Täiskasvanutele – Anija valla kalender

Sohvik Cup XIV

14. Sohvik Cup jalgpalliturniir tuleb 18. juulil! Turniir toimub algusega kell 14.00 ning lõppeb umbes kell 20.00. Väljaku mõõtmed on 52×34 meetrit ning korraga on ühest meeskonnast väljakul 5+1 mängijat (max 10 mängijat meeskonnas).
Registreerimine on juba avatud! Turniirile pääsevad 10 kiiremat! Registreerimiseks kirjuta võistkonna nimi ja esindaja kontaktid info@anijaunited.ee. NB! Võistkonna esindaja peab olema vähemalt 18aastane ning viibima turniiri ajal staadionil.

Kuni 1. juulini (k.a.) on registreerimistasu 100€, peale 1. juulit 110€ ning turniiripäeval kohapeal 125€.
Registreerimistasu saab maksta SK ANIJA UNITED EE262200221058495530 (Swedbank), selgitus “Sohvik Cup 2026” või kohapeal sularahas.

Võistkonna esindaja peab olema staadionil vähemalt 30 minutit enne oma tiimi esimese mängu algust, tasuma registreerimistasu ning täitma võistkonna nimekirja.
________________________________
Turniirisüsteem ja reeglid:
– Hiljemalt 16. juulil moodustatakse loosiga kaks 5-liikmelist alagruppi
– Võistkonda võib registreerida max 10 mängijat, 2026 hooajal 2. liigas ja kõrgemal tasemel mänginud mängijaid kasutada pole lubatud. 2. liiga B tasandi mängijad on lubatud.
– Võistlema lubatakse mängijad sünniaastaga 2012 ja varem. Nooremate (2013-2014) mängijate puhul on vajalik lapsevanema kirjalik luba.
– Igale võistkonnale on tagatud koos kohamängudega vähemalt neli mängu
– Mänguaeg alagrupis ja madalamate kohtade mängudel 2 x 10, poolfinaalidest alates 2 x 12 minutit
– Poolajal on ette nähtud 1-minutiline joogipaus, seejärel jätkatakse koheselt mänguga
– Mängitakse kahel väljakul mõõtmetega 52x34m
– Väljakul võistkonnast korraga 5+1 mängijat
– Mängitakse jooksvate vahetustega, kusjuures vahetusi tohib teha vaid mängupauside ajal
– Mängus ei kehti suluseisureegel
– Palli lahtimängimisel peavad vastasmängijad olema vähemalt 6 meetri kaugusel pallist
– Karistusala pikkus on 9 meetrit
– Mängus määratud penalteid sooritatakse väravast 9 meetri kauguselt, karistusala joonelt
– Juhul kui mängija saab teise kollase või otse punase kaardi, siis ta eemaldatakse väljakult mängu lõpuni ja a) meeskond jätkab jooksva poolaja lõpuni vähemuses b) tõsise rikkumise korral on kohtunikul õigus määrata lisakaristus.
– Mängijatel on soovitatav kanda säärekaitsmeid
– Ühe võistkonna mängijatel on soovitatav kanda sarnast värvi mängusärke koos numbritega, nende puudumisel tagab korraldaja eraldusvestid. Igale mängijale tuleb registreerimislehel igal juhul määrata number. Juhul kui puudub numbriga särk, siis võimalusel kasutada numbriga pükse.
– Võit alagrupis annab 3, viik 1, kaotus 0 punkti
– Võrdsete punktide korral määrab paremuse alagrupis:
1. omavaheline mäng
2. omavaheliste mängude väravate vahe
3. üldine väravate vahe
4. üldine löödud väravate arv
5. bullitid (3)
– Poolfinaalidesse pääsevad mõlema alagrupi kaks paremat, ülejäänud mängivad välja madalamad kohad
– Sõelmängudes järgnevad viigiliselt lõppenud normaalajale bullitid, mõlemast võistkonnast määratakse kolm lööjat. Juhul kui kolme lööja järel pole võitja selgunud, jätkatakse löömist esimese eksimuseni.
Bullit algab kohtuniku vile peale keskjoonelt. Lööja peab kümne sekundi jooksul palli väravasse lööma. Juhul kui kümne sekundi jooksul pole pall ületanud väravajoont, siis loetakse sooritus ebaõnnestunuks. Tagasipõrkuvad pallid võib lüüa väravasse, juhul kui kümme sekundit pole möödas!

