Esinevad Anija ja Kose valla rahvatantsurühmad
Dokumentaalfilm Savvusanna sõsarad
Eesti esimese dokumentaalfilmina maineka Sundance´i filmifestivali võistlusprogrammis esilinastunud „Savvusanna sõsarad“ on kaasaegne portreefilm naistest, kes suitsusauna kaitsvas pimeduses kokku tulevad, oma sügavamaid saladusi jagavad ning kehasse kogunenud häbi ja valu maha pesevad. „Savvusanna sõsarad“ tutvustab ka Lõuna-Eesti suitsusauna kombestikku („savvusanna kombõ“), mis on kantud UNESCO inimkonna vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja.
Filmi „Savvusanna sõsarad“ režissöör ja stsenarist on Anna Hints. Produtsent on Marianne Ostrat (Alexandra Film, Eesti), kaasprodutsendid on Juliette Cazanave (Kepler22 Productions, Prantsusmaa), Hlín Jóhannesdóttir (Ursus Parvus Island) ja Eero Talvistu † (Eesti). Filmi operaator on Ants Tammik, monteerijad Hendrik Mägar, Tushar Prakash, Qutaiba Barhamji, Martin Männik ja Anna Hints. Heli salvestas Tanel Kadalipp ja Patrick McGinley. Helirežissöör on Huldar Freyr Arnarson ning heliloojad Edvard Egilsson ja ansambel EETER (Anna Hints, Marja-Liisa Plats, Ann Reimann).
Alla 12 a. mittesoovitatav
Dokumentaalfilm Vetelkõndija
Vetelkõndija” on film naiseks olemisest, jutustatuna läbi armastatud poetess Kristiina Ehini elu ja loomingu. Tema ausad, ilusad ja valusad jagamised avavad meile, millistest kogemustest on ta pidanud läbi tulema, et kasvada selleks naiseks ja poeediks, kellena me teda täna tunneme. Ükskõik kui muinasjutuline filmi peategelase elu ja isiksus kõrvaltvaatajale paistab, vähesed aimavad, kuidas ta ise selle muinasjutu enda elus reaalsuseks on loonud. See film puudutab paljude vaatajate südameid. Naised leiavad siit kindlasti rohkelt äratundmist, meestel aitab see ehk paremini mõista õrnema soo hingeelu.
Filmis on teemasid, mida Kristiina nõustus esmakordselt jagama “Vetelkõndija” võtetel.
Koos Kristiinaga on kinolinal ka abikaasa Silver Sepp, ema Ly Seppel-Ehin, õde Eliisa Ehin, ansambel Naised Köögis ja paljud teised.
Apteeker Melchior. Timuka tütar
Keskaegse krimipõneviku kolmandas filmis juhtub Melchiori naine Keterlyn jõhkra kallaletungi tunnistajaks. Tundmatu noormehe elu õnnestub päästa, kuid mälu kaotanud ohver ei tea, kes ta on ja kuidas enda jaoks võõrasse Tallinnasse sattus.
Sündmuskohalt leitud sõrmus juhatab Melchiori öise vennaskonna jälile, küsimusi tekitab ka laadapäeval esinenud veiderdajate trupp. Hirmuäratavad märgid vihjavad, et ohus pole üksnes tapmiskatsest toibuv tundmatu, vaid ka teda ravivad Melchior ja Keterlyn.
Samal ajal saabub linna paavsti saadik, keda teatakse halastamatu nõiakütina…
Apteeker Melchiori triloogia põhineb raamatumüügi edetabelite tipust tuntud Apteeker Melchiori romaanidel. Stsenaristid Indrek Hargla, Elmo Nüganen ja Olle Mirme põimisid triloogia kolmanda filmi stsenaariumis raamatust “Apteeker Melchior ja Timuka tütar” tuntud tegelased ja sündmused täiesti uute ja põnevate, filmi jaoks loodud keerdkäikudega.
Filmi režissöör on Elmo Nüganen (Nimed marmortahvlil, 1944), produtsentideks on Taska Film (O2, Fred Jüssi. Olemise ilu, Talve, Klassikokkutulek, Nimed Marmortahvlil, 1944), Nafta Films (O2, Supilinna salaselts), Apollo Film Productions (Talve, Vanamehe film, Soo ) ja HansaFilm (Tõde ja õigus). Apteeker Melchiori film valmib Eesti-Saksa-Läti-Leedu koostöös, kaastootjateks on Maze Productions Saksamaalt, Film Angels Productions Lätist ja InScript Leedust. Operaator on Mihkel Soe, kunstnik Matis Mäesalu, monteerija Marion Koppel, helilooja Liina Sumera, eriefektide juht Jan Viljus.
