Näidend jutustab Palusalu elust peale II Maailmasõda, kus uued riigivalitsejad ei osanud Palusaluga midagi peale hakata.
Rahvas pidas Palusalu kangelaseks, aga nõukogude korral ei olnud sellist kangelast vaja. Samas ei saanud teda ka harjumuspäraste võtetega hävitada, sest siis oleks rahvas kangelase jumalikustanud ja seda kartis riigiaparaat veelgi enam.
Miks ei viidud Palusalu Siberisse, nagu kõiki teisi valel poolele võidelnuid?

Etenduses kasutatakse Voose Päikesekodu omapärast 180 kraadi pildiprojaktsiooni, mis annab lavastajale põnevad võimalused näitlejate koostööks multimeediaga tavapäraste füüsiliste dekoratsioonide asemel.