Võidupüha puhul, 23. juunil, asetatakse pärjad Anija vallas järgmiste Vabadussõja mälestusmärkide juurde:
9:00 Kehra jaamahoone mälestustahvel
9:20 Priske mälestussammas
10:00 Lahinguvälja mälestussammas
10:30 Vetla mälestussammas
10:50 Saia mälestussammas
3. jaanuaril Anija vallas Vabadussõja relvarahu 105. aastapäeva tähistamiseks asetatakse pärjad Vabadussõja mälestusmärkide juurde:
10.30 Kehra jaamahoone mälestustahvel
10:50 Priske mälestussammas
11:10 Lahinguvälja mälestussammas
11:40 Vetla mälestussammas
11:55 Saia mälestussammas
Võidupüha puhul, 23. juunil, asetatakse pärjad Anija vallas järgmiste Vabadussõja mälestusmärkide juurde:
9:00 Kehra jaamahoone mälestustahvel
9:20 Priske mälestussammas
9:40 Lahinguvälja mälestussammas
10:10 Vetla mälestussammas
10:30 Saia mälestussammas
3. jaanuaril Anija vallas Vabadussõja relvarahu 104. aastapäeva tähistamiseks asetatakse pärjad Vabadussõja mälestusmärkide juurde:
10.30 Kehra jaamahoone mälestustahvel
10:50 Priske mälestussammas
11:10 Lahinguvälja mälestussammas
11:40 Vetla mälestussammas
11:55 Saia mälestussammas
MTÜ Kehra Raudteejaam XI ajalookonverents keskendub seekord meie kanti läbivatele ajaloolistele teedele ja reisimisele laiemalt.
Tuntud harrastusajaloolane Valdo Praust vaatleb Kehrat läbinud põlisteed: Revala–Virumaa–Alutaguse–Vaiamaa (Tallinna–Narva) talimaanteed ja selle ühendumist Jägala veeteega. Kartograaf Tõnu Raid võtab kõne alla kroonikakirjutaja Läti Henriku teekonna Vooselt Tallinna ja selle võimalikud variandid. Keskaja uurija Priit Raudkivi räägib liivlase Kaupo teekonnast Rooma paavsti juurde. Transpordiajaloo uurija, Raasiku vallast pärit Riho Paramonov vaatleb seda hetke, kui autod vahetasid transpordivahendina välja hobuse.
Ettekannetele järgneb bussiekskursioon Anija valla olulistesse paikadesse Valdo Prausti juhtimisel.
3. jaanuaril kell 10.30 möödub 103. aastat hetkest, mil Eesti – N. Vene rindel vaikisid relvad. Eesti oli Vabadussõja ohvrite hinnaga kindlustanud endale püsimajäämise. Lahinguväljal oli langenud 2121 meest, haavadesse-haigustesse suri 2058. Ühtekokku kaotati üle kuue tuhande surnuna, haavatuid oli kaksteist tuhat.
Anti välja 3224 vabaduse risti, neist 2077 Eesti kodanikele, välismaalastest enim inglastele ja soomlastele. Sõjale järgnenud kahe aastakümne jooksul püstitati 170 peamiselt kihelkondlikku mälestusmärki, millest kaheksa elasid ime kombel üle N. Liidu okupatsiooni.
Kolmkümmend kaks aastat tagasi taastas Eesti Muinsuskaitse Selts relvarahu mälestushetke avalikult, üldrahvalikuna. 3. jaanuaril 1990 kell 10.30 saatis Eesti Raadio eetrisse vastava märguande, mispeale linnaliiklus osaliselt seiskus. Sestsaadik on mälestushetke peetud igal aastal.
Kutsume Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeval kogu Anija valla rahvast peatuma, 3. jaanuaril kell 10.30 minutiks, et anda au nendele, kelle ohvrimeelsus tegi võimalikuks meie oma riigi sünni.
Neljapäeval, 23. juunil asetatakse Võidupüha puhul pärjad
Vabadussõja mälestusmärkide juurde:
• 09.00 Kehra jaamahoone mälestustahvel;
• 09.20 Priske mälestussammas;
• 09.40 Lahinguvälja mälestussammas;
• 10.15 Vetla mälestussammas;
• 10.30 Saia mälestussammas