Värskelt kinolevisse jõudnud režissöör“ Keiti Väliste dokumentaalfilm “KARP” portreteerib arhitekt Raine Karpi, kes on projekteerinud 20. sajandi lõpu kõige monumentaalsemad hooned Eestis, nagu Rahvusraamatukogu, Tallinna linnahall või nüüdseks ümber ehitatud hoone, mida tunti rahvasuus Karla katedraali nime all. Karbi enda sõnul ei kujunda ta linnapilti ega tee kunsti, vaid lahendab lihtsalt probleeme. Film viib vaataja rännakule Raine Karbi mõtte-, ruumi- ja loomemaailma.
Filmi režissöör on Keiti Väliste, operaator Mattias Veermets, monteerija Johanna Maria Vilgats, toimetaja Kai Väärtnõu, helirežissöör Kauri Lemberg, helilooja Markus Robam, graafiline disainer Kaspar Sellin, produtsent Johanna Maria Tamm (Paulson) ning tootja Stellar Film.
Režissöör Keiti Väliste ja operaator Mattias Veermetsaga vestleb Raimo Jõerand.
Pärast Venemaa täiemahulise sõja algust Ukraina vastu läksid sinna vabatahtlikud abistajad kogu maailmast. Inimesed panid oma elu pausile, et minna ja aidata Ukrainat nii, kuidas oskavad. Nende seas ka Vao külas kasvanud elektrik Erko, kes töötab rindemeedikuna.
Samal ajal kui Erko on rindel, jääb tema elukaaslane Jaana argimuredega üksi. Pidev kodust eemalviibimine mõjub Erko peresuhetele laastavalt ning ühel hetkel tuleb tal teha valik – kas perekond või sõda. Miks sõidab üks inimene pidevalt tuhandeid kilomeetreid ja jätab oma kodu maha? Millist hinda Ukraina aitamine temalt nõuab ja kuidas mõjutab see tema peresuhteid?
Filmiõhtul kohtume režissöör Erik Tikaniga, kes avab filmi taustu ja räägib oma üleelamistest Ukraina sõjas. Temaga vestleb Raimo Jõerand.
Meditatiivne filmirännak viib vaataja Eesti metsa, kus toimetavad oma igapäevategemisi Euroopas ohustatuks peetavad suurkiskjad: karud, hundid ja ilvesed. Tegevus toimub metsalagendikul, mida kasutatakse kotkaste söödaplatsina. Uhked merikotkad ja erakordselt pikajalgsed kaljukotkad lasevad hea maitsta kalapeadel. Ühtäkki kotkad põgenevad, sest söödaplatsile on tulnud hunt, Eesti rahvusloom…
Film näitab intrigeerivaid, kohati ootamatuid olukordi, pakkumata vahetut kommentaari. Vaataja võiks saada vahetu kohaloleku tunde.
Filmi saamisloost kõneleb režissöör Riho Västrik.
Tsaari-Venemaal, sh Eestimaa ja Liivimaa kubermangus, lubati eraettevõtjatel ametlikult postkaarte kujundada ja müüa pärast 1894. aasta 19. oktoobril ilmunud siseministeeriumi määrust. Kohe järgnevatel aastatel asusid kohalikud raamatupoodnikud, kirjastajad ja fotograafid usinasti piltpostkaarte kujundama. Varaseimad postkaardid olid põhiliselt linnamotiividega, millele võis olla lisatud ka näiteks saksakeelne uusaasta- või jõulutervitus.1900-ndate algusaastatel tellisid Eesti raamatukaupmehed õnnitluskaarte peamiselt Saksa, Rootsi, Austria, Itaalia kirjastajatelt ja trükikodadest. Esialgu olid postkaartide saatjateks pisut haritumad nooremapoolsed ja peamiselt saksa päritolu linnainimesed. Mõne aastaga lisandusid postkaartidele ka eestikeelsed tekstid, mille tulemusena muutus postkaartide saatmine pühadeks ka eestlaste hulgas üha populaarsemaks. Tänapäeval, kui nooremapoolsed inimesed enam postkaarte ei saada, on need nostalgiliseks meenutuseks.
Näitusel on mitusada 20. sajandi esimese poole jõulupostkaarti Marti Sepmanni kogust.
