Dokumentaalfilm “Nii ta on”
Vallo Toomla tänavu 8. märtsil esilinastunud dokumentaalfilm “Nii ta on” viib vaataja Eesti väikekohtades elavate meeste maailma, näidates nende argipäevaseid rōōme ja muresid.
Kuidas kasvatab oma nelja poega endine seakasvataja Janek ja millest unistab hooldekodu omanik Meelis? Kuidas metsamees Rein leiab eluvärskuse noolemängust ja talupidaja Eku kartulikülvist? Kas assenisaator Kaido kahetseb midagi ja kui tihti ta oma naisele lilli kingib? Kas ka hobileidur Juss näeb Jumalat pisiasjades ja milline ikkagi on hüdraulilise niiduki ülekanne? Need on pildid elu keskpaika jõudnud meeste elumõistmisest, eluga leppimisest ja elurõõmu otsingutest selle leppimise sees. See film on kui rahustav soe sõõm inimlikkust keset praegust keerukat maailma täis raevukaid konflikte. Lihtsuses võib olla võlu. Lihtne nagu saun või laul. Ega ta nii on.
Režissöör: Vallo Toomla
Operaator: Erik Põllumaa (ESC)
Monteerija: Kaie-Ene Rääk
Helirežissöör: Harmo Kallaste
Helioperaator: Mart Kessel-Otsa
Produtsent: Kaie-Ene Rääk
Tootja: F-Seitse
Pikkus: 82 min
Keel: eesti
2024
Küüditamisohvrite mälestuspäev
Esmaspäeval, 25. märtsil asetame pärjad Kehra jaamahoone mälestuskivi juurde.
Sellele järgneb Kersti Sammi raamatu “Kallid kodused” tutvustus Kehra muuseumis.
Vestlusringi on kutsutud Terje Anepaio Eesti Rahva Muuseumist ja traumast taastumise coach Kaili Särg.
Üritus on tasuta.
Dokumentaalfilm “Neeme Järvi. Muusika üle kõige”
“Neeme Järvi. Muusika üle kõige”, režissöör ja produtsent Erik Norkroos.
Neeme Järvi on üks enim plaadistanud dirigente või koguni muusikuid maailmas. Tema nimi figureerib enam kui poole tuhande heliplaadi esikaanel, lisaks veel sadakond helikandjat, millel ta on üks paljudest tegijatest. “Kui sa mõtled väikselt, ei saa sa teha suurt muusikat,” ütleb selle kohta Neeme Järvi. Lisaks rahvusvahelisele haardele ning mitmete maailma orkestrite peadirigendiks olemisele on tal aga ka missioon kultuurisaadikuna.
Film jälgib rahvusvaheliselt tunnustatud ja rahva poolt armastatud Neeme Järvit tema viimase nelja aasta tegemistel nii Eestis kui ka Prahas, Viinis, Glasgows ja Ameerikas. Neeme Järvi olemust avavad tema perekonnaliikmed ja sõbrad ning temaga kontsertidel üles astunud muusikud Nicola Benedetti, Catriona Morison, Thomas Hampson, Joshua Bell jpt.
Filmi vaatamisele järgneb kohtumine režissöör Erik Norkroosiga.
Dokumentaalfilm “Viimane reliikvia”
Kehra muuseumi filmiklubi
“Viimane reliikvia”, režissöör ja produtsent Marianna Kaat. Film esilinastus 2023. aasta kevadel.
Südikas 20-aastane Vasakbloki liige otsib Venemaa läbipaistmatus poliitilises masinavärgis ühisosa opositsiooniliste rühmituste ja aktivistide vahel, et tuua ühiskonda positiivseid muutusi. Nelja aasta jooksul provintsilinnas Jekaterinburgis filmitud dokumentaalfilm on karm pilguheit elu absurdsusele Venemaal, kus enamik rahvast unistab keisririigi hiilguse taastamisest ja vaid käputäis teisitimõtlejaid seisab vastu Putini vääramatule kavatsusele alustada täieulatuslikku invasiooni Ukrainasse.
Film on vene keeles, eesti- ja ingliskeelsete subtiitritega.
Dokumentaalfilm “Põrgu katlakütja”
Dokumentaalfilm “Põrgu katlakütja” esilinastus suvel 2023. Režissöör Kullar Viimne. Produtsent Erik Norkroos.
