MTÜ Kehra Raudteejaam XII ajalookonverents “Kehra mõis – tuntud ja tundmatu”
Laupäeval, 21. septembril 2024 kell 11 Kehra muuseumis
Päevakava
1. Mida kujutas endast mõis – Tartu Ülikooli emeriitprofessor Tiit Rosenberg
2. Puit ja puitmõisad Eestis. Ajalooline ülevaade hoonetüübi ehitusajaloolisest arengust 18. sajandist 20. sajandi alguseni”– Tartu Ülikooli doktorant Elis Pärn
3. Kehra mõisa asutamine ja omanduslugu20. sajandi alguseni – Valdo Praust
4. Sordiaretusest Kehra rüütli- ja riigimõisas 20. sajandi esimesel poolel – Eesti Maaülikooli professor Mati Koppel
5. Kehra haigla mõisa härrastemajas aastatel 1956–1994 – Anne Oruaas
Konverentsi moderaator on Priit Raudkivi
Lõunasöök
Ringkäik mõisasüdames Valdo Prausti juhtimisel. Eesmärk on tutvuda säilinud hoonetega ning näidata ka hävinud hoonete paiknemist. Valdo Prausti juhatusel jalutuskäigud on kultuurilooliselt alati harivad ning panevad ajaloopäevale ka väärika punkti.
20. juulil möödub 90 aastat raamatuillustraatori, maalikunstniku ja graafiku Maret Kernumehe sünnist, kelle lapsepõlv möödus Anija vallas. Koolieelikuna elas ta Aegviidus ja hiljem Kehras. Ta õppis 10 aastat Kehra koolis, aga keskkooli lõpetas Tallinnas. Maret Kernumees tõi Kehra keskkoolile esimesed meistritiitlid kergejõustikus koolinoorte vabariiklikelt võistlustelt.
Kuigi Maret Kernumees lahkus meie hulgast juba enam kui veerand sajandit tagasi, elab edasi palju toredaid raamatutegelasi, kellele just tema näo andis. Maret Kernumeest peetakse üheks parimaks J.R.R. Tolkieni “Kääbiku” illustreerijaks. Näitusel on võimalik vanu tuttavaid raamatuid uuesti sirvida.
Näituse pidulik avamine reedel, 19. juulil kell 15. Kõik huvilised on oodatud.
Vallo Toomla tänavu 8. märtsil esilinastunud dokumentaalfilm “Nii ta on” viib vaataja Eesti väikekohtades elavate meeste maailma, näidates nende argipäevaseid rōōme ja muresid.
Kuidas kasvatab oma nelja poega endine seakasvataja Janek ja millest unistab hooldekodu omanik Meelis? Kuidas metsamees Rein leiab eluvärskuse noolemängust ja talupidaja Eku kartulikülvist? Kas assenisaator Kaido kahetseb midagi ja kui tihti ta oma naisele lilli kingib? Kas ka hobileidur Juss näeb Jumalat pisiasjades ja milline ikkagi on hüdraulilise niiduki ülekanne? Need on pildid elu keskpaika jõudnud meeste elumõistmisest, eluga leppimisest ja elurõõmu otsingutest selle leppimise sees. See film on kui rahustav soe sõõm inimlikkust keset praegust keerukat maailma täis raevukaid konflikte. Lihtsuses võib olla võlu. Lihtne nagu saun või laul. Ega ta nii on.
Režissöör: Vallo Toomla
Operaator: Erik Põllumaa (ESC)
Monteerija: Kaie-Ene Rääk
Helirežissöör: Harmo Kallaste
Helioperaator: Mart Kessel-Otsa
Produtsent: Kaie-Ene Rääk
Tootja: F-Seitse
Pikkus: 82 min
Keel: eesti
2024
Esmaspäeval, 25. märtsil asetame pärjad Kehra jaamahoone mälestuskivi juurde.
Sellele järgneb Kersti Sammi raamatu “Kallid kodused” tutvustus Kehra muuseumis.
Vestlusringi on kutsutud Terje Anepaio Eesti Rahva Muuseumist ja traumast taastumise coach Kaili Särg.
Üritus on tasuta.
“Neeme Järvi. Muusika üle kõige”, režissöör ja produtsent Erik Norkroos.
