SA Anija Valla Spordimaailm korraldab Anija valla inimestele sõidu Kuusalu ujulasse!
Detsembrikuu väljasõidud toimuvad 5. ja 19. detsembril.
Buss väljub Kehra spordihoone eest kell 18.30. Külastusaeg kestab 2 tundi. Tagasi Kehrasse väljub buss kell 21.00.
Piletid:
*bussipilet tuleb osta Kehra Spordihoone kassast: täiskasvanud 4€
õpilased ja penionärid 3€
*ujula pilet (2h) tuleb osta Kuusalu Spordikeskusest:
täiskasvanud 3,80€
õpilased ja pensionärid 2,50€
Osavõtuks on vajalik eelregistreerimine spordihoone administraatori juures või telefonil 608 4175.
NB! Kohtade arv on piiratud
Lisaks suurele basseinile on ujulas:
– lastebassein – suurim sügavus on 58 cm, veetemperatuur keskmiselt 33 kraadi;
– mullivann, kuhu mahub korraga kuni 4 inimest, veetemperatuur on 33 kraadi;
– leilisaun ja aurusaun eraldi nii naiste kui meeste pesuruumis.
Eesti saalijalgpalli meistrivõistlused
Batsafe saaliliiga 5. voor
Naiste käsipalli karikavõistluste korduskohtumine.
Esimese mängu võitis tulemusega 27:25 SK Tapa. Finaali pääseb kahe mängu kokkuvõttes parim naiskond.
- aastal tähistas Eesti Vabariik 100. aastapäeva. Oma riigi ajaloo üle arutades võeti Eesti Kunstimuuseumi ja Eesti Panga ühisnäitusel „Rahakunst“ (01.12.2018 – 10.03.2019, Mikkeli muuseum) luubi alla küsimus: Kuidas peegeldavad saja aasta jooksul Eesti inimeste rahakotist läbi käinud rahatähed Eesti riigi lugu ja eestlaste identiteeti?
Eestis käibinud rahatähtedel on kujutatud väga erinevaid inimesi ning ühel või teisel põhjusel tähtsaid (mälu)paiku, aga ka kunstiklassikat. Näiteks selliseid eesti kunsti tähtteoseid nagu Johann Köleri „Ketraja“, August Weizenbergi „Koit“ ja „Hämarik“ või Eduard Wiiralti „Viljandi maastik“. Samas on Eesti rahakujundusest ja -ajaloost saanud inspiratsiooni mitmed eesti kunstnikud, näiteks Siim-Tanel Annus, Mall Nukke või Eva Sepping.
Kehra muuseumis tutvustab Eesti rahakunsti teemat Kehra kooli vilistlane, Tallinnas toimunud näituse üks kuraatoritest, kunstiajaloone Tiina-Mall Kreem.
Kõik huvilised on oodatud!
NB!
- Kel on, võib kodust kaasa võtta mõne vana Eestis aastast 1918 käibinud rahatähe, olgu paberraha või mündi.
- Võimalik on mälestuseks ja oma seniste teadmiste täiendamiseks osta ka raamat „Rahakunst ja Eesti 1918–2018“.
Laupäeval, 7. detsembril kell 17 Kehra Gümnaasiumi aulas Anija valla isetegijate jõulukontsert.
Pühapäeval, 1. detsembril kell 16 Advendikontsert. Esinevad Harju – Jaani Meeskoor, Heli Laulustuudio Naiskoor, kooride solistid ja anasamblid. Advendiküünla süütab Harju – Jaani koguduse õpetaja Jaan Nuga.
Laupäeval, 23. novembril kell 12 kogupere kinopäev kakao ja sõõrikutega. Linastub animafilm „Pääsuke Manou“.
Pääsuke, täpsemalt piiritaja ehk piirpääsuke Manou, kasvab siiras usus, et on kajakas. Ta püüab iga hinna eest ujuma õppida, kala püüda ja lennata nagu suured tugevad kajakad. Ühel hetkel ta aga mõistab, et temast ei saa kunagi tõelist kajakat. Manou lahkub kodupesast ja kohtub teiste pääsukestega. Tema endistele ’’liigikaaslastele’’ see muidugi ei meeldi. Kuid juhuse tahtel saab Manoust, kes on vapper kui kajakas ja nutikas kui pääsuke, tõeline kangelane!
Neljapäeval, 19. detsembril kell 19 toimub Kehra Rahvamajas Urmas Sisaki autorikontsert “Tähistaeva õhtu”. Esinevad Lauri Väinmaa klaveril , Jüri Ivaski stellaariumi programm , legende jutustab Urmas Sisask.
“Põhjapolaartaevas” on Urmas Sisaski värskeim klaveriteos. See
22 – osaline tsükkel paneb väärika punkti tema 88 – osalisele “Tähistaeva tsüklile”, mis katab muusikaga kogu nähtava taevalaotuse. “Tähistaeva tsüklis” on kõik 88 tähtkuju saanud muusikalise vaste. Igal palal on lisaks tähtkuju nimele alapealkiri, mis kirjeldab selle olemust ja tundeid, mis autorit pala luues valdasid.
Tsükli eelmiste osade “Põhjataevas”, “Lõunataevas” ja “Ekvaatoritaevas” järel toob “Põhjapolaartaevas” meid tagasi meie armastatud põhjamaa tähistaevasse. Suur Vanker, Kassiopeia, Veomees, Kaksikud ja teised tuntud tähtkujud on siin kõrvuti vähem tuntute ja salapärasematega nagu Pegasus, Herkules, Vähk ja Lohe. Tohutu Kaelkirjak on kõrvuti pisikese Hobusega, tsükli lõpetab lummav Põhjakroon.
Loodusrahvad on tähistaevast loonud hulgaliselt müüte. Nad elasid kooskõlas taeva ja maaga, tähistaevas nende kohal ja maa nende jalge all olid üks tervik. Kontserdil jutustab tähtkujude muusika vahel põhjarahvaste tähemüüte Urmas Sisask. Tähistaevas jõuab meieni ka nähtavana – esinejaid ümbritseb salapärane ja imekaunis taevalaotus kogu omas täiuses.
“Tähistaeva õhtu” on suur tähistaevaga koosolemise, selle kuulamise ja vaatamise, looduskõiksusse sulandumise õhtu.
Saalijalgpalli rahvaliiga 1. voor Kehra spordihoones
Avatud kohvik ja tribüün, mängib muusika.
