Alates 10.septembrist saab Kehra Muuseumis uudistada Lembit Lõhmuse loodud eksliibriseid ja vabagraafikat Kehrast pärit kunstikoguja Andres Aruoja kogust.
Eksliibris on väikeseformaadiline trükis märkimaks raamatu omanikku. Suure panuse Eesti ja maailma eksliibrisekunsti arengusse on andnud sel aastal oma 75. sünnipäeva tähistav Lembit Lõhmus.
Oma esimese eksliibrise lõi ta 1982. aastal linoollõikes. Esimesed katsetused olidki just lihtsamini teostatavas linoollõike tehnikas, kuid hiljem sai südamelähedasemaks ja kunstilisi väljakutseid pakkuvamaks puugravüür ja vasegravüür. Oma suureks eeskujuks puugravüüri viljelemisel peab ta Richard Kaljot, hindab ka Arkadio Laigo, Ernst Kollomi, Esko Lepa ja Henno Arraku töid. Vasegravüüris on ta iseõppija, uurides selliste maailmakuulsate gravüürimeistrite nagu Czeslaw Slania, Hans Ranzoni, Werner Pfeileri töid. Uuema aja tehnikatest on ta kätt proovinud ka värvilises digigraafikas.
Järjekordne Paberipäev on pühendatud tänavusele raamatukoguaastale ja Kehra raamatukogu 90. aastapäevale.
Muuseumis sees ja muuseumi ees on palju tegemist. Esinevad Heli Laulustuudio noored lauljad, etenduse annab Kehra Nukk, muuseumi ees on töötoad, kus saab õppida ise midagi uut paberist tegema, joonistada ja osavusmänge mängida. Kehra raamatukogu avab laenutuspunkti ja korraldab lastele raamatuteemalisi mänge. Suurematele inimestele on kavas Anija Valla Keskraamatukogu juhataja Anneli Alliku loeng tänapäeva raamatukogust ja saab minna jalutuskäigule, kus vaatame üle kõik kohad, kus raamatukogu Kehras olnud on.
Paberipäeva lõpetab Kehra Gümnaasiumi õpilaste muinasjututeemaliste paberist kostüümide moešõu.
Kirjutusmasinad on alles hiljuti ajalukku läinud, veel 30 aastat tagasi olid need igas kontoris ja toimetuses täiesti tavalised tööriistad. Enamasti töötasid nende taga noored neiud, kes olid saanud gümnaasiumis masinakirjutaja või sekretäri eriala. Korraldati ka kursuseid. Sõna tippmamsel on saksa keelest võetud laensõna ja oli enne Teist ilmasõda siin kaunikesti levinud sekretäri või masinakirjutaja tähenduses.
Näitusel on väljas poolsada masinat Valdo Prausti kogust. On võimalik ka proovida, kuidas kirjutusmasinal tippimine õnnestub.
Ljudmilla Saupõld (sünd. Tsimbrot) on kasvanud ja elanud Kehras. Ta on lõpetanud Kehra Keskkoolis 8 klassi ja Tallinna Kergetööstustehnikumi. Töötas Kehra õmblusateljees ja aastatel 1980–1991 rahvatööndusettevõtte Kodu Kehra jaoskonnas. Pärast seda kuni pensionile jäämiseni oli raudteel kaugesõidurongide vagunisaatja ja rongiülem.
Ljudmilla abiellus 1966. aastal Kehra poisi Viktor Saupõlluga. Neil on lapsed Urmas ja Nelli (Restov), 7 lapselast ja 2 lapselapselast.
Ljudmilla hobiks on olnud käsitöö, aga ka küpsetamine. Omaette kunstiteosed on tema tehtud tordid. Ta on kudunud, heegeldanud, tikkinud, õmmelnud nii oma perele riided selga kui nukkudele riideid ja lastele mänguasju. Tema õmmeldud on naisansambel Kodu esinemiskostüümid. Imepäraselt kaunid on tema ristpistes tikitud pildid, mida on näinud kogu Eesti rahvas Kanal 2 saates „100 erilist eestlast“.
Muuseumiööl on muuseumid kaua lahti, nii ka Kehra muuseum. Avatud on muuseum hommikust saati, saab tulla vaatama püsinäitusi ja näitust “Tippmamslite arsenal”.
