Tornimäe Näiteselts toob laupäeval, 8. juulil Voose Rahvamajja etenduse Pansionaat “Eluratas”.
Lugu elust enesest läbi huumorivõtme. Võru murdest tõlgitud, Airika Saamo “Kae kos pandse plõnni” ainetel.
Tornimäe Näiteselts toob laupäeval, 8. juulil Voose Rahvamajja etenduse Pansionaat “Eluratas”.
Lugu elust enesest läbi huumorivõtme. Võru murdest tõlgitud, Airika Saamo “Kae kos pandse plõnni” ainetel.
Keskaegse krimipõneviku kolmandas filmis juhtub Melchiori naine Keterlyn jõhkra kallaletungi tunnistajaks. Tundmatu noormehe elu õnnestub päästa, kuid mälu kaotanud ohver ei tea, kes ta on ja kuidas enda jaoks võõrasse Tallinnasse sattus.
Sündmuskohalt leitud sõrmus juhatab Melchiori öise vennaskonna jälile, küsimusi tekitab ka laadapäeval esinenud veiderdajate trupp. Hirmuäratavad märgid vihjavad, et ohus pole üksnes tapmiskatsest toibuv tundmatu, vaid ka teda ravivad Melchior ja Keterlyn.
Samal ajal saabub linna paavsti saadik, keda teatakse halastamatu nõiakütina…
Peaosades: Märten Metsaviir, Maarja Johanna Mägi, Alo Kõrve, Karl Robert Saaremäe, Ott Raidmets, Hele Kõrve, Andres Mähar, Jan Uuspõld.
Režissöör: Elmo Nüganen, kestvus 1h 35min. Pilet 5€/4€
MS-12
Kutsume Teid makrameetehnikas purgi kaunistamise töötuppa
Esimese Eesti dokumentaalfilmina maineka Sundance´i filmifestivali võistlusprogrammis esilinastunud ja seal maailmakino dokumentaalfilmide võistlusprogrammi parima režissööri preemia võitnud „Savvusanna sõsarad“ on kaasaegne film naistest, kes suitsusauna kaitsvas pimeduses kokku tulevad, oma sügavamaid saladusi jagavad ning kehasse kogunenud häbi ja valu maha pesevad.
Film tutvustab ka Vana-Võromaa suitsusauna kombestikku („savvusanna kombõ“), mis on kantud UNESCO inimkonna vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja.
Filmi „Savvusanna sõsarad“ režissöör ja stsenarist on Anna Hints.
Mittesoovitav-12.a
“Vetelkõndija” on film naiseks olemisest, jutustatuna läbi armastatud poetess Kristiina Ehini elu ja loomingu. Tema ausad, ilusad ja valusad jagamised avavad meile, millistest kogemustest on ta pidanud läbi tulema, et kasvada selleks naiseks ja poeediks, kellena me teda täna tunneme. Ükskõik kui muinasjutuline filmi peategelase elu ja isiksus kõrvaltvaatajale paistab, aimavad vaid vähesed, kuidas ta ise selle muinasjutu enda elus reaalsuseks on loonud. See film puudutab paljude vaatajate südameid. Naised leiavad siit kindlasti rohkelt äratundmist, meestel aitab see ehk paremini mõista õrnema soo hingeelu.
Filmis on teemasid, mida Kristiina nõustus esmakordselt jagama alles “Vetelkõndija” võtetel.
Koos Kristiinaga on kinolinal ka abikaasa Silver Sepp, ema Ly Seppel-Ehin, õde Eliisa Ehin, ansambel Naised Köögis ja paljud teised.
Tule 25. märtsil Voose Rahvamajja MAKRAMEE TÖÖTUPPA, õpime üheskoos selgeks põhisõlmed ning punume ühe punutise. Juhendab Kati Kuusmann.
Osalustasu 10 eur. Registreeri oma osalus tel 5395 5318
Suvitajad” on kirge ja nalja täis suvine komöödia, mis põhineb Juhan Smuuli samanimelisel jutustusel. Film valmis seoses armastatud kirjaniku sajanda sünniaastapäevaga ning on ühtlasi ka austusavaldus samal algmaterjalil põhinevale kultuskomöödiale “Siin me oleme”. Imekaunil Muhu saarel toimuv legendaarne lugu on toodud julgelt tänapäeva, sest Smuuli terane nägemus vastandlikest inimtüüpidest on ajatu.
Kalur Ärni on otsustanud kehva kalasaagi tõttu jaaniajaks suvitajad võtta. Plaan pole ju paha, kuid tema kaunisse Muhumaa tallu saabuvad vägagi tülikad külalised: proua Sohvia, tema abikaasa Johan, nende poeg Juunior ja Sohvia kaunitarist õde Erna koos oma ärimehest kavaleri Ivoga. Juba esimesest pilgust on selge, et Ärnil ja tema naisel Lainel läheb selle seltskonnaga raskeks. Pealinnast saabunud suvitajad pakatavad tähtsusest ja nõuavad erikohtlemist, samas on nende klantsi pealispinna all piinlikke saladusi. Kuid jagelustesse tõmmatud maarahvas avastab nüüd ka enda elus üllatavaid kitsaskohti. Lugu muutub veelgi vürtsikamaks kui intriigide keskel tärkab pererahva tütre ja suvitajate poja vahel tõeline armastus. Naljakate segaduste ja noorusliku armastusloo saatel minnakse vastu jaaniööle ning koos võimsa lõkkega sütivad peoplatsil ka viimseni pingule timmitud kired.
Kestvus 90min, pilet 5€/4€
Eduard Bornhöhe samanimelisel jutustusel põhinev mängufilm „Kuulsuse narrid“ viib vaataja aega, kus eestlaste rahvuslik iseteadvus oli alles tärkamas. Komöödia peategelasteks on mehed, kelle rinnus pakitseb soov oma rahvale midagi igavikulist kinkida – olgu selleks siis õhus lendav imemasin või maakeeli kirja pandud väärtkirjandus.
Kolkakülast saabub tillukesse provintsilinna Saalomon Vesipruul, kes, pärast mitmeid põrumisi erinevates ametites, otsustab läbi lüüa vabakutselise kirjanikuna. Ta rendib endale väikese toakese pesunaisest üksikema Agnese tagasihoidlikus elamises. Paraku pole Vesipruuli üllad kavatsused määratud teostuma, sest oma kutsumusse sisse elades tuleb tal tutvust teha oma naabri – looduseuurija ja leiutaja Jaan Tatikaga. Saatuse tahtel ja paljude iseäralike juhtumiste tõttu ei sünni siit suurt ja südamlikku sõprust, vaid risti vastupidi – otsatu vastastikune vihkamine. Olukorda ei tee sugugi lihtsamaks seegi, et Saalomon korteriperenaises oma muusat näeb. Tatikal on Agnesega sootuks omad plaanid ja nende nimel on ta valmis tulest ja veest läbi minema. Sortsu õli valab tulle ka liiakasuvõtjast Värdi, kel samuti kahtlaselt tihti Agnese juurde asja. Ka Agnesel on omad soovid ja unistused – leida armastus, kes suudaks olla isaks tema väänkaelast pojale.
„Kuulsuse narrid“ on film kõrgetest püüdlustest rasketel aegadel. Lugu sellest, kuidas utoopiliste ideaalide teostumine võib takerduda kõige maisematesse asjadesse ja mis seal salata – ka ande ja vaimse ettevalmistuse puudumisse .