Sõidame Mustamäe spaasse 12 oktoobril!
Sõidame Mustamäe spaasse 12 oktoobril!
Kui tantsukingad kapis juba sahistavad, siis võta nad kaasa ning tule koos kaaslasega reedel, 23. oktoobril kell 20 Alavere Rahvamajja tantsima.
Laval on tüdrukutebänd Duett Randevuu, mis koosneb kahest lauljast Reelika ja Marylin, kes esitavad erineva ajastu parimaid tantsuhitte.
Pilet 10 eurot saadaval kohapeal sularahas. Laua broneerimiseks helista kultuurijuhile tel 523 4627 või kirjuta voose@anija.ee.
Laud kata meelepärasega ise, kuid soe kohv/tee on maja poolt.
Must komöödia “SEATAPP” kolmapäeval, 14.10.26 kell 11 ja kell 19 Alavere Rahvamajas.
Päev enne jõule saab Veterinaaramet jahimehe poolt lastud metssealt positiivse A proovi tulemuse. Vanem ametnik saadab noorema, kogemusteta vetametniku vaatluse all olevasse külla asja uurima. Viimane, läbikukkumishirmus, hakkab aga kohe tegutsema. Noor vetametnik laseb valmis panna utiliseerimismasina ja hakkab kunagises kodukülas talupidamistes ringkäiku tegema. Kõige esimeses Kiuma külas ettejäävas talus elavad eakad ja lastetud Ants ja Minna. Paari jaoks on nende koduloomad kui puuduvate laste ja lähedaste aseaine. Pühade eel on vanakestele kohe ka sugulased kohustulikule küllakäigule tulemas. Tallu saabunud vetametnik pakub Antsule valiku – loomad utiliseerida lasta või kuni loomad pole veel haiged, need enda tarbeks lihaks teha. Suures hädas helistab Ants ukrainlasele Bratoslavile ja kutsub meest appi sigu tapma. Viimane on Ukrainast pärit loomaarst, kuid Euroopa Liidus tema paberid ei kehti ja mehel puudub tööluba. Bratoslav on külaelanike seas siiski tuntud loomaarstina ja väga osava ja kiire käega “tsuskajana” ehk seatapjana, kellele alati saab loota. Lisaks Antsu abipalvele, hakkab mehele järjest tulema kõnesid teisteltki külaelanikelt. Agar vetametnik, leides ühest talust enda jaoks kirjetele vastava tõendi katku olemasolust, märgistab ära nii selle talu kui ka kõik ümbruskaudsed talud kui katkukolded. Mees organiseerib linnast kohale põleti, milles loomi utiliseerida. Samal ajal saabuvad Antsule külla vennapojad naiste ja lastega. Sugulased saabusid iga-aastasele kohustuslikule pühadeaegsele külaskäigule. Eesmärk on ruttu kingid üle anda ja tagasi koju linna sõita. Kuid taluperemees Ants teeb teatavaks, mis olukorras ta oma loomadega on, ning nüüd on sugulaste abi tarvis sigade tapmisel.
Osatäitjad: Taavi Teplenkov, Aleksandr Bražnik, Egon Nuter, Hendrik Toompere jr, Külliki Saldre, Mari Jürjens.
Kestvus 1h 50 min.
MS-12.a TREILER
Sügis on kohal ja koos sellega ka Kehra turu sügislaat!
Info ja müügikoha broneerimine:
519 18578 või kehraturg@anija.ee
Tule ja saa osa 𝐚𝐚𝐬𝐭𝐚 𝐤õ𝐢𝐠𝐞 𝐯𝐢𝐧𝐠𝐞𝐦𝐚𝐬𝐭 𝐩𝐞𝐨𝐬𝐭 Aegviidu Rahvamajas 28. novembril!
Puldi taga võtab koha sisse 𝐃𝐉 𝐕𝐈𝐋𝐋𝐄𝐌, kes kütab tantsupõranda kuumaks parimate hittidega (kuumad üheksakümnendad, unustamatud 2000-ndad).
Kirsiks tordil on 𝐊𝐀𝐑𝐀𝐎𝐊𝐄 (al kl 23), kus igaüks saab oma sisemise rokkstaari või popidiva valla päästa!
Meeleolu hoiavad kõrgel ja janukustutuse eest hoolitsevad šarmantsed 𝐋𝐞𝐧𝐝𝐛𝐚𝐚𝐫𝐢 𝐤𝐨𝐤𝐭𝐞𝐢𝐥𝐢𝐩𝐨𝐢𝐬𝐢𝐝, pakkudes elamusi igale maitsele.
Suurepärase toidu eest vastutab 𝐓𝐨𝐢𝐝𝐮𝐤𝐨𝐝𝐚, et ka hilistundidel tühjusest märku andev kõht saaks õnnelikult pidutseda!
Löö end lille ja teeme üheskoos novembri säravamaks!
𝐀𝐞𝐠: 𝟐𝟖. 𝐧𝐨𝐯𝐞𝐦𝐛𝐞𝐫 𝟐𝟎𝟐𝟔 𝐤𝐞𝐥𝐥 𝟐𝟎:𝟎𝟎–𝟎𝟐:𝟎𝟎
𝐊𝐨𝐡𝐭: 𝐀𝐞𝐠𝐯𝐢𝐢𝐝𝐮 𝐑𝐚𝐡𝐯𝐚𝐦𝐚𝐣𝐚
𝐏𝐢𝐥𝐞𝐭: 𝟖.- (kohapeal sularahas!)
𝐕𝐚𝐧𝐮𝐬: 𝟏𝟖+
Mälutreening Kehra sotsiaalkeskuses 7 ja 21 oktoobril 2026 kell 12.30 vanusele 55+
Mälutreening Alavere rahvamajas 7 ja 21 oktoobril 2026 kell 11 vanusele 55+
Mälutreening Aegviidu rahvamajas 13 ja 27 oktoobril 2026 vanusele 55+
Akustiline kontsert “Kõrge mere pääl”
Purjelaevanduse hiilgeajaks loetakse 16-20 sajandit. Sel perioodil toimetasid raapurjede all sõitvad laevad kaupu ja väljarändajaid kõikidesse maailmajagudesse.
Sellest perioodist pärineb ka merelaulude traditsioon – shanty, millest omakorda arenes tänapäevane, meile nii armas merelaul.
Purjelaevade ajastu lõpetas aurumasina täiustamine ning lõpliku hoobi andis sisepõlemismootori kasutuselevõtt. Kõige ilusamad,
romantilisemad ja lõbusamad laulud on tänapäeva jõudnud 19. sajandist. Kõik armastatumad mereromantikud-laulukirjutajad toetuvad
oma loomingus sellele pärimusele. Laevad olid siis puust ja mehed rauast.