Anija valla meistrivõistlused saalijalgpallis toimuvad 10. korda.
Varasemad meistrid:
2014 Kooli II
2015 Põrgupõhja
2016 Põrgupõhja
2017 Põrgupõhja
2018 Retro Company
2019 Retro Company
2020-2022 Retro Company
2023 Anija JK Põrgupõhja
2024 Põrgupõhja
Saalijalgpalli rahvaliiga
Mängitakse 2×30 min jooksvat aega
EESTI VABARIIK 107 ANIJA VALLAS
Kehra Gümnaasiumi aulas kell 18:00
Anija valla aasta tunnustuste üleandmine
Esinevad Kehra Gümnaasiumi tütarlastekoor, segakoor Hannijöggi ja Kehra Kunstidekool
Volikogu esimehe ja vallavanema vastuvõtt
Pidu ansambliga Rulli Magneetik
Avatud puhvet
Sissepääs prii
Aga Mina on väga iseäralik tüüp. Ta tuli oma koduplaneedil toimuvast maavärinast puhkama. Nimelt oli ta kuulnud, et meil siin mingeid maavärinaid ei ole ja elu on väga turvaline. Loo käigus saavad aga nii Aga Mina kui etendust jälgivad lapsed teada, et ohud varitsevad meid igal pool ja erinevalt maavärinast on neid ohtusid tänu oskuslikule käitumisele võimalik vältida.
Etenduses räägitakse lahti ohud, mis võivad tekkida:
Etenduse käigus õpivad lapsed koos Aga Mina´ga õigeid valikuid tegema, et tekkida võivaid traumasid ennetada. Lapsedki võiksid pärast etenduse vaatamist endalt küsida: “AGA MINA? Kuidas toimiksin mina nendes olukordades nii, et ma terveks jääksin”? Kui nii peaks minema, siis on etendus oma eesmärgi täitnud.
Etenduse lõpus korratakse koos lastega üle kõik saadud teadmised ja lauldakse lõpulaul.
Alaveres elanud Esta Matla (1955 – 2023) parandas ja korrastas vanu nukke, kes olid juba ära visatud või polnud enam mängimiseks vajalikud. Mingil ajal hakkas ta nendest koostama ka näitusi, mis olid paljudes raamatukogudes ja rahvamajades. Näitusel on väljas ka tema enda koostatud albumid oma nukkudest ja näitustest.
Ta jõudis parandada umbes 400 nukku. Kehra muuseumi näitusele on jõudnud nendest 168. Näitus on avatud sügiseni.
Usujuhi tütar Aurora sõidab abikaasa Joonasega oma vanemate juurde pulma aastapäeva tähistama. Samal ajal üritab naisega ühendust saada tema endine salaarmuke Lenny. Abikaasale ei jää see aga märkamatuks.
Aastapäeva tähistamisest kujuneb välja pereväärtusi ülistav vaatemäng, millega Aurora isa Valdek tahab järgijaile luua pilti ideaalsest peremudelist.
Paralleelselt käivitub teine ajatasand ning vaatajad lennutatakse ajas aasta tagasi, otse Aurora ja Lenny ootamatu ja tulise armuloo keskmesse, mille käigus tõmbab mees Aurora oma pöörasesse maailma.
Osades Johanna Maarja Mägi, Jörgen Liik, Ott Kartau, Karin Rask, Indrek Taalmaa, Rea Lest ja paljud teised.
Filmi stsenaristid ja režissöörid on Rain Tolk ja Andres Maimik.
Usujuhi tütar Aurora sõidab abikaasa Joonasega oma vanemate juurde pulma aastapäeva tähistama. Samal ajal üritab naisega ühendust saada tema endine salaarmuke Lenny. Abikaasale ei jää see aga märkamatuks.
Aastapäeva tähistamisest kujuneb välja pereväärtusi ülistav vaatemäng, millega Aurora isa Valdek tahab järgijaile luua pilti ideaalsest peremudelist.
Paralleelselt käivitub teine ajatasand ning vaatajad lennutatakse ajas aasta tagasi, otse Aurora ja Lenny ootamatu ja tulise armuloo keskmesse, mille käigus tõmbab mees Aurora oma pöörasesse maailma.
Osades Johanna Maarja Mägi, Jörgen Liik, Ott Kartau, Karin Rask, Indrek Taalmaa, Rea Lest ja paljud teised.
Filmi stsenaristid ja režissöörid on Rain Tolk ja Andres Maimik.
Usujuhi tütar Aurora sõidab abikaasa Joonasega oma vanemate juurde pulma aastapäeva tähistama. Samal ajal üritab naisega ühendust saada tema endine salaarmuke Lenny. Abikaasale ei jää see aga märkamatuks.
Aastapäeva tähistamisest kujuneb välja pereväärtusi ülistav vaatemäng, millega Aurora isa Valdek tahab järgijaile luua pilti ideaalsest peremudelist.
Paralleelselt käivitub teine ajatasand ning vaatajad lennutatakse ajas aasta tagasi, otse Aurora ja Lenny ootamatu ja tulise armuloo keskmesse, mille käigus tõmbab mees Aurora oma pöörasesse maailma.
Osades Johanna Maarja Mägi, Jörgen Liik, Ott Kartau, Karin Rask, Indrek Taalmaa, Rea Lest ja paljud teised.
Filmi stsenaristid ja režissöörid on Rain Tolk ja Andres Maimik.
Soodne laomüük – uued riided Soomest. Naistele, meestele, lastele.
See on lugu kolmest erinevast põlvkonnast Siberi eesti naisest, kelle esivanemad saadeti 19. sajandil kurjategijatena Eestist välja. Vangla asemel satuti aga paradiisi – viljakale maale, kus inimesed ehitasid kiiresti oma elu üles. 170 aastat hiljem on olukord pöördunud: kes on juba “siinse eluga ära harjunud”, kelle jaoks on aga sõja-eelõhtu viimane aeg pöörduda ringiga tagasi paradiisi, mis sedapuhku on Eesti.
Režissöör Eva Sepping (1978) on kunstnik, kes töötanud peamiselt videomeediumiga. Lõpetanud Tartu Ülikoolis ajaloo (2003) ja Eesti Kunstiakadeemias interaktiivse multimeedia (2009). Oma EKA õpingute ajal uurinud rahvusidentiteediga seotud teemasid ning teinud ka vastavasisulisi näitusi (2010-2015) nii Eestis kui piiri taga. Hetkel tegutseb ta vabakutselisena, kunstiprojektides osaleb pisteliselt ning on osalise koormusega õpetaja Tartu Kunstikoolis. “Rändajad” (2024) on tema debüütfilm.