Kehrast pärit diplomaadi, riigimehe ja kirjamehe Kaarel Robert Pusta 1936. aastal ilmunud mälestusteraamatu “Kehra metsast maailma” pealkiri saab uue kohtumise sarja tunnuslauseks.
Pusta sünnist möödub 1. märtsil 142 aastat. Tema elust ja tegemistest kõneleb kirjandusteadlane Janika Kronberg.
Sellele järgneb kontsert, kus kuulame prantsuskeelseid laule duo Salon Poulencette’i esituses. Laulab Kaisa Jõhvik ja teda saadab klaveril Mari Visnapuumägi.
Tähistame Eesti Vabariigi 107. aastapäeva Toomas ja Meel Valgu pereansambli kontserdiga Kehra muuseumis.
Lõõtsamängijad Toomas ja Meel elavad Setomaal Nedsaja külas. Nende ühine kirg on vanad seto pillilood. Meel ja Toomas on andnud kontserte ja sisustanud peoõhtuid kõikjal Eestis ning tutvustanud seto ja eesti pillilugusid ja tantse ka Prantsusmaal, Saksamaal, Lätis, Venemaal, Udmurdimaal, Mordvamaal ja Tatarimaal. Meel ja Toomas on koos pilli mänginud juba 16 aastat ja mõlemaid on korduvalt valitud Seto Kuningriigi parimaks pillimeheks.
2024. aasta novembris valiti Toomas Valk vabariigi pillimeheks. Pillimehena, Nedsaja Küla Bändi liikme ja lauljana on ta hästi tuntud, vähem on teada, et Toomase sünnikodu oli Kehras. Nüüd tuleb ta koos abikaasa ja poegadega meile külla.
Lühifilmide kogumik “Metsik lõuna” esitleb kaheksat lugu Tartust ja Lõuna-Eestist, mis püüavad tabada ellujäämise kunstide nippe ja saladusi. Nimekad filmitegijad Eestist ja välismaalt toovad meieni unikaalselt pöörased lood inimestest ja kogukondadest ning neid ümbritsevast kultuurist.
Ellujäämise Kunstide Dokprogrammi raames otsisid ja leidsid Lõuna-Eesti eripärasid: Andrey Paounov (Bulgaaria), Andris Gauja (Läti), Carl Olsson (Rootsi/Taani), Eva Kübar (Eesti), Jaan Tootsen (Eesti), Maria Aua (Eesti), Viesturs Kairišs (Läti), Ülo Pikkov (Eesti).
Ülo Pikkovi lühifilm “Õmblusmasin” valiti 2024. aasta parimaks eesti filmiks ja sai filimiajakirjanike auhinna Neitsi Maali.
Ülo Pikkoviga vestleb enne filme Raimo Jõerand.
See on lugu kolmest erinevast põlvkonnast Siberi eesti naisest, kelle esivanemad saadeti 19. sajandil kurjategijatena Eestist välja. Vangla asemel satuti aga paradiisi – viljakale maale, kus inimesed ehitasid kiiresti oma elu üles. 170 aastat hiljem on olukord pöördunud: kes on juba “siinse eluga ära harjunud”, kelle jaoks on aga sõja-eelõhtu viimane aeg pöörduda ringiga tagasi paradiisi, mis sedapuhku on Eesti.
Režissöör Eva Sepping (1978) on kunstnik, kes töötanud peamiselt videomeediumiga. Lõpetanud Tartu Ülikoolis ajaloo (2003) ja Eesti Kunstiakadeemias interaktiivse multimeedia (2009). Oma EKA õpingute ajal uurinud rahvusidentiteediga seotud teemasid ning teinud ka vastavasisulisi näitusi (2010-2015) nii Eestis kui piiri taga. Hetkel tegutseb ta vabakutselisena, kunstiprojektides osaleb pisteliselt ning on osalise koormusega õpetaja Tartu Kunstikoolis. “Rändajad” (2024) on tema debüütfilm.
Eesti üks armastatuimaid sportlasi Anett Kontaveit oli 2022. aastal maailma teine reket. 2023. aasta suvel teatas ta, et lõpetab profikarjääri. Dokumentaalfilm „Anett“ on üles võetud unikaalsel ajahetkel, tuues vaatajate ette Aneti viimase aasta tipptennises ja tema lahkumisotsuse küpsemise.