Portreefilm Eesti ühest parima vormitunnetusega skulptorist Seaküla Simsonist. Afganistani sõjast läbi käinud mehel on kogetut võimatu unustada. Ikka ja jälle saab minevik ta kätte. Ka unenägudes. Ainuke võimalus oma deemonitele vastu seista on nende üle nalja visata. Dokumentaalis on hästi tabatud kunstniku olemust, loomeprotsessi ja meetodeid ning selle kokku sulamist ühtseks tervikuks. Film avab looja hinge, seesmise aususe ja siiruse ning näitab tema skulptuure ja objekte läbi põneva rakursi. Film annab hea ülevaate kunstniku töödest, nende raskest ning keerukast valmimisprotsessist.
Ühtlasi tähistame selle filmiga Kehra lahingu 105. aastapäeva.
Dokumentaalfilm “Jäätee veerel”
“Jäätee veerel” (esilinastus 30. novembril) režissöör Arko Okk on ühtlasi ka filmi produtsent.
„Jäätee veerel“ on film, mis peegeldab inimeste soovi olla õnnelik kiiresti muutuvas maailmas, isegi kui see maailm on purunemas nagu kevadine jää. Kuigi jää näib tekitavat pingeid, sulatab see midagi inimeste südametes ning muudab nad inimlikumaks, sõbralikumaks. Jää teeb inimestele rõõmu, jää kustutab piirid inimeste vahel.
Dokumentaalfilmi „Jäätee veerel“ tegevus toimub Eesti põhja- ja läänerannikul, kus talvine jääteede kasutamine on sajanditevanune traditsioon. „Jäätee veerel“ vaatab maailma läbi Kreeka geograafi Pythease silmade, kes külastas aestide maad 2300 aastat tagasi ja kirjeldas esmakordselt Mare Concretum’it, ookeani, millel saab kõndida.
Käsitööde jõulumüük
Kehra muuseum pakub sooja tuba ja mõnusat päeva neile, kes huvitatud oma jõuludeks valminud käsitööde müügist, ja ilusat kaupa neile, kes jõulukinke otsivad.
Oma soovist osaleda anna teada Anule telefonil 56220066 või
Annele e-kirjaga info@kehrajaam.ee
Dokumentaalfilm “Päikeseaeg”
Kehra muuseumi filmiklubi tuleb taas! Sel hooajal näitame oma filmivalikut Kehra rahvamajas. Filmiklubi hooaja kava koostas filmilooja Raimo Jõerand.
Esimene film on Liis Nimiku 3. oktoobril esilinastunud “Päikeseaeg”.
Filmikriitik Tristan Priimägi: “Päikeseaeg” sunnib aeglustama südamelöögid ja vereringe ning minema looduse rütmi nagu siin filmitud inimesed. See on lugu inimese ja ümbritseva elukeskkonna harmooniast – elust paigas, kus kella ei vaadata. Kehtib päikeseaeg. Tsükkel, ring, aastaaegade vaheldumine; algus, lõpp ja jälle algus.
Ja “Päikeseaeg” on taas ka meeldetuletus, et filmi õige kodu on kino. See on kinofilm. Ja seni aasta parim Eesti film. ” (kultuur.err.ee)
Ajalookonverents “Teed ja reisimine”
MTÜ Kehra Raudteejaam XI ajalookonverents keskendub seekord meie kanti läbivatele ajaloolistele teedele ja reisimisele laiemalt.
Tuntud harrastusajaloolane Valdo Praust vaatleb Kehrat läbinud põlisteed: Revala–Virumaa–Alutaguse–Vaiamaa (Tallinna–Narva) talimaanteed ja selle ühendumist Jägala veeteega. Kartograaf Tõnu Raid võtab kõne alla kroonikakirjutaja Läti Henriku teekonna Vooselt Tallinna ja selle võimalikud variandid. Keskaja uurija Priit Raudkivi räägib liivlase Kaupo teekonnast Rooma paavsti juurde. Transpordiajaloo uurija, Raasiku vallast pärit Riho Paramonov vaatleb seda hetke, kui autod vahetasid transpordivahendina välja hobuse.
Ettekannetele järgneb bussiekskursioon Anija valla olulistesse paikadesse Valdo Prausti juhtimisel.