31. detsembrini avatud postkaardinäitus “Häid soove aastaks uueks”.
Postkaardid alates 1960-test aastatest.
31. detsembrini avatud postkaardinäitus “Häid soove aastaks uueks”.
Postkaardid alates 1960-test aastatest.
Tsaari-Venemaal, sh Eestimaa ja Liivimaa kubermangus, lubati eraettevõtjatel ametlikult postkaarte kujundada ja müüa pärast 1894. aasta 19. oktoobril ilmunud siseministeeriumi määrust. Kohe järgnevatel aastatel asusid kohalikud raamatupoodnikud, kirjastajad ja fotograafid usinasti piltpostkaarte kujundama. Varaseimad postkaardid olid põhiliselt linnamotiividega, millele võis olla lisatud ka näiteks saksakeelne uusaasta- või jõulutervitus.1900-ndate algusaastatel tellisid Eesti raamatukaupmehed õnnitluskaarte peamiselt Saksa, Rootsi, Austria, Itaalia kirjastajatelt ja trükikodadest. Esialgu olid postkaartide saatjateks pisut haritumad nooremapoolsed ja peamiselt saksa päritolu linnainimesed. Mõne aastaga lisandusid postkaartidele ka eestikeelsed tekstid, mille tulemusena muutus postkaartide saatmine pühadeks ka eestlaste hulgas üha populaarsemaks. Tänapäeval, kui nooremapoolsed inimesed enam postkaarte ei saada, on need nostalgiliseks meenutuseks.
Näitusel on mitusada 20. sajandi esimese poole jõulupostkaarti Marti Sepmanni kogust.
Kehra muuseumis on viimane võimalus vaadata Eesti Sõjamuuseumi rändnäitust 1924. aasta 1. detsembri riigipöördekatsest. Pärast seda läheb näitus arhiivi ja enam ei näegi.
2024. aasta 1. detsembril möödus sada aastat kommunistide katsest kukutada Eesti riiki. Langes 26 Eesti sõjaväelast ja tsiviilisikut. Nende mälestuseks ja toimunu teadvustamiseks valmis Eesti sõjamuuseumil rändnäitus, mis võtab kokku riigipöördekatse ettevalmistamise ja sündmused Tallinnas; annab ülevaate rahvusvahelisest meediakajastusest ning portreteerib osalejaid mõlemalt poolelt. Näituse lõppeb lühikokkuvõttega Venemaa agressioonipoliitikast naaberriikide iseseisvuse vastu pärast Nõukogude Liidu lagunemist.
Näituse avamine on 28. novembril kell 12.45 ja näitust tuleb huvilistele tutvustama selle koostaja, Eesti Sõjamuuseumi teadur Ranno Sõnum. Sissepääs kõigile tasuta.
Mõnusat maagilist rännakut lillemandalate maailmas.
Kõiki Tiina Azojani pilte on võimalik ka osta. Ühe pildi hind 25 eurot.
Virumaa koguja Samuel Golombi raudteeteemaline filateelianäitus Kehra muuseumis avatakse
Näituse „Järgmine peatus Margialbum” 60 stendil on 75 riigi postmargid, postiplokid, Esimese Päeva Ümbrikud, eritemplid ja postkaardid. Näituse vanimad eksponaadid pärinevad aastast 1915.
„Filateelia maailm avab kogujatele mitmeid võimalusi kogude täiendamiseks, oma teadmiste laiendamiseks, teemade arendamiseks, põhjalikuks uurimistööks, suhtlemiseks teiste kogujatega ning oma kogu demonstreerimiseks,“ selgitab näituse autor, Virumaa koguja Samuel Golomb.
Näitusega tähistame 155 aasta möödumist esimese raudtee avamisest Eestis.
Kehra raamatukogus on võimalik oktoobri lõpuni näha Marko Pikkati originaalillustratsioone seitsmest raamatust.
https://pildiloomaaed.ee lehelt võite leida huvitavaid tooteid, mida osta.
Suvi pole veel lõppenud ja näitus “Kehra enne ja nüüd II” on avatud 1. oktoobrini. Näitusel on võrdlemiseks väljas fotod, mis näitavad, kuidas Kehra on aja jooksul muutunud, mõni koht ka samaks jäänud. On üks vana foto, mille kõrval sama koha pildistused aastatest 2009 ja 2025. Näituse koostaja ja tänavuste fotode autor on Anne Tanne.
Pakume koostöös MTÜ Anija-Kuusemäe külaseltsi ning ümbruskonna inimestega põnevat programmi:
12.07 on kohal Kristjan Sallu Salmre driftiautoga
6.-13.07 Anija-Kehra kergliiklustee “liikuv viktoriin”
Kas oled huvitatud Kehra minevikust, inimestest?
Tule ja avasta näitus, mis on nüüd avatud Kehra raamatukogus.