SPORTLAND KÕRVEMAA METSAJOOKS 27. SEPTEMBER 2026

Alates kl 13.00 kõigile osalejatele supp, avatud on saun ja kümblustünnid.

Kogu päev on avatud Sportlandi pop-up pood, kus saad oma jooksuvarustust täiendada, kui miskit peaks koju ununema või kui soovid rajale minna parima funktsionaalse varustusega. Igale lõpetajale kingituseks uhke medal, GRAM jook ja Nicks batoon. Võitjad saavad kingituseks Sportlandi krediiti, istiku ning kingitusi partnerite poolt. Tunnustatud saavad ka hooaja vanuseklasside parimad ning hooaja parim meeskond.

Miks tulla Kõrvemaa Metsajooksule?

Tõenäoliselt kõige ilusamad rajad keset ürgset loodust. 100% rajast asub imekaunil looduskaitsealal.
Turgutad oma keha ja vaimu.
Tulla saab kogu perega, sest tegevused ja lastehoid on organiseeritud ka pere pisematele.
Mugav ja kompaktne võistluskeskus Tallinna lähedal.
Kõigile tasuta supp, smuuti ja muud üllatused partneritelt. Loomulikult ka kuum saun ning julgematele ka kümblustünn.
Võistlema võiks tulla ka koos terve töökollektiiviga, et parandada meeskonnavaimu ja tervist.
Panustame koos eestlaste rahvatervisesse.

Tahad oma seltskonnaga nautida privaatset sauna? Rendi Iglusaun tiigi kaldal! Soovid ööbida Kõrvemaal? Uuri saadavust Kuuse Elamusmajades.

SPORTLAND KÕRVEMAA TRIATLON 11. JUULI 2026

Triatloni põhivõistluse distants: ca 250 m ujumist, 20 km ratast ja 4 km jooksu.
Stebby duatloni distants: 1,5 km jooksu, 20 km ratast ja 4 km jooksu.
Noorteduatloni distants: 4 km ratast ja 1 km jooksu.

NB! Kohtade arv on piiratud!
Triatlonile lubatakse 400 võistlejat, täiskasvanute duatlonile 100 võistlejat ning noorteduatlonile 100 võistlejat.

Miks tulla Kõrvemaa Triatlonile?

Imekaunis rada keset ürgset loodust.
Turgutad oma keha ja vaimu. Korralik väljakutse!
Tulla saab kogu perega, sest tegevused ja lastehoid on organiseeritud ka pere pisematele.
Mugav ja kompaktne võistluskeskus Tallinna lähedal.
Kõigile tasuta supp ja saun.
Panustame koos eestlaste rahvatervisesse.
Soodne osalustasu koos paljude hüvedega.

Etendus: Metsas ei kuule su karjumist keegi

Gertrud Larsson „Metsas ei kuule su karjumist keegi“
Lavastaja: Eero Spriit
Kunstnik: Jaak Vaus
Mängivad: Helgi Sallo, Katrin Karisma, Anne Veesaar
Anita, Monika ja Ellen on ammused lapsepõlvesõbrannad, nüüdseks kõik juba üle kuuekümne. Nad kohtuvad igal aastal, et minna paariks päevaks metsa matkama, soovides uuesti läbi elada kauneid mälestusi ning meenutada ühiselt veedetud aega. Kuid ilus unistus mõnusast ja lõdvestavast nädalavahetusest kesk loodust puruneb kiiremini, kui keegi oleks seda ette osanud kujutada ning muutub painavaks õudusunenäoks.
Milliseid tingimusi me sõprusele seame? Miks me suhtleme endiselt inimestega, kes meile enam ei meeldi? Kas tõde on alati parim valik? Need südamesõbrannad räägivad küll aususest, aga tegelikult varjavad üksteise eest vägagi palju ja valetavad nii, et maa must.
See alguses naljaks ja kohati absurdi kalduv tragikomöödia võtab arenedes üha põnevamaid tuure, tekitab veidi isegi õudu, nagu pime mets ikka ja kulmineerub lausa kriminaalsete sündmustega.
Etenduse kestus koos vaheajaga 2 h.