Kell 18 Kehra Kunstidekooli kontsert
Kell 20 kõneleb kirjanik Tõnu Õnnepalu, millest unistas Tammsaare, kui sada aastat tagasi Kehra lähedal Kaunissaares oma esimest romaani kirjutas. Tänavu möödub sada aastat “Kõrboja peremehe” esmatrüki ilmumisest. Tõnu Õnnepalu kirjutas mahuka järelsõna viimasele, 2018 ilmunud väljaandele.
Konverentsiga tähistame 100 aasta möödumist Kehra vabatahtliku tuletõrjeühingu asutamisest. Kõne all on vabatahtliku tuletõrje ajalugu Eestis laiemalt, Kehra tuletõrjeseltsi ja Kehra tehase vabatahtliku tuletõrjekomando panus meie turvalisusesse. Aegviidu Vabatahtliku Päästeseltsi näitel tutvume vabatahtlike tegevusega tänapäeval.
Pärast lõunat on muuseumi ees päästetehnika näitus
Kell 14 esitleme Aivar Kari raamatut “Tuletõrjest eliitkomandoks”
100- aastane segakoor Raudam tähistab oma juubelit kontserdisarjaga Eestimaa raudteejaamades. Segakoor on kunagi asutatud raudteelaste koorina, millest ka koori nimi.
Kontserdil teeb kaasa Kehra ansambel Kodu Liivi Siili juhatusel.
Kehra muuseumi filmiklubi 6. film on pühendatud liiklusele.
F. Gertteni 2015. aastal valminud dokumentaalfilm räägib loo Sao Paolo ja Los Angelese rattaaktivistidest, kes võitlevad rattateede ehitamise eest. Võrdluseks näidatakse Kopenhaageni linnamudelit, kus ratturid moodustavad 40% igapäevastest liiklejatest. Film uurib rattaaktivistide heitlusi autokesksetes ühiskondades ja revolutsioonilisi muutusi, mis võivad aset leida juhul, kui linnad liiguksid järjest rohkem eemale autokesksetest mudelitest. Eksperdi abiga arutletakse rattateede vajalikkuse üle, jalgratta kui transpordivahendi võimalikkusest meie kliimas. Kevad on käes ja üha rohkem jalgrattaid liikluses. Kas jalgrattateede puudumine on probleemiks ka maapiirkonnas?
Filmile järgneb vestlus arhitekt Tõnis Saviga.
Eesti Tuletõrjemuuseumi näitus „Pritsunaised“ mõtestab naiste olulist rolli Eesti tuletõrjes ja päästes läbi aegade.
Eesti tuletõrje algusaegadel olid just naised need, kes kogusid tuletõrje tehnika ja toimimise tarvis kapitali. Aja möödudes hakkasid naised ka päästetöödel osalema – algselt pigem toetavates rollides, hiljem ka aktiivselt kustutus- ja päästetöödes kaasa lüües.
Näitusel on kaardistatud naiste ametikohtade muutused 20. sajandil, mis annab vaatajale üldisema konteksti erinevatest ajajärkudest ning ametitest. Eksponeeritud on ajaloolised fotod naiste tegevustest tuletõrjes, vormid ja tööriided erinevatest ajastustest ning video-teos komandodes toimuvast igapäevaelust.
Näituse eesmärgiks on pöörata tähelepanu naistele, kes läbi ajaloo on tegelenud alaga, mida on eelkõige seostatud meeste ning maskuliinsusega.
Näituse koostajad
Kuraatorid: Triin Kerge, Janet Laidla, Ivo Paulus
Meeskond: Kairi Priimets, Sander Muhu, Andres Muts
Kujundus: Malle Jürgenson ja Krista Lepland (Laika, Belka & Strelka)
Mõned asjad maailmas on nii uskumatud, et lihtsam on neid mitte uskuda! Kui vanasti võis osta külmkapi, kohvimasina või televiisori kogu eluks, siis tänapäeval tehtud asjad ongi mõeldud kestma vaid lühikest aega. Selle sümboliks, ent mitte ainsaks, on vanamoodne lambipirn, mille õrn hõõgniit kuumusega puruneb. Selgub, et tegu on tootjate vandenõuga tarbijate vastu? Kõik selleks, et maailm rohkem tarbiks!
Filmi pikkus 74 min
Filmile järgneb arutelu Kehrast pärit tooteinsener Tanel Veskega.