Neeme Järvi on üks enim plaadistanud dirigente või koguni muusikuid maailmas. Tema nimi figureerib enam kui poole tuhande heliplaadi esikaanel, lisaks veel sadakond helikandjat, millel ta on üks paljudest tegijatest. “Kui sa mõtled väikselt, ei saa sa teha suurt muusikat,” ütleb selle kohta Neeme Järvi. Lisaks rahvusvahelisele haardele ning mitmete maailma orkestrite peadirigendiks olemisele on tal aga ka missioon kultuurisaadikuna.
Film jälgib rahvusvaheliselt tunnustatud ja rahva poolt armastatud Neeme Järvit tema viimase nelja aasta tegemistel nii Eestis kui ka Prahas, Viinis, Glasgows ja Ameerikas. Neeme Järvi olemust avavad tema perekonnaliikmed ja sõbrad ning temaga kontsertidel üles astunud muusikud Nicola Benedetti, Catriona Morison, Thomas Hampson, Joshua Bell jpt.
Filmi vaatamisele järgneb kohtumine režissöör Erik Norkroosiga.
Kehra muuseumi filmiklubi
“Viimane reliikvia”, režissöör ja produtsent Marianna Kaat. Film esilinastus 2023. aasta kevadel.
Südikas 20-aastane Vasakbloki liige otsib Venemaa läbipaistmatus poliitilises masinavärgis ühisosa opositsiooniliste rühmituste ja aktivistide vahel, et tuua ühiskonda positiivseid muutusi. Nelja aasta jooksul provintsilinnas Jekaterinburgis filmitud dokumentaalfilm on karm pilguheit elu absurdsusele Venemaal, kus enamik rahvast unistab keisririigi hiilguse taastamisest ja vaid käputäis teisitimõtlejaid seisab vastu Putini vääramatule kavatsusele alustada täieulatuslikku invasiooni Ukrainasse.
Film on vene keeles, eesti- ja ingliskeelsete subtiitritega.
Dokumentaalfilm “Põrgu katlakütja” esilinastus suvel 2023. Režissöör Kullar Viimne. Produtsent Erik Norkroos.
Portreefilm Eesti ühest parima vormitunnetusega skulptorist Seaküla Simsonist. Afganistani sõjast läbi käinud mehel on kogetut võimatu unustada. Ikka ja jälle saab minevik ta kätte. Ka unenägudes. Ainuke võimalus oma deemonitele vastu seista on nende üle nalja visata. Dokumentaalis on hästi tabatud kunstniku olemust, loomeprotsessi ja meetodeid ning selle kokku sulamist ühtseks tervikuks. Film avab looja hinge, seesmise aususe ja siiruse ning näitab tema skulptuure ja objekte läbi põneva rakursi. Film annab hea ülevaate kunstniku töödest, nende raskest ning keerukast valmimisprotsessist.
Ühtlasi tähistame selle filmiga Kehra lahingu 105. aastapäeva.
“Jäätee veerel” (esilinastus 30. novembril) režissöör Arko Okk on ühtlasi ka filmi produtsent.
„Jäätee veerel“ on film, mis peegeldab inimeste soovi olla õnnelik kiiresti muutuvas maailmas, isegi kui see maailm on purunemas nagu kevadine jää. Kuigi jää näib tekitavat pingeid, sulatab see midagi inimeste südametes ning muudab nad inimlikumaks, sõbralikumaks. Jää teeb inimestele rõõmu, jää kustutab piirid inimeste vahel.
Dokumentaalfilmi „Jäätee veerel“ tegevus toimub Eesti põhja- ja läänerannikul, kus talvine jääteede kasutamine on sajanditevanune traditsioon. „Jäätee veerel“ vaatab maailma läbi Kreeka geograafi Pythease silmade, kes külastas aestide maad 2300 aastat tagasi ja kirjeldas esmakordselt Mare Concretum’it, ookeani, millel saab kõndida.
Kehra muuseum pakub sooja tuba ja mõnusat päeva neile, kes huvitatud oma jõuludeks valminud käsitööde müügist, ja ilusat kaupa neile, kes jõulukinke otsivad.
Oma soovist osaleda anna teada Anule telefonil 56220066 või
Annele e-kirjaga info@kehrajaam.ee