Augusti tantsud Anija Mõisas/ Üks õhtu. Kaks lavastust

Augusti tantsud Anija mõisas. Üks õhtu. Kaks lavastust.

8.augustil kutsuvad Fine5 Tantsuteater ja Anija Mõis suvisele etendusõhtule, kus ühe õhtu jooksul saab kogeda kahte eriilmelist tantsulavastust ning avastada mõisa ainulaadsust.

Õhtu algab lavastusega „Õhtusöök“, mis viib vaataja rännakule läbi mõisahoone. Kolm naist kohtuvad söögilaua ümber – paigas, mis kannab endas koosolemise, mälestuste ja inimestevaheliste suhete tähendust. Liikudes ühest ruumist teise, avanevad lood kohtumisest, jagamisest ja sellest, mis inimesi ühendab. Tantsijad ja koreograafid Vanessa Geniali, Annachiara Gallo, Chiara Fiore (Itaalia).

Etendusõhtu jätkub mõisaaidas lavastusega „I.P. – Igatsus. Piirideta“, mis on inspireeritud Michael Ondaatje romaanist „Inglise patsient“ning erilisest etenduspaigast. See on lugu armastusest ja igatsusest, mälu haprusest ning aja kulgemisest – poeetiline ja tundlik teekond üle piiride, kus kohtuvad minevik ja olevik. Tantsijad ja koreograafid Tuuli Peremees ja Simo Kruusement. Helimaastik Liisa Hirsch.

„Augusti tantsud Anija mõisas“ näitab kahte erinevat maailma Fine5 Tantsuteatri repertuaarist, mis on seekord saanud erilise mõjutuse Anija Mõisa õhustikust. Ühe augustiõhtu jooksul muutuvad mõisahoone ja selle ait lavaks, kus tants ja ruum põimuvad kordumatuks elamuseks.

Voose Saia mälestussamba taasavamise 35. aastapäev

Pärast Vabadussõja lõppu püstitati edukate lahingute paikadesse mälestusmärgid. Anija vallas pandi need Priske lahinguvälja juurde, Lahinguväljal toimunud Kehra lahingu asukohta, ka Vetlasse ja Voosele. Voose-Saia liini mälestusmärk ehitati Kaitseliidu ja tuletõrjeühingu eestvõttel. Kohaliku tuletõrjeühingu esimees oli Vetla veski omanik Hugo Pärnamägi, aseesimees Velta metsaülem Ants Anderson ning Kaitseliidu kompaniiülem Peeter Kruusement. Külamehed vedasid hobustega kivid kohale, Tallinnast kutsuti meister kohalikke töömehi juhendama.
Voose-Saia ausammas kujutas endast kaheastmelisele betoonalusele kuhjatud kividest kaljut. Aluse nurkades olid mürsud ning samba tippu müüriti Vabadussõja-aegse kahuri toru, mis oli suunatud itta. Sambale kinnitati plaat, millele oli trükitähtedes tekst: „Siia maani ja mitte enam hüüdsid tuhanded eestlaste huuled 1918-1920“.
Mälestussamba avas 20. juulil 1930, riigivanem Jaan Teemant, õnnistas Kose kirikuõpetaja Richard Jõgis. Kümme aastat hiljem, 13. oktoobril 1940 lasid Kose kommunistid samba õhku.
Voose külamehed aga taastasid samba ning avamine toimus 24.08.1991 Voose kodukandipäeval.

Kriminaalkomöödia “Stockmann Yard” – Kaubamaja kurikaelad

Kriminaalkomöödia “Stockmann Yard” – Kaubamaja kurikaelad

KEHRA RAHVAMAJAS teisipäeval, 6. oktoobril kell 19.00.

