Tsaari-Venemaal, sh Eestimaa ja Liivimaa kubermangus, lubati eraettevõtjatel ametlikult postkaarte kujundada ja müüa pärast 1894. aasta 19. oktoobril ilmunud siseministeeriumi määrust. Kohe järgnevatel aastatel asusid kohalikud raamatupoodnikud, kirjastajad ja fotograafid usinasti piltpostkaarte kujundama. Varaseimad postkaardid olid põhiliselt linnamotiividega, millele võis olla lisatud ka näiteks saksakeelne uusaasta- või jõulutervitus.1900-ndate algusaastatel tellisid Eesti raamatukaupmehed  õnnitluskaarte peamiselt Saksa, Rootsi, Austria, Itaalia kirjastajatelt ja trükikodadest. Esialgu olid postkaartide saatjateks pisut haritumad nooremapoolsed ja peamiselt saksa päritolu linnainimesed. Mõne aastaga lisandusid postkaartidele ka eestikeelsed tekstid, mille tulemusena muutus postkaartide saatmine pühadeks ka eestlaste hulgas üha populaarsemaks. Tänapäeval, kui nooremapoolsed inimesed enam postkaarte ei saada, on need nostalgiliseks meenutuseks.

Näitusel on mitusada 20. sajandi esimese poole jõulupostkaarti Marti Sepmanni kogust.