatukogu telgi juurde lapsi, kes soovivad osa võtta aardeküttide mängust. Auhinna võidab see, kes jõuab esimesena õige aarde koodiga telgi juurde tagasi.
Pärast väikest aadrejahti saab mõistada vihjete abil raamatu pealkirju …
Meeleolukat päeva!
Järjekordne Paberipäev on pühendatud tänavusele raamatukoguaastale ja Kehra raamatukogu 90. aastapäevale.
Muuseumis sees ja muuseumi ees on palju tegemist. Esinevad Heli Laulustuudio noored lauljad, etenduse annab Kehra Nukk, muuseumi ees on töötoad, kus saab õppida ise midagi uut paberist tegema, joonistada ja osavusmänge mängida. Kehra raamatukogu avab laenutuspunkti ja korraldab lastele raamatuteemalisi mänge. Suurematele inimestele on kavas Anija Valla Keskraamatukogu juhataja Anneli Alliku loeng tänapäeva raamatukogust ja saab minna jalutuskäigule, kus vaatame üle kõik kohad, kus raamatukogu Kehras olnud on.
Paberipäeva lõpetab Kehra Gümnaasiumi õpilaste muinasjututeemaliste paberist kostüümide moešõu.
Kirjutusmasinad on alles hiljuti ajalukku läinud, veel 30 aastat tagasi olid need igas kontoris ja toimetuses täiesti tavalised tööriistad. Enamasti töötasid nende taga noored neiud, kes olid saanud gümnaasiumis masinakirjutaja või sekretäri eriala. Korraldati ka kursuseid. Sõna tippmamsel on saksa keelest võetud laensõna ja oli enne Teist ilmasõda siin kaunikesti levinud sekretäri või masinakirjutaja tähenduses.
Näitusel on väljas poolsada masinat Valdo Prausti kogust. On võimalik ka proovida, kuidas kirjutusmasinal tippimine õnnestub.
Ljudmilla Saupõld (sünd. Tsimbrot) on kasvanud ja elanud Kehras. Ta on lõpetanud Kehra Keskkoolis 8 klassi ja Tallinna Kergetööstustehnikumi. Töötas Kehra õmblusateljees ja aastatel 1980–1991 rahvatööndusettevõtte Kodu Kehra jaoskonnas. Pärast seda kuni pensionile jäämiseni oli raudteel kaugesõidurongide vagunisaatja ja rongiülem.
Ljudmilla abiellus 1966. aastal Kehra poisi Viktor Saupõlluga. Neil on lapsed Urmas ja Nelli (Restov), 7 lapselast ja 2 lapselapselast.
Ljudmilla hobiks on olnud käsitöö, aga ka küpsetamine. Omaette kunstiteosed on tema tehtud tordid. Ta on kudunud, heegeldanud, tikkinud, õmmelnud nii oma perele riided selga kui nukkudele riideid ja lastele mänguasju. Tema õmmeldud on naisansambel Kodu esinemiskostüümid. Imepäraselt kaunid on tema ristpistes tikitud pildid, mida on näinud kogu Eesti rahvas Kanal 2 saates „100 erilist eestlast“.
Muuseumiööl on muuseumid kaua lahti, nii ka Kehra muuseum. Avatud on muuseum hommikust saati, saab tulla vaatama püsinäitusi ja näitust “Tippmamslite arsenal”.
Kell 18 Kehra Kunstidekooli kontsert
Kell 20 kõneleb kirjanik Tõnu Õnnepalu, millest unistas Tammsaare, kui sada aastat tagasi Kehra lähedal Kaunissaares oma esimest romaani kirjutas. Tänavu möödub sada aastat “Kõrboja peremehe” esmatrüki ilmumisest. Tõnu Õnnepalu kirjutas mahuka järelsõna viimasele, 2018 ilmunud väljaandele.
Konverentsiga tähistame 100 aasta möödumist Kehra vabatahtliku tuletõrjeühingu asutamisest. Kõne all on vabatahtliku tuletõrje ajalugu Eestis laiemalt, Kehra tuletõrjeseltsi ja Kehra tehase vabatahtliku tuletõrjekomando panus meie turvalisusesse. Aegviidu Vabatahtliku Päästeseltsi näitel tutvume vabatahtlike tegevusega tänapäeval.
Pärast lõunat on muuseumi ees päästetehnika näitus
Kell 14 esitleme Aivar Kari raamatut “Tuletõrjest eliitkomandoks”