Näeme kuuekordse WTA turniirivõitja argipäeva ja seda, milline töökus, sihikindlus, aga ka psühholoogiline pinge peitub edu taga. Kuidas loobuda millestki, mis on olnud sinu elu kese 20 aastat?
Pärast filmi ühist vaatamist räägib režissöör Kaupo Kruusiauk filmi saamisloost ja vastab vaatajate küsimustele. Vestlust juhib Raimo Jõerand.
MTÜ Kehra Raudteejaam XII ajalookonverents “Kehra mõis – tuntud ja tundmatu”
Laupäeval, 21. septembril 2024 kell 11 Kehra muuseumis
Päevakava
1. Mida kujutas endast mõis – Tartu Ülikooli emeriitprofessor Tiit Rosenberg
2. Puit ja puitmõisad Eestis. Ajalooline ülevaade hoonetüübi ehitusajaloolisest arengust 18. sajandist 20. sajandi alguseni”– Tartu Ülikooli doktorant Elis Pärn
3. Kehra mõisa asutamine ja omanduslugu20. sajandi alguseni – Valdo Praust
4. Sordiaretusest Kehra rüütli- ja riigimõisas 20. sajandi esimesel poolel – Eesti Maaülikooli professor Mati Koppel
5. Kehra haigla mõisa härrastemajas aastatel 1956–1994 – Anne Oruaas
Konverentsi moderaator on Priit Raudkivi
Lõunasöök
Ringkäik mõisasüdames Valdo Prausti juhtimisel. Eesmärk on tutvuda säilinud hoonetega ning näidata ka hävinud hoonete paiknemist. Valdo Prausti juhatusel jalutuskäigud on kultuurilooliselt alati harivad ning panevad ajaloopäevale ka väärika punkti.
20. juulil möödub 90 aastat raamatuillustraatori, maalikunstniku ja graafiku Maret Kernumehe sünnist, kelle lapsepõlv möödus Anija vallas. Koolieelikuna elas ta Aegviidus ja hiljem Kehras. Ta õppis 10 aastat Kehra koolis, aga keskkooli lõpetas Tallinnas. Maret Kernumees tõi Kehra keskkoolile esimesed meistritiitlid kergejõustikus koolinoorte vabariiklikelt võistlustelt.
Kuigi Maret Kernumees lahkus meie hulgast juba enam kui veerand sajandit tagasi, elab edasi palju toredaid raamatutegelasi, kellele just tema näo andis. Maret Kernumeest peetakse üheks parimaks J.R.R. Tolkieni “Kääbiku” illustreerijaks. Näitusel on võimalik vanu tuttavaid raamatuid uuesti sirvida.
Näituse pidulik avamine reedel, 19. juulil kell 15. Kõik huvilised on oodatud.
Vallo Toomla tänavu 8. märtsil esilinastunud dokumentaalfilm “Nii ta on” viib vaataja Eesti väikekohtades elavate meeste maailma, näidates nende argipäevaseid rōōme ja muresid.
Kuidas kasvatab oma nelja poega endine seakasvataja Janek ja millest unistab hooldekodu omanik Meelis? Kuidas metsamees Rein leiab eluvärskuse noolemängust ja talupidaja Eku kartulikülvist? Kas assenisaator Kaido kahetseb midagi ja kui tihti ta oma naisele lilli kingib? Kas ka hobileidur Juss näeb Jumalat pisiasjades ja milline ikkagi on hüdraulilise niiduki ülekanne? Need on pildid elu keskpaika jõudnud meeste elumõistmisest, eluga leppimisest ja elurõõmu otsingutest selle leppimise sees. See film on kui rahustav soe sõõm inimlikkust keset praegust keerukat maailma täis raevukaid konflikte. Lihtsuses võib olla võlu. Lihtne nagu saun või laul. Ega ta nii on.
Režissöör: Vallo Toomla
Operaator: Erik Põllumaa (ESC)
Monteerija: Kaie-Ene Rääk
Helirežissöör: Harmo Kallaste
Helioperaator: Mart Kessel-Otsa
Produtsent: Kaie-Ene Rääk
Tootja: F-Seitse
Pikkus: 82 min
Keel: eesti
2024
Esmaspäeval, 25. märtsil asetame pärjad Kehra jaamahoone mälestuskivi juurde.
Sellele järgneb Kersti Sammi raamatu “Kallid kodused” tutvustus Kehra muuseumis.
Vestlusringi on kutsutud Terje Anepaio Eesti Rahva Muuseumist ja traumast taastumise coach Kaili Särg.
Üritus on tasuta.