Piletid müügil Piletimaailmas, Piletilevis ja rahvamajas kohapeal. Tavahinnad: 29 €, Soodushinnad: 26 €.

Rikkad kliendid, piltilusad müüjad ja hulljulged vargad – tere tulemast Stockmanni telgitagustesse!

Legendaarses kaubamajas läheb elu iga päevaga pöörasemaks. Kaupa kaob müstilisel kombel ja pätibande tunneb end riiulite vahel nagu kodus. Kaubamaja turvaosakond ehk Stockmann Yard on võimetu, sest niidid viivad sinna, kuhu keegi vaadata ei julge. Ega ometi keegi töötajatest pättidega mestis ole?

Kaosele lisab tuure juurde Soomest saabuv tige revident, kes on otsustanud korra majja lüüa. Algab kassi-hiire mäng, kus põrkuvad armastus ja ahnus, naiivsus ja kavalus. Kes jääb vahele? Kes keda armastab? Ja kes lahkub kaubamajast käed raudus?

Soome bestselleril põhinev lavastus on ühtaegu nii kriminaalne kui ka naerutav. See on komöödia, mis pilkab inimlikke nõrkusi ja ühteaegu kiirkursus poevarguste maailma telgitagustest, mis paneb teid järgmisel korral kaubamajas ringi vaatama hoopis uue pilguga.

Loo autor ja lavastaja Antto Terras töötas 18 aastat Helsingi Stockmannis detektiivina, lahendades üle 10 000 vargusjuhtumi. See mees teab, millest räägib.

Laval Eesti komöödiatipud: Elina Reinold, Ott Sepp ja Jan Uuspõld.
Autor ja lavastaja: Antto Terras (FIN)
Kunstnik: Jaanus Laagriküll

Vana Baskini Teater OÜ

Kõnniorienteerumise kolmapäevakud 55+ vanuses sihtrühmale

“Meil on hea liikuda! Kaasav liikumisprogramm Anija vallas” kutsub osalema suvistel kõnniorienteerumise kolmapäevakutel.

Liikumissündmuste sari on suunatud 55+ vanuses Ida-Harjus piirkonna elanikele, kes soovivad veeta suveõhtu liikudes ja meeldivas seltskonnas.

Kogunemine on Kehra staadioni parklas, kus osalejad saavad rajakaardi ja juhised. Seejärel läbitakse ligikaudu 5 km pikkune rada, millel on ülesanded ja vahepunktid. Raja läbimiseks kulub ligikaudu 1-1,5 tundi. Tegemist ei ole võistlusega, vaid rahuliku liikumise ja hästi veedetud suveõhtuga looduses. Raja lõpp-punktis ootab osalejaid kosutav sotsiaalne pikalauapiknik värskes õhus. Vastavalt ilmale pakume suppi või salatit ja koogikest.

Toimumisajad:
1.7 kell 18.00
8.7 kell 18.00
12.8 kell 18.00
19.8 kell 18.00

Kogunemine Kehra staadioni parklas.

Osalemine on tasuta, kuid vajalik on eelregistreerimine telefoni teel 5267656 või
Kehra spordihoone administraatori lauas.

Kui tead kedagi, kellele selline rahulik liikumise ja koosolemise õhtu võiks sobida, siis anna talle sellest kindlasti teada. Liigume koos!

Projekt on rahastatud ESF+ vahenditest Ida-Harju Koostöökoja kaudu. Projekti eesmärgiks on luua 55+ vanuses inimestele mitmekesised ja kättesaadavad liikumisvõimalused. Projekti tegevusteks on kogukondlike liikumisürituste läbiviimine.

Piibe Teatri etendus “Viimane metsavend” Voose külaplatsil

Kutse Piibe Teatri lavastuse „Viimane metsavend” etendusele

Eelmis aasta augustis esietendus Piibe Teatri lavastus „Viimane metsavend”, mida mängiti metsalavadel üle Eesti. See on jutustus kangelaslikkusest, andestamisest ja pühendumisest. Tänu publiku äärmiselt soojale ja emotsionaalsele vastuvõtule mängitakse etendusi 2026 a augustis.

