Näitusel on eksponeeritud rahvatööndusettevõtte Kodu Kehra jaoskonna toodangu näidiseid ning ka hilisemat toodangut ajast, kui ettevõte on tegutsenud teiste nimede all. Stendidel lühiülevaade firma ajaloost.
Vabariigi aastapäevale pühendatud muusikaline mõtisklus
Kontsert sarjast Maailm. Muusika. Meie. Kõlab eesti muusika – Heino Eller, Raimond Valgre jt
Esitavad Kaidi Russing (viiul), Eda Jürisoo (flööt), Farištamo Eller (klaver)
Kontserdile eelneb pidulik pärgade panek Kehra jaamahoone mälestustahvli juurde.
Muuseumiöö “Öös on aega”
Näitused, kohtumine ja kontsert
Ansambli Cú kontsert
Cú (loe: kuu) on värske duo, mis ühendab heliloojast harfimängijat Jaan Eerik Priksi ning iirlasest multiinstrumentalisti Brian F. Devaneyd. Nad seovad meditatiivseid harfil ja hangil loodud harmooniaid traditsiooniliste folgielementidega, lisades lugudele Iiri trummi Bodhráni ning kitarri. Kogu muusika komponeeritakse ühismängu käigus, kus eraldiseisvalt loodu ühiselt omavahel kokku põimitakse.
Interaktiivsete improvisatsioonide kontsert
Ootame teid INTERAKTIIVSETE IMPROVISATIOONIDE kontserdile – kõik võib olla muusika ja kõik võivad teha muusikat!
Kel on, võtab kaasa oma pilli!
Kontsert toimub Kehra Noortekeskuse projekti raames: TEHNOOVUS: TEHNOLOOGIA, NOORUS+LOOVUS
Rahakunst ja Eesti 1918–2018 (2019)
- aastal tähistas Eesti Vabariik 100. aastapäeva. Oma riigi ajaloo üle arutades võeti Eesti Kunstimuuseumi ja Eesti Panga ühisnäitusel „Rahakunst“ (01.12.2018 – 10.03.2019, Mikkeli muuseum) luubi alla küsimus: Kuidas peegeldavad saja aasta jooksul Eesti inimeste rahakotist läbi käinud rahatähed Eesti riigi lugu ja eestlaste identiteeti?
Eestis käibinud rahatähtedel on kujutatud väga erinevaid inimesi ning ühel või teisel põhjusel tähtsaid (mälu)paiku, aga ka kunstiklassikat. Näiteks selliseid eesti kunsti tähtteoseid nagu Johann Köleri „Ketraja“, August Weizenbergi „Koit“ ja „Hämarik“ või Eduard Wiiralti „Viljandi maastik“. Samas on Eesti rahakujundusest ja -ajaloost saanud inspiratsiooni mitmed eesti kunstnikud, näiteks Siim-Tanel Annus, Mall Nukke või Eva Sepping.
Kehra muuseumis tutvustab Eesti rahakunsti teemat Kehra kooli vilistlane, Tallinnas toimunud näituse üks kuraatoritest, kunstiajaloone Tiina-Mall Kreem.
Kõik huvilised on oodatud!
NB!
- Kel on, võib kodust kaasa võtta mõne vana Eestis aastast 1918 käibinud rahatähe, olgu paberraha või mündi.
- Võimalik on mälestuseks ja oma seniste teadmiste täiendamiseks osta ka raamat „Rahakunst ja Eesti 1918–2018“.
Eesti keeletehnoloogia aastal 2019
Tänavune aasta on eesti keele aasta ja november eestikeelse teaduse ja keeletehnoloogia kuu. Sel puhul kõneleb muuseumis Kehra mees, Ida-Soome (Joensuu) ülikooli professor Einar Meister. Keeletehnoloogia tegeleb teksti ja kõne arvutitöötluseks vajalike meetodite uurimise ja rakenduste arendamisega. See valdkond on saanud eriti aktuaalseks käesoleval sajandil, mil info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamine on meie igapäevaelu lahutamatu osa. Arvatakse, et tulevikus jäävad püsima vaid need keeled, millel on olemas piisav keeletehnoloogiline tugi, st keeled, mille jaoks on loodud arvutiprogrammid teksti analüüsiks, kõne automaatseks tuvastamiseks ja sünteesiks, masintõlkeks, suuliseks dialoogiks arvutiga jm.
Ettekandes käsitletakse keeletehnoloogia olemust ja selle rolli infoühiskonnas ning tutvustatakse eesti keele jaoks loodud tehnoloogilisi lahendusi ja nende kasutusvõimalusi.
Eesti meeste valikud Teises maailmasõjas
Eesti sõjaajaloo kirjanik Hanno Ojalo kõneleb eesti meeste valikutest Teises maailmasõjas. Valikuid oli palju – Saksa sõjaväkke või punaarmeesse, Soome vabatahtlikuks või hoopiski metsa. Mindi veel mujalegi. Loeng on osutunud menukaks juba paljudes Eesti paikades.
Loengule lisandub ajalooraamatute müük.
Hõimupäevad Kehra muuseumis. Udmurtidest ja nende kultuurist
Udmurdi keele ja kultuuri kandja, luuletaja ja tõlk Mush Nadii ehk Kehra kooli õpetaja Nadežda Pchelovodova kõneleb eestlaste sugulasrahvast udmurtidest. Loeng on eesti keeles.
Uus raadio
K.U.B.U teatri etendus “Uus raadio” kõneleb lustakal moel noorte õpetajate elust. Autor ja ühtlasi peategelase kehastaja on 2005. aastal Kehra kooli hõbemedaliga lõpetanud Laura Pürjema. Aegviidust pärit Laura on töötanud Kihnu saarel ja õpetab praegu Kolga koolis.
Sõnumitooja 10.10.2018: “Laura Pürjema on Kolga kooli loodusainete õpetaja ja juhtiv persoon üleriigilises projektis Digipööre. Ta osaleb kahes üleriigilises projektis – innovatiivsete õppevahendite tegemine ja teadlaste öö festival.”
Tema näidend “Võõrandumine” valiti Eesti Teatri Agentuuri 2018. aasta laste- ja noortenäidendite võistluse üheks võitjaks. Võistlus toimus koostöös Eesti Lastekirjanduse Keskuse, VAT Teatri ja NUKU teatriga.
Kolga õpilased on esinenud tema näidenditega edukalt festivalidel.