Režissöör Kullar Viimse film “Torn” on siiras ja südamlik vaade ühe üksiku inimese hinge, kes vaatamata luhtumistele ja juba kõrgele eale ootab siiski oma ellu kaaslast, kellega koos olla, ning kes läbi keerukate sisevõitluste leiab jõudu soojendada üles suhte oma tütrega.
Kullar Viimne pälvis filmi “Torn” eest 2024. aasta Eesti Kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti sihtkapitali aastapreemia. Film esilinastus 2024. aasta PÖFF-il.
Äsja novembri algul pälvis “Torn” Inglismaal Yorkis toimunud Aesthetica Short Film Festivalil parima täispika dokumentaalfilmi auhinna. Aesthetica Short Film Festival on 15-aastase ajalooga BAFTA ja BIFA kvalifikatsiooniga rahvusvaheline filmifestival. Festivali fookus on lühifilmidel, kuid programmi igal aastal ka valitud täispikad mängu- ja dokumentaalfilmid. Tänavusel Pärnu filmifestivalil valis kolmest ukrainlannast koosnenud žürii “Torni” parimaks kunstiliseks saavutuseks ja festivali parimaks filmiks.
Filmi autoriga vestleb Raimo Jõerand.
Muuseumi tuleb külla Kehrast pärit meremees, tänavu presidendilt Valgetähe teenetemärgi saanud kapten Rein Raudsalu. Rein Raudsalu kasvas ja käis koolis Kehras, lõpetas Kehra keskkooli 1957. aastal. Meremehena on ta maailmas ringi sõitnud, palju näinud ja kuulnud. Veel praegugi on ta tegus, õpetades tulevasi meremehi.
Kehra muuseumis on viimane võimalus vaadata Eesti Sõjamuuseumi rändnäitust 1924. aasta 1. detsembri riigipöördekatsest. Pärast seda läheb näitus arhiivi ja enam ei näegi.
2024. aasta 1. detsembril möödus sada aastat kommunistide katsest kukutada Eesti riiki. Langes 26 Eesti sõjaväelast ja tsiviilisikut. Nende mälestuseks ja toimunu teadvustamiseks valmis Eesti sõjamuuseumil rändnäitus, mis võtab kokku riigipöördekatse ettevalmistamise ja sündmused Tallinnas; annab ülevaate rahvusvahelisest meediakajastusest ning portreteerib osalejaid mõlemalt poolelt. Näituse lõppeb lühikokkuvõttega Venemaa agressioonipoliitikast naaberriikide iseseisvuse vastu pärast Nõukogude Liidu lagunemist.
Näituse avamine on 28. novembril kell 12.45 ja näitust tuleb huvilistele tutvustama selle koostaja, Eesti Sõjamuuseumi teadur Ranno Sõnum. Sissepääs kõigile tasuta.
Kehra muuseumis käsitööde jõulumüük. Ootame kauplema käsitöö tegijaid ilusate isetehtud asjadega nii lähemalt kui kaugemalt. Müüa võib ka küpsetisi, maiustusi, hoidiseid, oma aia õunu ja kõike muud head ja paremat, mis jõuluvana kingikotti sobib.
Igalt müüjalt ootame ühe toote jõululoteriisse.
Registreerimine ja müügilaua broneerimine: info@kehrajaam.ee või
tel 56220066 Anu Mäeorg või 53402876 Anne Oruaas
Virumaa koguja Samuel Golombi raudteeteemaline filateelianäitus Kehra muuseumis avatakse
- oktoobril kell 15.00
Näituse „Järgmine peatus Margialbum” 60 stendil on 75 riigi postmargid, postiplokid, Esimese Päeva Ümbrikud, eritemplid ja postkaardid. Näituse vanimad eksponaadid pärinevad aastast 1915.
„Filateelia maailm avab kogujatele mitmeid võimalusi kogude täiendamiseks, oma teadmiste laiendamiseks, teemade arendamiseks, põhjalikuks uurimistööks, suhtlemiseks teiste kogujatega ning oma kogu demonstreerimiseks,“ selgitab näituse autor, Virumaa koguja Samuel Golomb.
Näitusega tähistame 155 aasta möödumist esimese raudtee avamisest Eestis.