Piibe Teatri lavastuse „Viimane metsavend” dramatiseeringu aluseks on Ruuben Lamburi mälestuste raamat „Alutaguse saaga”. Käesoleval aasta novembris saanuks Ruuben Lambur 100-aastaseks. Ruuben Lambur kirjutab oma raamatus, kuidas kerkis peale Vabadussõda ja lagunes peale Ilmasõda tema kodu Peresaare asunikekülas. Ruuben ise satub metsa ja alustab oma viimast lahingut „punase hüdraga”. Ta kirjeldab, kuidas langevad tema kaaslased ja kuidas ta raskelt haavata saab. Ta kirjeldab rahva hirmu ja abivalmidust. Ta kirjeldab oma venelaste poolt segipaisatud perekonna rasket saatust. Ta kirjeldab oma Vorkuta laagri õudusi ja samas toetavaid kaaslasi. Ruuben Lamburi elulugu pole võimalik välja mõelda, sest tänane inimene pole võimeline neid õudusi ette kujutama.

Näidendi on dramatiseerinud ja lavastab Arlet Palmiste.

„Lugesin Ruubeni raamatut ilma mingi ootuseta. Olen lugenud paljude metsavendade lugusid ja kunagi tõime lavale ka näidendi „Varjud”, mille tegevus toimus samuti sõjajärgses metsas. Aga Ruubeni raamat jahmatas. Tal on harukordselt hea keelekasutus. 94-aastane Ruuben jutustab oma lugu ilma viha ja kättemaksuta. Selline inimlik kirjeldav stiil teeb tema loo veelgi õõvastavamaks.”, räägib dramaturg Arlet Palmiste.

Nimiosas astub publiku ette Raivo E. Tamm, kellel oli õnn Ruuben Lamburiga elus mitmeid kordi kohtuda. Raivo ei salga, et kohtumised Ruubeniga on tema mõttemaailma mõjutanud. „90-aastane mees astus sirgel seljal maleva ette. Alateadlikult lükkasid oma selja ka kohe sirgu. Ruuben rääkis, kuidas 1940, kui venelased sisenesid, kutsus nende noorkotkaste rühmajuht kõiki kokku ja ütles, et unustage ära, et te kunagi noorkotkad olite, põletage oma vormid ja embleemid, ärge laulge neid laule, unustage kõik. Astus siis tagasi vaatamata minema jättes kogu maleva jahmunult seisma. Koolimaja nurgas juures keeras siiski ringi ja sõnas – ärge siis vannet unustage – ja kadus nurga taha. Unustage kõik, põletage kõik, kuid ärge vannet unustage. See oli minu jaoks nagu taasleidmine. Oma südames me ei tohi oma antud vannet unustada, kuigi võime elada enese tõekspidamistega vastuolus olevas maailmas.”, meenutab Raivo E Tamm.

Lavastuse tekst on emotsionaalne, mis ei jäta külmaks ühtegi vaatajat. Taaskord elavnevad meie põlise vaenlase metsikused. „Nad ei tohi kunagi enam võita. Maailm peab teadma, milleks olid meie „võidukad” idanaabrid võimelised siis ja nende maailmahävitav käitumine pole ka tänapäeval kuhu kadunud. Võime neist iga päeva ajalehtedest lugeda.”, räägib lavastaja Arlet Palmiste.

Ruubeni monoloogide vahele kõlavad metsavendade laulud lavastuse tarbeks kokkupandud ansambli esituses. Ansambli koosseisu kuuluvad Ilmar Kald (Untsakad), Jaanus Põlder (Untsakad), Tanel Sakrits (Mandoterror) ja Sander Rosenberg (Tapa Mandoliiniorkester). Kunstnik on Riina Vanhanen ja valgus- ja helitehnik Jaanus Tüli.

Etendus on sobiv alates 10.a

Avatud kohvik ja Kaitseliidu väljapanek. Pileti saad osta siit: https://www.piletitasku.ee/et/event/9632