Režissöör: Elmo Nüganen
Anija Valla Lasteaiad TEATRI FESTIVAL 17.04-19.04
Anija valla mälumänguturniir
Ootame kuni 5-liikmelisi võistkondi iga kuu esimese teisipäeva õhtul Kehra rahvamajja, et heas seltskonnas veidi pead murda.
Osalustasu 7 eurot võistkonna kohta.
Osalustasudest kujuneb suve alguseks auhinnafond.
Küsimused koostab ja mängu juhib Mart Schmeidt.
ANIJA VALLA LAULULAPS 2023
Laulukonkurss “Anija valla laululaps 2023” toimub 22. aprillil algusega kell 17:00 Kehra Rahvamajas.
Osaleda võivad kõik Anija vallas sissekirjutust omavad lapsed vanuses 3-18 eluaastat (ka 19aastased, kui õpivad veel koolis).
Juhendi ja ankeedi osalemiseks saab küsida e-kirja teel: kultuurikeskus@anija.ee
Raimo Jõeranna film “Gorikaturist” Kehra Rahvamajas
Filmi kommenteerib kohapeal autor Raimo Jõerand.
“Gorikaturist” on animatsiooniga dokfilm ülipopulaarsest karikaturistist Gorist, kelle saatus möödunud sajandi alguse Eestis näitab võimu ja vabaduse vahekorda nagu peeglis. Gori (1894-1944) fellinilikus maailmas segunevad farss ja draama, palagan ja suur poliitika. Ei ole teemat, mida Gori pliiats ei pilaks, kuni tuuled pöörduvad ja suid hakatakse sulgema. Võim koondub uute diktaatorite kätte. Ja see võim ei karda
midagi rohkem kui enda naeruväärsust. Samas on vaenlase naeruvääristamine üks tema tõhusamaid relvi.
Raimo Jõeranna film “Gorikaturist” räägib andest. Kunstniku ahvatlusest oma annet pillata ja jagada, kui seda saadab aplaus, ja kohustusest annet teenida ka siis, kui see viib sind otse hukatusse. See on põiming dokumentaalsest jutustusest ja grotesksest animatsioonist. Film mehest, kes joonistas end surnuks.
Korraldab MTÜ Kehra Raudteejaam.
Filmi näitamist toetab kohaliku omaalgatuse programm.
Film on külastajatele tasuta
Naisrahvatantsurühm PÄIKESERATAS sünnipäevaeetendus „Vaeslaps ja talutütar”
Kehra Rahvamaja rahvatantsurühm Päikeseratas käib juba 10. aastaringi.
Toonane rahvamaja juhataja Kristiina Oja andis tõuke noorema naisrühma kogunemisele. Rühm alguseks loemegi 18. sept. 2012. a. Juhendajaks sai Janne Kuuskla. Praegune juhendaja Maarika Tuttelberg liitus rühmaga 2015. aasta hooajal. Päikeseratta tantsijate kohta saab ainult kiidusõnu öelda. Nad on töökad ja tublid, läbinud nii mõnedki suurte tantsupidude ülevaatustesõelad ja saanud loa peol oma koduvalda esindada.
Seekordne sünnipäevaetendus kannab pealkirja „Vaeslaps ja talutütar” ja toimub Kehra Rahvamajas 1. aprillil 2023. Tuleb üks kiiksuga lugu aga on ikkagi naljapäev.
Aeg tormab, tantsijad vahelduvad aga see on loomulik, pered suurenevad ja väikesed lapsed vajavad ema hoolt. Alati on rõõm kogeda, kuidas pausi teinud tantsijad rühma tagasi tulevad. Tantsimine on elustiil ja kes kord on andnud tantsule käe ja südame, jääb alatiseks sellele truuks.
Indrek Ilometsa fotonäitus Kehra Rahvamajas
Näitusel on ka foto, millega loodusfotovõistlusel Vereta Jaht, võitis Indrek Ilomets esikoha.
Fotonäitus on vaatamiseks Kehra Rahvamajas kuni 10. aprillini.