Kehra muuseumis käsitööde jõulumüük. Ootame kauplema käsitöö tegijaid ilusate isetehtud asjadega nii lähemalt kui kaugemalt. Müüa võib ka küpsetisi, maiustusi, hoidiseid, oma aia õunu ja kõike muud head ja paremat, mis jõuluvana kingikotti sobib.
Igalt müüjalt ootame ühe toote jõululoteriisse.
Registreerimine ja müügilaua broneerimine: info@kehrajaam.ee või
tel 56220066 Anu Mäeorg või 53402876 Anne Oruaas
Virumaa koguja Samuel Golombi raudteeteemaline filateelianäitus Kehra muuseumis avatakse
Näituse „Järgmine peatus Margialbum” 60 stendil on 75 riigi postmargid, postiplokid, Esimese Päeva Ümbrikud, eritemplid ja postkaardid. Näituse vanimad eksponaadid pärinevad aastast 1915.
„Filateelia maailm avab kogujatele mitmeid võimalusi kogude täiendamiseks, oma teadmiste laiendamiseks, teemade arendamiseks, põhjalikuks uurimistööks, suhtlemiseks teiste kogujatega ning oma kogu demonstreerimiseks,“ selgitab näituse autor, Virumaa koguja Samuel Golomb.
Näitusega tähistame 155 aasta möödumist esimese raudtee avamisest Eestis.
Eesti raamatuaastal tuleb külla ulme- ja krimikirjanik Indrek Hargla, kes kõneleb oma loomingust ja vastab kuulajate küsimustele.
Õhtu teises pooles saab oma teadmised proovile panna eesti kirjanduse teemalises mälumängus, mille küsimused esitab kirjandusõpetaja Indrek Birkan. Tehniline tugi helimees Indrek Agarilt.
Suvi pole veel lõppenud ja näitus “Kehra enne ja nüüd II” on avatud 1. oktoobrini. Näitusel on võrdlemiseks väljas fotod, mis näitavad, kuidas Kehra on aja jooksul muutunud, mõni koht ka samaks jäänud. On üks vana foto, mille kõrval sama koha pildistused aastatest 2009 ja 2025. Näituse koostaja ja tänavuste fotode autor on Anne Tanne.
Muuseumiööl on Kehra muuseum avatud kõigile külastajaile kuni kella 23-ni või kui külastajaid jätkub, siis kauemgi.
Avatud on püsinäitused Vabadussõja murdelahingutest Kuusalu ja Anija valla maadel ja Kehra ajaloost ning Esta Matla nukkude näitus.
18.00 avame MTÜ Kehra Raudteejaama liikmetele ja muuseumile kuuluvate vanade raamatute näituse
18.30 esitleme Kehra küla elaniku Rein Laumetsa ja ajakirjanik Uku Toomi ühistööna valminud raamatut “Tähelepanu, Mnemoturniir!” (Varrak 2025)
20.30 Heli Laulustuudio noorte lauljate kontsert
21.30 kohtumine Kehra juurtega luuletaja Kaarel B. Väljamäega
Kehra Kunstidekooli tänavused lõpetajad annavad enne lõpueksameid Kehra muuseumis kontserdi, et saada eksamiteks rohkem esinemiskogemust.
Esinevad Helen Leet (akordion)
Roland Jürgenson (kitarr)
Ami Laande (kitarr)
Olena Kharchenko (viiul)
Lenna Veerbaum (klaver)
Helina Hapsalo (viiul)
Kehras elav kunstnik Marko Pikkat joonistab lustakaid pilte, millest paneb kokku lasteraamatuid ja kalendreid ja mida kõike veel. Tema looming tugineb sõnamängudele ja meie emakeele kõlalistele sarnasustele, mis pildi kujul vahva väljundi saavad. Iga pilt väärib silmitsemist! Kindlasti saab naerda.
Etendus põhineb Raasiku valla kodu-uurija Vaino Napi raamatul “Sangarid ja desertöörid. Kodukant sõjakeerises” (2022). Etendus jutustab eesti meeste erinevatest (sund)valikutest viimase suure sõja ajal ja tugineb Vaino Napi perekonnas tõesti sündinud lugudele.
Dramatiseeringu tegi ja lavastas Maie Matvei Koselt, mängivad Pikavere mõisa näiteseltsi harrastusnäitlejad.
Jaan Tootseni film jälgib president Toomas Hendrik Ilvest tema ametiaja viimasel pooleteisel aastal – paralleelselt keerulise situatsiooniga maailmapoliitikas tuleb presidendil rinda pista probleemidega eraelus. Intellektuaal, kes loeb kilomeetrite viisi raamatuid, kohtub selle maailma vägevaimatega, kuid tunneb end siiski kõige mõnusamalt DJ-na ööklubis plaate keerutades. Kuidas lepitada nooruslik ja kohati taltsutamatu riigipea ühiskondlike ootustega? Kuidas hakkama saada olukorras, kui su eraelu on rahval hambus?
Tootseni terav kaamerasilm jälgib Ilvest tema kõige keerulisematel hetkedel, andmata armu, kuid luues presidendist kaasahaarava, üsna raju ja samas ka väga inimliku portree.
Pärast filmi vestleb Raimo Jõerand režissöör Jaan Tootseniga ja publik saab esitada küsimusi.
Näituse “Miniatuurimeister Richard Kaljo” on koostanud Kehrast pärit kunstikoguja Andres Aruoja oma eksliibriste kollektsioonist.
Eksliibrisekunstnikuna on Richard Kaljo (1914-1978) nimi tuntud üle kogu maailma. Alustanud eksliibriste loomist 1939. aastal, jõudis ta graveerida puusse sadu meeldejäävaid raamatuviitu. Süžeelt lihtsad, pretensioonideta sügavmõttelisusele, küll aga teravmeelsed, köitvalt kelmikad ning sageli kompositsiooniliselt uudsed, alati huvitavalt graveeritud — sellised on Richard Kaljo maailmakuulsuse võitnud eksliibrised.
Näitusega alustab Kehra muuseum raamatuaasta tähistamist, on ju eksliibris mõeldud eelkõige raamatusse kleepimiseks ja näitab, kellele raamat kuulub.