Ema (Karin) ja tütar (Mari) seisavad silmitsi Mamma kaotusega. Karinile on Mamma ema, aga Marile vanaema. Mõlemad elavad Mamma lahkumisvalu väga erinevalt teineteise peal välja, ent tingimusteta armastuses on kõik lubatud. Ema ja tütre läheduse ja teineteise mõistmise otsingute taustal on arhiivikaadrid Mammast, mis näitavad tema rahumeelset elutervet argielu. Mo Mamma on naiselikust absurdist pakatav eluliselt nukker hommaaž Mammale.

„Mo Mamma“ paitab lahkumisvalu, mis jääb maha neisse, kel tuleb olla saatja.